TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1728 Otsuse kuupäev 25. jaanuar 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tapurla Kaluriühistu kaebus Põllumajanduse Reg

§ 134

lg 7 on expresis verbis defineeritud püügipäevaks kalendripäev, mille sees kalalaev viibib veealal, millel kalapüüki reguleeritakse, sõltumata asjaolust, kas kala tegelikult püütakse. Kaebaja leiab, et põllumajandusministeeriumi tõlgendus, mida käsitleda „püügipäevana“ on vastuolus KPS §

§ 134lg 7.

Ministri määrus kui seadusest madalamalseisev akt ei tohi olla vastuolus seadusega. Kaebaja tõlgendab õiguskindluse põhimõttest selliselt, et seaduses sätestatud ja kehtiv sõnastus on aluseks kõikide teiste haldusaktide andmiseks. 6. PRIA on rikkunud head haldustava ja jätnud haldusmenetluse käigus ära arvestamata ja kuulamata kaebaja seisukohad. Seoses KPS §

§ 134

lg 7 erineva tõlgendusega püügipäevade arvestuses oleks PRIA pidanud andma kaebajale võimaluse selgitada seisukohti ja ära kuulama põhjendused 2

1. Kaebaja leiab, et PRIA on samadel asjaoludel rikkunud kaalutlusõiguse (diskretsiooni) nõudeid. Vastustaja seisukohad
2. PRIA vaidleb kaebustele vastu. Põllumajandusministeeriumi poolt PRIA-le esitatud andmete kohaselt oli kalalaev Eldorado nõutud ajavahemikus tegelenud kalapüügiga 61 päeva ning seega ei olnud püügipäevade arvestuses kohustuslike püügipäevade nõue täidetud. Nimetatud püügipäevade puhul on tegemist päevadega, millal reaalselt kala püüti, see tähendab, et laeval oli toodang või olid kajastatud püügioperatsioonid või tunnid.
3. PRIA on seisukohal, et kalapüügiseadusest lähtumine ei ole käesoleval juhul asjakohane. PRIA lähtus oma otsuse tegemisel määruse nr 89 § 6 lg 3 sätestatust, mis sõnaselgelt ütleb, et toetuse saamiseks peab olema merel kala püütud teatud arv päevi. Nimetatud sättest ei nähtu, et kala püüdmisel peaks lähtuma kalapüügiseaduses sätestatud mõistest püügipäevade kohta. Kuna määruse nr 89 puhul on tegemist põllumajandusministri määrusega, mis ei ole kehtestatud kalapüügiseaduse alusel, siis on määruse andja õigustatud andma sisu ja tõlgenduse määruses kehtestatud mõistetele. Taotleja ei ole määruse nr 89 mõistes kala püüdnud vähemalt 75 päeva või 80 protsenti kalapüügiseaduse alusel püügivõimalusena eraldatud püügipäevadest. Antud kontekstis on viide kalapüügiseadusele ainult selles mõttes, et selle seaduse alusel püügivõimalusena eraldatud püügipäevadest 80-l protsendil pidi taotleja olema kala püüdnud määruse nr 89 mõistes. Kaebaja viide põhiseadusele on asjakohatu. PS § 94 ütleb tõesti, et minister annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ning antud juhul on põllumajandusminister ka määruse nr 89 puhul selliselt käitunud. Nimetatud määrus on välja antud kalandusturu korraldamise seaduse alusel, seega on määrus nr 89 välja antud põhiseadusele vastavalt. Kuna aga määruse nr 89 väljaandmise aluseks ei ole olnud kalapüügiseadus, siis puudub määruse sisustamisel kohustus lähtuda nimetatud seaduses sätestatud mõistetest. Arusaamatud on kaebaja väited selle kohta, et PRIA pole rakendanud kaalutlusõigust. Kuna antud toetuse menetlemine on täielikult reguleeritud põllumajandusministri määrusega nr 89, siis õigusakti väliselt kaalutlusõiguse rakendamine ei ole asjakohane.
4. Alusetud on kaebaja väited HMS § 40 rikkumise kohta. PRIA kalandustoetuste büroo peaspetsialist Enno Seen on telefoni teel vestelnud enne kaebaja taotluse suhtes otsuse tegemist kaebaja esindajaga ning on ära kuulanud kaebaja arvamuse ja vastuväited. Asjaolu, et PRIA jättis kaebaja seisukohad arvestamata, kuna ei pidanud neid õigeks ei tähenda seda, et PRIA poleks võimaldanud kaebajal oma seisukohti esitada.
5. Lähtudes eeltoodust on PRIA haldusaktid õiguspärased ning kaebajal ei olnud õigus toetust saada. Kaasatud isiku seisukoht
6. Põllumajandusministeerium ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Kohtu põhjendused ja otsus
7. Halduskohus on asjas kogutud tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et ei ole tõendatud, et vaidlusaluses käskkirjas (tl 10) on vastustaja asjas 3 tähtsust omavad faktilised asjaolud tuvastanud ebaõigesti. Seetõttu puudub alus vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks.
8. Kaebuse põhimotiiviks on kaebaja väide, et vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kalalaev Eldorado püüdis 50 püügipäeva koos kalalaevaga Räim-5, mille tõttu on vaidlusalune käskkiri õigusvastane. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud kalalaeva Eldorado kohta püügipäeviku andmeid 111 püügipäeva kohta, mida ta väidab ennast teinud olevat kohtueelses menetluses. Kohtule on esitatud püügipäeviku andmed 61 püügipäeva kohta. Kaasatud isik on kohtule esitanud tema valduses olevad koopiad kalalaeva püügipäevikutest laevade RÄIM-5, RÄIM-6 (tl 61-71, 165-205) ja ELDORADO (tl 78-97, 99-118, 120-140) kohta. Nimetatud tõenditega ei ole tõendatud kaebaja väide, et kalalaev Eldorado oleks püüdnud kala koos kalalaevaga Räim-5, ja seda 111 päeva lõikes. Tõendatud on kalalaeva Eldorado poolt 61 püügipäeva sooritamine. Nimetatud tõendid tõendava vastustaja ja kaasatud isiku väidet, et kalalaevad Räim-5 ja Räim-6 on paaris kala püüdnud. Kaebaja ei ole samuti täpsustanud, millisel perioodil kalalaev Eldorado kalalaevaga Räim-5 paaris kala püüdis, kuid kala esmakokkuostukviitungitega (tl 142-163) on samuti tõendatud vastustaja ja kaasatud isiku väide, et KÜ Räim kalalaevad Räim-5 ja Räim-6 püüdsid paarislaevadena kala perioodil, mil KÜ-le Räim oli laevadele RÄIM-5 ja RÄIM-6 väljastatud kalalaeva püügiload (tl 73,74) püügivahendile pelaagiline kaksiktraal. Kalalaevale ELDORADO on küll 25.04.2008.a väljastatud kalalaeva püügiluba (tl 72) püügivahendile pelaagiline kaksiktraal, kuid kuna kalalaevale RÄIM-5 on 28.05.2008.a väljastatud kalalaeva kalapüügiluba püügivahendile traallaudadega pelaagiline traalnoot, mis kaasatud isiku seisukohalt välistab võimaluse, et kalalaevad Eldorado ja Räim-5 said teostada nende püügilubade kehtivuse ajal paarispüüki, siis ei ole tõendatud ka kaebaja väide, et kalalaev Eldorado püüdis 50 püügipäeva koos kalalaevaga Räim-
9. Sellesse perioodi ei saa lihtsalt jääda 50 püügipäeva (25.04.2008.a-28.05.2008.a). Neil asjaoludel tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta.
10. HMS § 58 sätestatust tulenevalt ei ole vastustaja poolt eiratud hea halduse tava, kuna kaebaja poolt osundatud menetlusnõuete problemaatika ei ole mõjutanud ega saanud mõjutada asjas langetatud sisulist otsust. Vastustaja on tõendanud selgituskohustuse ja ärakuulamiskohustuse täitmist vaidlusaluste haldusmenetluste raames.
11. Seoses kaebuste rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna ka vastustaja ja kaasatud isik ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad ka nende menetluskulud endi kanda. Roby Koik kohtunik 4