3-09-470/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-470 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aleksandr Konevi (Konev) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
2. detsember 2009 Asja läbivaatamise kuupäevad Istungil osalenud isikud Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Aleksandr Konev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 15.02.
5. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
6. Aleksandr Konev sai 01.08.2007.a Murru Vanglas vangistusliku karistuse kandmise ajal peatrauma. Aleksandr Konevil tekkis koljutrauma tulemusena aju kõvakelme alune verevalum. Talle teostati neurokirurgiline operatsioon SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Aleksandr Konevi parema oimu- ja kiiruluu piirkonda jäi operatsioonijärgne luudefekt diameetriga ca 8 cm. Aleksandr Konev viibib alates 21.11.2007.a Tartu Vanglas.
7. Aleksandr Konev esitas 31.01.2008.a Tartu Vanglale avalduse koljuplastika teostamiseks. Avaldus jäeti Tartu Vangla poolt 20.02.2008.a rahuldamata. Aleksandr Konev esitas 28.07.2008.a Tartu Vanglale märgukirja koljuplastika teostamiseks, millele vastas Tartu Vangla 11.08.2008.a eitavalt. 1 Aleksandr Konev esitas 24.10.2008.a Tartu Vanglale vaide operatsiooni finantseerimiseks Tartu Vangla poolt. Tartu Vangla 30.01.2009.a vaideotsusega jäeti Aleksandr Konevi vaie rahuldamata.
8. Aleksandr Konev esitas 02.03.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks operatsiooni finantseerimiseks kohustamise nõudes.
9. Tartu Halduskohtu kohtunik Tamara Hristoforova võttis 04.03.2009.a Aleksandr Konevi kaebuse menetlusse. Tartu Vangla 25.08.2009.a avalduse alusel rahuldas käesolevat haldusasja varasemalt menetlenud kohtunik tema vastu esitatud taandamisavalduse ja taandus Tartu Halduskohtu 25.08.2009.a protokollilise määrusega haldusasja lahendamisest.
10. Tartu Halduskohtu esimehe 04.09.2009.a resolutsiooniga määrati haldusasja lahendamiseks uus kohtunik ja Tartu Halduskohtu 08.09.2009.a määrusega võeti haldusasi kohtuniku poolt menetlusse.
11. Halduskohtu ettepanekul esitas Aleksandr Konev 16.09.209.a kaebuse esitaja nõuded terviktekstina, milles taotleb Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitamise põhjendatud huviks on operatsiooni teostamine Aleksandr Konevile vangistuse kandmise ajal, et ta vabenaks piinavatest valudest ja saaks vabadusse naasta tervena. Kaebuse põhjendused ja taotlused
12. Kaebaja märgib, et vangla meditsiiniosakond ei ole teinud midagi tema tervise parandamiseks, ei ole organiseeritud uuringuid teistes raviasutustes eriarstide poolt vajaliku operatsiooni tegemiseks Tartu Vanglas viibimise ajal. Plaanilise operatsiooni aeg on määratud 16.02.
13. a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla pea- ja näokirurgiaosakonnas. Kaebaja karistusaeg lõpeb 25.01.
14. a. See tähendab, et operatsiooni aeg on määratud ajale, mil kaebaja on vabaduses. Kaebaja arvab, et operatsiooni ei määratud varasemaks ajaks sellepärast, et ta on kinnipeetav. Kaebaja kahtleb, et järjekord on nii pikk, peaaegu 2 aastat. SA Tartu Ülikooli Kliinikum 31.07.
15. a vastuses öeldakse, et operatsioonide järjekorrad on lühikesed, kuid neid planeeritakse pärast neurokirurgi ambulatoorsel vastuvõtul käimist. Kaebaja märgib, et ta ei ole juba 2 aastat mingeid oma peaga seotud uuringuid läbinud, aga operatsioon määrati ikkagi. See kõik kutsub esile kahtlusi operatsiooni aja osas kokkuleppimise kohta. Tartu Vangla meditsiiniosakond suhtub kaebajasse lohakalt. Kui kaebajal on väga suured peavalud, siis tabletid ei aita, tuleb teha valuvaigistav süst, aga kaebaja väljakutsete peale korrapidaja kaudu arstid ei reageeri nii nagu vaja. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla ei ole esitanud dokumente, mis kinnitaksid, et
16. a detsembris konsulteeris Tartu Vangla meditsiiniosakond doktor Viidebaumiga kaebajale vajaliku operatsiooni osas ja et doktor Viidebaum jäi sama arvamuse juurde, et operatsioon tuleb teha peale vabanemist. Kaebaja märgib, et kui ta dr Viidembaumi juures konsultatsioonil oli, siis ei olnud kaebaja mõistus veel päris selge, sest sellest ajast oli vähe möödunud, kui ta koomast välja tuli, seega ei saanud kaebaja dialoogi eriti otsustavalt pidada. Ja nagu kaebajale sama haigla neurokirurg selgitas, on vaja, et 2 mööduks vähemalt 6 kuud trauma saamise momendist ja peale seda saab kaebajale koljusse plaadi panna. Nende kuue kuu jooksul pöördus kaebaja Tartu Vangla meditsiiniosakonda palvega, et lepitakse kokku järjekordne konsultatsioon neurokirurgi juures. Tartu Vangla peaarst Piret Paap ütles kaebajale, et ta helistas doktor Viidebaumile, doktori otsus pole muutunud, aga seda pole kinnitatud ühegi dokumendiga ja ei saa ühetähenduslikult väita, et see just nii oli. Kaebaja märgib, et ta jätkas pöördumist Tartu Vangla meditsiiniosakonda, paludes teha talle operatsioon, aga positiivset tulemust ta ei saavutanud. Tartu Vangla meditsiiniosakond ei saa või ei taha kaebaja arvates teda aidata vajaliku arstiabi saamisel (koljuoperatsioon) ja ei täida oma otseseid ülesandeid. Kaebaja aga kannatab kõik see aeg peavalude käes ja peab oma elu pärast kartma. Ülaltoodust lähtudes palub kaebaja tunnistada Tartu Vangla tegevus (tegevusetus) õigusvastaseks, Tartu Vangla meditsiiniosakond ei võtnud tarvitusele kõiki abinõusid kaebaja tervise parandamiseks, ei organiseerinud uuringuid teistes raviasutustes spetsialiseerunud arstide juures, et viia läbi vajalik (plaaniline või erakorraline) operatsioon Tartu Vanglas viibimise ajal. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et saaks teha talle vajaliku operatsiooni vangistusliku karistuse kandmise ajal. Vastustaja seisukohad 8.Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud materjalidest nähtub, et A. Konevil oli Murru Vanglas viibimise ajal, s.o 01.08.
17. a koljutrauma tulemusena aju kõvakelme alune verevalum, mistõttu teostati talle neurokirurgiline operatsioon SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Peale operatsiooni jäi A. Konevile parema oimu- ja kiiruluu piirkonda operatsioonijärgne luudefekt ca 8 cm läbimõõduga. Koljudefekti sulgemiseks konsulteeriti 22.10.
18. a näo- ja lõualuude kirurgi dr Viidebaumiga, kes eriarstina otsustas, et koljuplastika on näidustatud pärast vanglast vabanemist. A. Konev paigutati Murru Vanglast ümber Tartu Vanglasse 21.11.
19. a ja detsembris konsulteeris Tartu Vangla meditsiiniosakond dr Viidebaumiga telefoni teel veelkord A. Konevi operatsiooni vajalikkuse osas. Dr Viidebaum jäi oma otsuse juurde. Seega on Tartu Vangla talitanud A. Konevi puhul igas mõttes VangS § 53 lg-s 2 ettenähtud korda järgides: A. Konev oli juba Murru Vangla poolt suunatud asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, kelleks oli SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas dr Viidebaum. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Vanglas puudub pädev raviteenuse osutaja selleks, et teostada A. Konevile koljuluu operatsiooni ning et seda saab teostada ainult pädev eriarst, samuti selle üle, et A. Konevit on konsulteeritud dr Viidebaumiga, kes on omandanud vastava eriala ja võib sellist tervishoiuteenust osutada. Kaebuse esitaja ei ole käesoleva ajani nimetanud ühtki põhjust, miks pidanuks Tartu Vangla kahtlema dr Viidebaumi kui eriarsti otsuse õigsuses ja asuma otsima teisi samasuguse raviteenuse osutajaid. Et Tartu Vangla on tegutsenud nõuetekohaselt ja õigesti ning puudub alus kahelda dr Viidebaumi pädevuses ja otsuste õigsuses, kinnitab ka Tervishoiuameti järelevalve osakonna poolt A. Konevile 06.06.
20. a antud vastuskiri nr 5-5/0563, mille kohaselt on A. Konevi nõutud operatsioon plaaniline ja võimalik teostada pärast vanglast vabanemist ning senises arstiabis ei ole leitud vigu ega tervishoiuteenuste osutamiseks sätestatud tingimuste mittetäitmist. 3 Sotsiaalministri 21.08.
21. a määruse nr 46 peab ravijärjekorda raviteenuse osutaja, kelleks A. Konevi puhul on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, mitte Tartu Vangla. Seega saab A. Konevit operatsioonijärjekorda registreerida ainult SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Määruse § 3 lg 1 kohaselt on lubatud osutada tervishoiuteenust ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi. Kuna A. Konevi suhtes oli eriarstiabi osutaja pädeva isikuna otsustanud, et teda ravijärjekorda ei registreerita, kuna koljuplastika on näidustatud pärast vabanemist, ei olnud Tartu Vanglal põhjust ka selles otsustuses kahelda ega hakata korraldama A. Konevile täiendavaid meditsiinilisi uuringuid, samuti puudus Tartu Vanglal pädevus kohustada eriarstiabi osutajat registreerima A. Konevit ravijärjekorda. A. Konevi kahtlus, nagu oleks Tartu Vangla eriarstiabi osutajaga kokku leppinud, et teda ei opereerita vangistuse ajal, on alusetu. Tartu Vanglal puudus igasugune põhjus ja vajadus mõjutada dr Viidebaumi A. Konevit vangistuse ajal mitte opereerima, sest sellise otsuse langetas raviarst juba enne A. Konevi Tartu Vanglasse paigutamist. Eeltoodule tuginedes on vastustaja veendumusel, et A. Konevil puudub antud haldusasjas kaebeõiguse eelduseks olev põhjendatud huvi, kuna Tartu Vangla ei ole tema poolt soovitud raviteenuse osutaja ega saa otsustada kaebaja ravijärjekorda registreerimist, seega ei aitaks kaebus Tartu Vangla peale kaasa tema soovitud eesmärgi saavutamisele. Kaebus tuleb tagastada läbivaatamatult põhjendatud huvi puudumise tõttu. Kohtu põhjendused ja otsus
22. Kaebuse esitaja on vastustajale ettekirjutuse tegemise nõudes esitanud vaide 24.10.2008.a Justiitsministeeriumile, mis on jäetud 30.01.2009.a vaideotsusega (tl 11) rahuldamata. Kaebaja on esialgse kaebuse (tl 1) esitanud vastustajale ettekirjutuse tegemise nõudes. Tulenevalt HKMS § 19 lõikest 7 lahendab halduskohus seetõttu kaebuse sisuliselt, kuna kaebaja eesmärgiks on saavutada temale vajaliku koljuplastika teostamine vanglas viibimise ajal, vaatamata sellele, et kaebaja on soovinud oma nõuet muuta tuvastamisnõudeks. Halduskohus nõustub vastustajaga, et vastustaja tegevusetuse väidetava õigusvastasuse tuvastamine ei ole kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebaja poolt soovitud eesmärgi saavutamisele.
23. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, sest vastustajale ei tulene objektiivsest õigusest kohustust kaebajale tarviliku operatsioon finantseerimiseks ja vastustaja ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu, mille tõttu ei riku kaebaja poolt vaidlustatud vastustaja tegevus kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebajale vajalikku plaanilist operatsiooni finantseeritakse tavapärases korras. Vastustaja ei ole operatsiooni finantseerimises osas kohustatud subjektiks. Neil asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. 4
24. Ühestki asjas kogutud tõendist ei tulene, et Murru Vangla, Tartu Vangla või Eesti Vabariik oleks käitunud õigusvastaselt 01.08.2007.a Murru Vanglas kaebajaga toimunud õnnetusega seonduvalt, milles kaebaja sai peatrauma. Seega ei saa kaebaja nõude rahuldamine tuleneda deliktiõigusest ega riigivastutuse põhimõtetest lähtuvalt. Kaebaja poolt taotletav plastiline operatsioon teostatakse seega plaanilise operatsioonina ja kohtul puudub alus kohustada vastustajat operatsiooni finantseerimiseks. Asjas ei ole tõendeid, mille alusel tuvastada, et kaebaja viibimine tartu vanglas on mõjutanud meedikute otsustust plaanilise operatsiooni aja määramise osas. Asjas kogutud tõendite alusel saab halduskohus järeldada, et operatsiooni aeg on määratud meditsiinilistest kaalutlustest lähtudes. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kaebaja kahtlus, et plaanilise operatsiooni aeg on õigusvastaselt määratud ajale, mil kaebaja on vanglast vabanenud. Uurimisprintsiibist lähtudes on halduskohus teinud vastavad järelepärimised, millele saadud vastused ei kinnita kaebaja kahtlusi. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 14.09.2007.a kompuutertomograafia kabineti uuringu tulemustega (tl 5) on tõendatud, et seoses koljudefektiga vajab kaebaja plastikat. Regionaalhaigla arst dr Viidebaumi 22.10.2007.a konsultatsiooni otsuse (tl 8) kohaselt on operatsioon näidustatud peale patsiendi vanglast vabanemist. Regionaalhaigla 16.11.2009.a tõendiga kohtule (tl 149) on tõendatud, et A. Konevi koljuplastika on näidustatud peale vanglast vabanemist ja A. Konev on registreeritud operatsioonijärjekorda 16.02.
25. aastaks. Tervishoiuameti järelevalve osakonna 06.06.2008.a vastusega (tl 6) A. Konevi avaldusele on tõendatud, et kaebajale osutatud arstiabis ei ole tehtud vigu, vajaliku tegemata jätmist ning tervishoiuteenuste osutamiseks sätestatud tingimuste mittetäitmist. Kaebajale soovitatud operatsioon on plaaniline ja võimalik teostada pärast kaebaja vanglast vabanemist. Halduskohus loeb nende tõenditega tõendatuks, et vastustaja ei ole olnud kaebaja suhtes õigusvastselt tegevusetu. Tervishoiuamet on tuvastanud, et kaebaja poolt taotletava operatsiooni puhul on tegemist plaanilise operatsiooniga. Nii Tervishoiuamet kui Regionaalhaigla on jätkuvalt seisukohal, et koljuplastika on näidustatud peale kaebaja vanglast vabanemist ning et Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhtaja on pöördunud haigla poole kaebaja koljuplastika teostamise küsimuses ning et vanglas toimuv ravi ja taktikad on asjakohased ning kaebajale osutatud senises arstiabis ei ole tehtud vigu, vajaliku tegemata jätmist ning tervishoiuteenuste osutamiseks sätestatud tingimuste mittetäitmist. Kehtivast õigusest ei tulene, et kaebaja Murru Vanglast Tartu Vanglasse karsituse kandmiseks toimetamise järgselt pidanuks vastustaja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla asemel pöörduma kaebaja operatsiooni küsimuses SA Tartu Ülikooli Kliinikumi. SA PõhjaEesti Regionaalhaigla 06.08.2009.a teatisega kohtule (tl 98) on tõendatud, et patsient ei vaja varasemat operatsiooniaega kui 2011.a I kvartal. Seega puudub alus nii kohustamis- kui tuvastamiskaebuse rahuldamiseks.
26. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peab menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 92 lõige 1). Kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 5