← Eesti

3-06-1545/69

Obsah (7)§ 64§ 11§ 98§ 150§ 93§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2009 Tallinn Haldusasja number 3-06-

) § 64 lg 1 p 1. Kuni 30.01.2006 ei esitanud kaebaja tõendeid Calypso Marketing LLC kontolt väljavõetud sularaha edastamise kohta põhjusel, et tema veendumuse kohaselt oli ta seotud advokaadi konfidentsiaalsuskohustusega. Seega ei ole kaasaaitamiskohustust rikutud ning ei saa rääkida maksusumma tahtlikust deklareerimata ja tasumata jätmisest. 2) Saades isikutelt nõusoleku laenulepingute osade asjaolude avaldamiseks, esitas kaebaja maksuhaldurile 30.01.2006 täiendavad andmed. Kaebaja selgituste, P. P., M. M. ja V. V. ütlustega on tuvastatav laenusuhe Calypso Marketing LLC ja nimetatud isikute vahel. Tõendatud on, et kokku lepiti laenulepingu olulistes punktides – laenatava summa suuruses ja tagastamise tähtajas, samuti anti rahasumma laenuna üle. Seadus ei nõudnud raha üleandmise - vastuvõtmise kohta eraldi dokumendi vormistamist. Isegi kui lepingud oleks laenuandjale majanduslikult kahjulikud, ei näita see laenusuhte puudumist. Kaebajale ei saa ette heita seda, et kolmandad isikud ei avalda maksuhaldurile andmeid laenuga seotud asjaolude kohta. 3) Maksuhaldur on uurimispõhimõtet eirates jätnud pöördumata Calypso Marketing LLC või tema seaduslike esindajate poole Iirimaal ja Ameerika Ühendriikides, et saada infot laenulepingute ja raha liikumise kohta. Järelepärimine Calypso Marketing LLC kohta Iiri Maksuametile toimus teises maksuasjas mitu aastat tagasi ja teistel eesmärkidel. 2

(10)3-06-1545 4) Maksusumma on määratud pärast aegumistähtaega. Kaebaja sai 29.03.2006 otsuse kätte 03.04.
  1. Maksuhaldur määras tingimusliku maksuotsuse kehtetuks tunnistamise otsustamise lõpptähtajaks 31.03.
  2. Kui aegumistähtaja jooksul ei teavitatud kaebajat tingimusliku maksuotsuse tühistamata jätmisest, tekkis kaebajal õiguspärane ootus eeldada, et vähemalt
  3. a eest maksu määramine ei ole seadusega kooskõlas. Vaideotsuses leiti ekslikult, et 02.12.2005 04.01.2006 maksusumma määramise aegumine peatus. Muutva tingimusega maksusumma määramine maksuotsusega ja selle peale vaide esitamine ei peatanud maksusumma määramise tähtaega vaidemenetluse ajaks. 29.03.2006 otsus oli seotud menetlusega, mille käigus anti maksuotsus ja mille järgselt toimus vaidemenetlus, kuid kujutas endast eraldi menetluses antud otsust ja seoses eelneva vaidemenetlusega maksusumma määramise tähtaeg ei peatunud. 5) Vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, sest sisaldab aegumise küsimuses LMTK varasemate otsustega võrreldes uusi seisukohti.
  4. LMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuigi AdvS § 40 1g-s 1 toodud loetelu ei ole ammendav, ei saa see sisaldada ning koos sellega AdvS § 45 1g 1 ja

§ 64

1g 1 p 1 sätestatud kutsesaladuse alla ei saa kuuluda juhtimine, sularaha väljavõtmine, transportimine, turvamine, hoidmine, edastamine jne. See oleks vastuolus AdvS § 53 lg-ga l. Taoliste teenuste osutamise korral rakendub maksumenetluses

§ga 56 sätestatud kaasaaitamiskohustus, mida R. Oberg ei täitnud. Maksuhaldur küsis teavet maksuotsuses kajastatud raha liikumise kohta Calypso Marketing LLC volitatud esindajatelt U. H.ilt ja R. Obergilt ning Advokaadibüroo Concordia Pärnu OÜlt. R. Obergi kontrollimisele eelnenud teiste äriühingute kontrollimiste käigus esitati 12.04.1999 Iiri Maksuametile päring Calypso Marketing LLC kohta. 29.06.1999 vastuses teatati, et äriühing ei ole neile aruandlust esitanud. Kontrollimisega on kõik olulised asjaolud välja selgitatud ja Oklahomas USA-s asukohta omava offshore-firma poole pöördumata jätmine ei ole mõjutanud maksuotsuse lõppjärelduste õigsust. Uurimispõhimõtet ei ole rikutud. Laenude andmine P. P.le, M. M. ja V. V.ile ei ole tõendatud, sest nende poolt väidetu erineb oluliselt tavapärasest laenulepingute sõlmimise praktikast. MTA leidis, et vaideotsus ei riku R. Obergi õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult ja kaebus on selles osas põhjendamatu. 4. Tallinna Halduskohtu 10.10.2008 otsusega jäeti R. Obergi kaebus rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kohus saatis kaebajale kohtukutse, kuid ei kohustanud teda isiklikult ilmuma. Kaebaja teostas õigust olla oma asja arutamise juures volitatud esindaja kaudu. Puudus vajadus kohtuistungi edasilükkamiseks ja kaebaja mitteilmumine haiguse tõttu ei takistanud kaebuse läbivaatamist. 16.09.2008 taotluses kinnitas kaebaja, et kindlustab P. P., V. V.i ja M. M. ilmumise kohtusse. Kuna tunnistajad kohtuistungile ei ilmunud ja nad on kahel korral andnud suulisi seletusi maksumenetluses, oli kaebaja esindaja taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud. 2) AdvS § 40 lg 1 kohaselt on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. AdvS § 45 paneb advokaadile kohustuse hoida saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust.

§ 64

lg 1 p 1 alusel on teabe andmisest ja tõendite esitamisest õigus keelduda advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega. Kohus nõustus vastustaja käsitlusega, mille kohaselt 3

(10)3-06-1545

§ 64lg 1 p 1 ja Adv

S § 45 lg 1 ei saa kaitsta kõiki advokaadi tehtavaid toiminguid, vaid üksnes neid, mis kujutavad endast õigusabi teenuse osutamist. Kliendi huvides arvelduskontolt sularaha väljavõtmine, selle hoidmine ja edastamine kolmandale isikule ei eelda õigusalaseid eriteadmisi ja tuleb lugeda tavapäraseks majandustegevuseks, mis ei ole advokaadi konfidentsiaalsuskohustusega hõlmatud. Sellise käsitluse õigsust kinnitab Riigikohtu 18.06.2007 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-07 p 21 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2005 otsus nr 2-3/566/05 p 9. Seega ei saanud R. Oberg tugineda Calypso Marketing LLC arvelt sularaha väljavõtmise ja selle edasiandmise osas advokaadi konfidentsiaalsuskohustusele, vaid pidi täitma maksumenetluses ettenähtud kaasaaitamiskohustust, kuid ta ei teinud seda. 3)

§ 11

lg 2 ja § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Calypso Marketing LLC poole pöördumata jätmine ei saanud mõjutada maksuotsuse lõppjärelduste õigsust, sest kaebaja kinnitas, et on Calypso Marketing LLC arveldusarvelt raha välja võtnud, kuid tõendamata on selle edasiandmine kolmandatele isikutele. Maksuhaldur küsis raha liikumise kohta täiendavat infot Calypso Marketing LLC volitatud esindajalt R. Obergilt ja Advokaadibüroo Concordia Pärnu OÜ-lt. Maksuhaldur kogus tõendeid ka Calypso Marketing LLC revisjoni ja U. H.i kontrolli käigus. Samuti on LMTK teinud Calypso Marketing LLC kohta varasemas maksumenetluses järelepärimise Iiri Vabariigi Maksuametile. Uurimispõhimõtet ei ole rikutud. 4)

§ 98lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

  1. a tuludeklaratsioon tuli esitada 31.03.2000, seega maksu määramise tähtajaks oli 31.03.2006,
  2. a tuludeklaratsioon tuli esitada 31.03.2001 ja maksusumma määramise tähtaeg oli 31.03.
  3. Kaebaja sai 24.10.2005 maksuotsuse kätte ja esitas selle peale 01.12.2005 MTA-le vaide. Maksuotsuses leiti, et R. Obergi poolt
  4. a ja
  5. a tuludeklaratsioonides Calypso Marketing LLC arvelduskontolt väljavõetud sularaha mittedeklareerimine on valeandmete esitamine ja tahtlik tegevus eesmärgiga maksta vähem tulumaksu. Tahtlust kinnitab kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine. Tahtlusele viitab R. Obergi poolt eelnev äriühingu Calypso Marketing LLC juhtimisest osavõtt (oli direktor), kuna sellega kaasneb sama äriühingu esindamine advokaadina ja samas püüe õigusteenuse osutamise faktiga varjata tehingu tegelikke asjaolusid. Kaebaja jättis maksusumma tahtlikult tasumata ja maksuotsus ei ole tehtud aegumistähtaega ületades. 5) Tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse kõigist tuluallikatest saadud tulu. Kassapõhise arvestusprintsiibi korral tuleb tuluna käsitada mittetagastatavat sissetulekut (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-55-02, p 13). Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-3/566/05 (p 10) selgitati, et maksuhaldur ei pea tõendama ja tal ei pruugigi olla võimalik tõendada, et maksukohustuslane ei ole saadud sularaha kellelegi edasi andnud. Maksuamet ja kohus saavad võtta seisukoha vaid selle suhtes, kas tõendatud on raha andmine isikule, kellele maksumaksja väidab end raha andnud olevat. Riigikohtu üldkogu on märkinud, et „kui kohtualune esitab versiooni raha kasutamisest äriühingu huvides, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks“ (otsus nr 3-1-1-120-03, p 29). Kuna R. Oberg ei esitanud maksuhaldurile enne maksuotsuse tegemist tõendeid Calypso Marketing LLC arvelt väljavõetud sularaha väidetava edasiandmise kohta, loeti nimetatud summa õigesti tema mittetagastatavaks tuluks ja määrati sellelt täiendav tulumaks. 6) Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (

§ 150lg 1). Calypso Marketing LLC ja Advokaadibüroo Concordia AS vahel 15.10.1997 sõlmitud õigusabilepingust nähtuvalt esindab 4

(10)3-06-1545 Calypso Marketing LLC-d advokaat R. Oberg, kelle ülesandeks on leida kliente, sõlmida nendega lepinguid, avada firma nimel pangaarveid, võtta neilt pangaarvetelt välja sularaha ja edastada firma nimel kolmandatele isikutele. Lepingu alusel oli R. Obergil Calypso Marketing LLC nimel tehingute tegemise õigus. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-3/566/05 (p 8) selgitati, et „tulu väljaselgitamisel ei oma määravat tähtsust raha andja ja saaja omavahelised suhted, s.h esindusõiguse olemasolu. Esindusõigus ei välista, et esindatava asemel saab tegelikult tulu esindaja (vrd Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-1-1-120-03, p 25)“. Seega ei vabane R. Oberg tulumaksukohustusest pelgalt põhjusel, et ta tegutses Calypso Marketing LLC esindajana. 7) Maksumenetluses võeti seletused R. Obergi taotluses nimetatud isikutelt. P. P. kinnitas 16.02.2006 Calypso Marketing LLC-lt kahel korral sularahas laenu saamist, kokku 1,5 miljonit krooni. Talle tõlkis lepingu suuliselt R. Oberg. Raha üleandmise juures teisi isikuid ei viibinud ja laenul mingit tagatist ei olnud. P. P. ei osanud anda selgitusi tagasimaksegraafiku ega laenu tagasi maksmata jätmise võimalike sanktsioonide kohta. 08.03.2006 selgitas P. P., et teisel korral laenu saades kirjutasid nad R. Obergiga lepingule alla. Enne lepingu sõlmimist ei küsitud temalt tõendeid selle kohta, et ta suudab laenu tagasi maksta. P. P. keeldus maksuhaldurile avaldamast laenu võtmise eesmärki ja raha kasutust. Laenu saamist P. P. väitel keegi tema lähedastest tõendada ei saaks. Ka V. V. kinnitas 16.02.2006 Calypso Marketing LLC-lt laenu saamist kahel korral, kokku 1 miljon krooni. Ta selgitas, et laenuleping oli ühes eksemplaris, laenu üleandmise kohta kirjalikke dokumente ei vormistatud ja laenu andmiseks tagatist ei küsitud. Laenu esimese osa (400 000 krooni) sai ta ühtegi dokumenti vormistamata. Laenu eesmärki V. V. ei avaldanud. 01.03.2006 selgitas V. V. täiendavalt, et raha üleandmise juures kõrvalisi isikuid ei viibinud ja laenu saamist keegi kinnitada ei saa. Enne laenulepingu sõlmimist ei küsitud temalt mingeid tõendeid selle kohta, et ta suudab laenu tagasi maksta. M. M. seletused ühtivad põhimõtteliselt P. P. ja V. V.i seletustega. P. P., V. V.i ja M. M. seletused laenu saamise kohta ei ole usaldusväärsed. Pole usutav, et majanduslikult mõistlikult käituv äriühing annab suures summas laenu ilma lepingut sõlmimata või vormistab lepingu ühes eksemplaris alles mitu kuud hiljem, kontrollimata laenu saaja maksevõimelisust või nõudmata laenule tagatisi. Ei ole usutav, et P. P., V. V. ja M. M. võtsid suures summas laenu, omamata laenulepingut ja täpset ülevaadet oma kohustuste ulatusest. Kahtlust tekitab ka nimetatud isikute väide, et keegi nende lähedastest ei saa kinnitada laenu saamist. Maksuhaldur leidis õigesti, et sularaha üleandmine R. Obergilt P. P.le, V. V.ile ja M. M. on tõendamata. 8)

§ 93

lg 1 sätestab, et kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada (muutev tingimus). Tingimuse kehtivusajal ei kohaldata maksuotsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele

  1. ptk
  2. jaos sätestatud piiranguid ning maksukohustuslasele on antud õigus tingimuse kehtivusajal taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist. Tingimuse kehtivuse ajal ei tekkinud kaebajal maksu tasumise kohustust.

§ 99

lg 1 p 2 kohaselt maksusumma määramise aegumine peatub maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. R. Oberg esitas 24.10.2005 maksuotsusele vaide 01.12.2005, seega peatus maksusumma määramise aegumine 01.12.2005 (vaie) kuni 04.01.2006 (vaideotsus). Kuna R. Oberg sai 29.03.2006 otsuse kätte 03.04.2006 ja ilma aegumise peatumiseta oleks 1999. a tulumaksuepisoodis maksusumma määramise aegumine saabunud 31.03.2006, siis on täiendav maksukohustus määratud ja ka otsus kätte toimetatud aegumistähtaega rikkumata. 9) Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, sest vaideotsuse motiividel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust. Aegumise küsimust saab käsitleda maksuotsuse 5

(10)3-06-1545 ja otsuse vaidlustamisel, kaebajal oli nimetatud haldusaktidele võimalik esitada aegumisega seotud vastuväiteid. Seetõttu jääb taotlus vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. R. Obergi apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuistungil palus kaebaja teha asjas uue otsuse ja rahuldada kaebuse. 1) Kohus kohtles pooli ebavõrdselt, võttes kaebaja teadmata toimikusse LMTK 17.07.2008 lisa koos 14 lisadokumendiga, jättes samas rahuldamata kaebaja taotluse kuulata asjas üle tunnistajad. Samuti jättis kohus kaebajale kätte toimetamata LMTK 30.08.2006 vastuse kaebusele koos lisadokumendiga. Seetõttu pidi kohtuistungil ilma kaebajata osalenud esindaja osalema asja arutamisel olukorras, kus temale ei saanud olla teada vastustaja poolt kohtule esitatud tõendite olemasolu ja nende sisu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei uuritud enamikku nendest tõenditest. Protokollis pelgalt fikseeriti, et kohus loeb avaldatuks kõik asjas esitatud materjalid ja et pooled on teadlikud toimiku sisust. Protokollis puudub avaldatud materjalide loetelu. 2) Tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega rikkus kohus menetlusnorme ja uurimispõhimõtet. Kuigi halduskohtumenetluses saab olla tõendiks ka dokumentaalne tõend, leiab maksuhaldur, et P. P., V. V.i ja M. M. antud seletused ei pruugi olla õiged. HKMS § 19 lg 5 kohaselt uurib kohus tõendeid vahetult. Seega tulnuks asjas määravat tähtsust omavate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks rahuldada kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Kuna kaebaja lubas kindlustada tunnistajate kohaloleku kohtuistungil, kuid ei saanud seda haigestumise tõttu teha, tulnuks kohtuistung edasi lükata ja kutsuda tunnistajad kohtuistungile HKMS § 16 lg 4 sätestatud korras. 3) Kaebaja põhi- ja menetluslikke õigusi rikuti asja arutamisega ilma tema osavõtuta (vt ka Riigikohtu 27.09.2006 lahend nr 3-3-1-67-06), kuigi ta edastas 23.09.2008 e-maili teel halduskohtule info enda haigestumisest ja soovist osaleda oma kohtuasja arutamise juures ning et esindaja volitused kehtivad koos tema osavõtuga. Kaebaja taotles asja arutamise edasilükkamist ja kohtule saadeti samal päeval sotsiaalministri 22.06.2004 määruse nr 85 nõuetele vastav OÜ Perearstid 22.09.2008 tõend. Kohus jättis protokollilise määrusega kaebaja esindaja vastuväited seoses kaebaja osavõtu vajalikkusega kohtuistungist rahuldamata. Kohtuistungil tõusetunud menetluslike küsimuste põhjendamine hilisemalt kohtuotsuses ei ole kooskõlas seadusega. Kaebajale saadetud kutset saab selle sisust, kohtu selgitustest ja hoiatustest tulenevalt käsitleda kui kutset, millega kohustati kaebajat kohtuistungil osalema. 4) Kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta HKMS § 25 ja TsMS § 442 lg 8 nõuetele, kohtu seisukohad otsuste õigsuse kohta tulenevad vastustajate esitatud seisukohtadest ja on ebaõiged.
  2. Vastustajad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leidsid, et kohtuotsus on piisavalt põhjendatud. 1) Kohtu seisukoht istungi mitteedasilükkamise kohta on seaduslik ja kooskõlas kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2007 määrus nr 3-04-289, jõustus 07.11.2007). Kohtuistungi protokoll vastab HKMS § 20 ja TsMS § 50 nõuetele. 2) LMTK saatis kohtu 20.06.2008 määrusele vastuse 15.07.2008 ja MTA 17.07.
  3. LMTK oli 29.08.2006 vastuses kohtu 03.08.2006 määrusele esitanud tõendid ja kui ilmnes, et puuduvad P. P., M. M. ja V. V.i seletused, edastati vastavad korraldused ja nende alusel saadud sele6
(10)3-06-1545 tused 17.07.2008 kahes eksemplaris kohtule. On mõistetamatu, miks R. Oberg tutvus toimikuga alles 07.10.
  1. Neid tõendeid käsitleti juba 24.09.2008 istungil. Nähtuvalt 29.08.2006 kohtule saadetud kaebuse vastuse lisast nr 9, on R. Obergi teavitatud kolmandate isikute seletustest maksuhalduri 15.03.2006 kirjaga ja protokollitud kolmandate isikute seletustest on tehtud talle koopiad kontrollitoimiku tutvustamisel 21.03.2006, mida ta apellatsioonkaebuses ka tunnistab. Seletuste esitamine kohtule, mis olid kaebajal juba üle kahe aasta tagasi, ei saanud kuidagi halvendada tema positsiooni kohtumenetluses. 16.09.2008 taotlus tunnistaja ülekuulamiseks kinnitab, et kaebaja oli teadlik LMTK 17.07.2008 vastusest ja selle lisadest. 3) R. Oberg esitas 16.09.2008 kohtule taotluse kolme tunnistaja istungil ülekuulamiseks ja võttis endale kohustuse kindlustada tunnistajate istungile ilmumine, kuid ei täitnud seda. Seega oli lepingulise esindaja teistkordse taotluse, kuulata üle tunnistajad ja lükata seetõttu edasi kohtuistungi toimumine, rahuldamata jätmine seaduslik ja põhjendatud. 4) Tunnistajate ütlustega ei ole tõendatud kaebaja vahendusel Calypso Marketing LLC-lt laenu saamine summas 4 800 000 krooni. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-61-81 (p 16.6) märgiti, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Vaideotsusest ja 29.03.2006 otsusest nähtuvad asjaolud, mis võimaldavad järeldada, et laenusuhe eelnimetatud isikute vahel ei ole eluliselt usutav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus on kõrvaldanud apellatsioonkaebuses väidetud halduskohtu poolsed menetlusnormide rikkumised – kaebaja ja tema esindaja, olles tutvunud kõigi halduskohtus kogutud tõenditega, on saanud osaleda ringkonnakohtu istungitel nende ja apellatsioonimenetluses kogutud tõendite uurimisel, sealhulgas P. P., V. V., M. M. ja T. L. (L.) tunnistajatena ülekuulamisel. Kuna kaebuse esitaja on saanud ringkonnakohtus täiel määral kasutada oma põhi- ja menetluslikke õigusi, sealhulgas anda kohtule seletus vande all, ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt peatuda apellatsioonkaebuses väidetud halduskohtu poolsetel menetlusnormide rikkumistel. Ringkonnakohus märgib vaid, et apellatsioonkaebuses toodud etteheide kohtuistungi protokolli sisu suhtes on alusetu. Halduskohtu istungi protokoll kajastab kohtuistungi käiku kooskõlas HKMS § 20 ja TsMS § 50 nõuetega.
  3. Kaebaja ei vaidlusta ka ringkonnakohtus Calypso Marketing LLC arvelduskontolt väljavõetud 4, 8 miljoni krooni sularaha saamist, kuid kinnitab jätkuvalt, et andis Calypso Marketing LLC esindajana raha edasi P. P.le 1,5 miljonit krooni, V. V.le üks miljon krooni ja M. M.le 2,3 miljonit krooni ning ta ei esitanud tõendeid raha nimetatud isikutele üleandmise kohta enne 30.01.2006 advokaadi konfidentsiaalsuskohustusele tuginedes.
  4. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja käsitlust advokaadi konfidentsiaalsuskohustusest ning nõustub maksuhalduri ja halduskohtu AdvS § 45 lg 1 ja § 40 lg 1 ning

§ 64

lg 1 p 1 tõlgenduse ja seisukohaga, mille kohaselt kaebaja ei osutanud Calypso Marketing LLC arvelt sularaha väljavõtmisel ja väljavõetud sularaha kolmandatele isikutele edasiandmisel kliendile õigusabiteenust ega saanud selles osas tugineda advokaadi konfidentsiaalsuskohustusele. Raha vahendamine ei ole õigusteenus, mis võimaldaks advokaadil keelduda raha üleandmise üksikasjade kohta informatsiooni andmast. Kliendi ja advokaadi usaldussuhte kaitse ei ole absoluutne ega laiene advokaadi kõigile teenustele. Usalduse kaitse hõlmab eeskätt selliseid õigusteenuseid, millel on seos isiku kaitsmisega kriminaal- ja väärteomenetluses, esindamisega haldus7

(10)3-06-1545 ja tsiviilkohtumenetluses, ning õigusnõustamisele, mille eesmärgiks on kliendi õigusliku olukorra kindlakstegemine, et aidata tal oma tegevust korraldada kooskõlas seadusega. Kaebaja osutatud teenusel eelkirjeldatud õigusteenuse tunnused puuduvad. Maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht on kooskõlas nii halduskohtu otsuses viidatud kohtulahenditega kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2008 otsusega haldusasjas nr 3-05-805, p
  1. Järelikult pidi kaebaja ka enne 30.01.2006 täitma maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, sealhulgas esitama maksuhaldurile tõendeid ja andma seletusi vaidlusaluste tehingute kohta.
  2. Erinevalt maksuhaldurist leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole pärast 30.01.2006 jätnud maksuhaldurile ja hiljem halduskohtule tõendeid esitamata hooletusest, mistõttu ei ole põhjendatud asjas

§ 102lg 1 p 2 kohaldamine.

Kaebaja teatas maksuhaldurile 30.01.2006 kirjas (tl 104 pöördel), et ta ei saa esitada dokumente Calypso Marketing LLC kontolt ja nimel väljavõetud sularaha liikumiste kohta, samuti lepinguid, kuna neid ei ole tema valduses, vaid on välisriigi äriühingu valduses. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul saab kaebaja tugineda ka alles apellatsioonimenetluses esitatud maksukohustust vähendavatele uutele tõenditele.

  1. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda kaebaja ringkonnakohtus vande all antud seletuse usaldusväärsuses ja leiab, et seletus on eluliselt usutav. Kaebaja seletuse kohaselt saatis ta tema käes olnud Calypso Marketing LLC dokumendid
  2. aastal firma asukohariiki Ameerika Ühendriikidesse ning püüdis aastatel 2005 - 2007 saada informatsiooni ja dokumente tehingute kohta, kuid alles tema poeg sai
  3. aastal Ameerikas viibides teada, et Calypso Marketing LLC on registrist kustutatud ja firma tegevust jätkab Echt Trading LLC, kelle poole kaebaja pöördus jaanuaris 2009, saamaks kinnitust varade ja õiguste ülevõtmise kohta, sealhulgas P. P., V. V.i ja M. M. laenulepingute kohta.
  4. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda ka P. P., V. V., M. M. ja T. L. (L.) tunnistajatena antud ütluste usaldusväärsuses ja elulises usutavuses. Ringkonnakohtu arvates ei saa kaebajale ette heita seda, et kolmandad isikud ei avaldanud maksuhaldurile andmeid laenuga seotud asjaolude kohta ja rääkisid laenuga seotud asjaoludest alles ringkonnakohtus. P. P. kinnitas (tl 292) nii nagu maksumenetluseski kaebaja kaudu Calypso Marketing LLC-lt sularahas laenu saamist
  5. a jõulude paiku summas 600 000 krooni ja
  6. a oktoobris summas 900 000 krooni ning esitas kohtule
  7. a augustis kullerpostiga saadud inglise keelse lepingu koopia koos kirjaga, milles selgitati laenu andnud firma üle võtmist Echt Trading LLC poolt (tl 277 - 279). P. P. kinnitas veel, et inglise keelsel lepingul on tema allkiri ja see vormistati raha teisel korral saamisel. P. P. väitis, et laenas saadud raha edasi T. L.le ning sai esimese tehingu pealt 25 000 krooni ja teise pealt 35 000 krooni, ning esitas T. L. 04.01.2000 ja 02.11.2000 sõlmitud laenulepingud (tl 276 ja pöördel). Ka V. V. kinnitas (tl 290) nii nagu maksumenetluseski kaebaja kaudu Calypso Marketing LLClt sularahas ühe miljoni krooni laenu saamist kahes osas
  8. a lõpus ja
  9. a novembris ning esitas kohtule
  10. a augustis kullerpostiga saadud inglise keelse lepingu koopia koos kirjaga, milles selgitati laenu andnud firma üle võtmist Echt Trading LLC poolt (tl 281 - 282). V. V. kinnitas, et inglise keelsel lepingul on tema allkiri. V. V. väitis, et laenas saadud raha edasi T. L.le ja sai vahendustasu 40 000 krooni, ning esitas viimasega 06.01.2000 ja 03.11.2000 sõlmitud laenulepingud (tl 279- 280). T. L. kinnitas P. P.lt ja V. V.lt laenu saamist kohtule esitatud lepingute alusel ning väitis olevat paigutanud raha nii enda kui ka elukaaslase ettevõtlusse. 8

(10)3-06-1545 M. M. kinnitas (tl 315 - 316) samuti kaebaja kaudu Calypso Marketing LLC-lt sularahas laenu saamist
  1. a kahel korral kokku summas 2,3 miljonit krooni ning esitas kohtule
  2. a augustis kullerpostiga saadud inglise keelse lepingu koos kirjaga, milles selgitati laenu andnud firma üle võtmist Echt Trading LLC poolt, ja ümbriku, milles kiri saabus (tl 325 - 330). M. M. kinnitas, et inglise keelsel lepingul on tema allkiri ja leping vormistati raha teisel korral saamisel. Seega on kõik isikud, kelle andmed kaebaja maksuhaldurile 30.01.2006 avaldas ja kellele väitis olevat Calypso Marketing LLC pangaarvelt välja võetud raha üle andnud, kinnitanud kaebajalt raha saamist ja esitanud nendega sõlmitud laenulepingud, mille sisu ja sõlmimine tõepoolest erinevad Eestis 1999-2000 laenu andmisel-saamisel tavapäraselt sõlmitud lepingutest. T. L. ütlused saadud raha paigutamise kohta enda ja elukaaslase ettevõtlusse ning M. M. ütlused raha edasi laenamise kohta vend A. M. ei ole käesoleva asja lahendamisel määravad, sest ringkonnakohus kontrollib eelkõige seda, kas kaebaja andis Calypso Marketing LLC arvelt võetud raha edasi P. P.le, V. V.le ja M. M.le või see jäi tema tagastamatuks sissetulekuks. Seetõttu ei anna maksuhalduri kahtlused T. L. ja M. M. ütluste osas raha kasutamise kohta alust kahelda M. M. kinnituses kaebaja kaudu Calypso Marketing LLC-lt 2,3 miljoni krooni laenu saamise kohta
  3. aastal. Asjas olevate tõendite kogumile tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja poolt Calypso Marketing LLC pangaarvelt välja võetud sularaha edasiandmine P. P.le summas 1,5 miljonit krooni, V. V.le summas üks miljon krooni ja M. M.le summas 2,3 miljonit krooni on leidnud tõendamist ning seetõttu ei saa seda raha pidada kaebaja tagastamatuks sissetulekuks ehk maksustatavaks tuluks, nagu leiti vaidlustatud maksuotsuses ja otsuses.
  4. Maksuhalduri poolt ringkonnakohtule esitatud Ameerika Ühendriikide maksuhalduri 03.12.2009 vastustest MTA-le nähtub, et Calypso Marketing LLC ja Echt Trading LLC ei ole kantud maksukohustuslaste registrisse ega ole makse deklareerinud. Nimetatud asjaolud ei välista aga Echt Trading LLC olemasolu Ameerika Ühendriikides ja tegutsemist mõnes muus riigis, mida muuhulgas kinnitab M. M. esitatud kirja ümbrik, millest nähtub kirja saatmine Dubaist. Ka kaebaja poolt esitatud väljavõttest Delawari äriühingute registrist nähtub, et Echt Trading LLC eksisteerib vastavas registris ja on registrisse kantud 21.08.
  5. Ringkonnakohtule esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et Echt Trading LLC-l puudub õigusvõime.
  6. Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja kaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu otsuse LMTK 24.10.2005 maksuotsuse nr 12-5/79 ja 29.03.2006 otsuse nr 12-4/999 tühistamise taotluse rahuldamata jätmise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega tühistab LMTK 24.10.2005 maksuotsuse nr 12-5/79 ja 29.03.2006 otsuse nr 12-4/
  8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega selles, et kaebuses vaidlustatud vaideotsus ei riku kaebuse esitaja õigusi vaidementluse esemest sõltumatult. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus MTA 19.06.2006 vaideotsuse nr 6-1/127-2 tühistamise taotluse rahuldamata jätmise osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus jääb eeltoodud osas rahuldamata.
  9. Kuna ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust ja tühistades maksuotsuse ja otsuse, rahuldab sisuliselt kaebuse, tuleb HKMS § 93 lg 4 alusel muuta kohtukulude jaotust. 9
(10)3-06-1545 Kaebaja taotles halduskohtus kaebuse esitamisel tasutud 5 000 krooni riigilõivu (maksekorraldus tl 12) vastustajatelt väljamõistmist. Ringkonnakohtus taotles kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 5 000 krooni riigilõivu (maksekorraldus tl 236) vastustajatelt väljamõistmist. Arvestades kaebuse sisulist rahuldamist, tuleb Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 10 000 krooni. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.