§-s 1045 lg 1 p 1-8 sätestatud juhtudel.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on Põhiseaduse §-s 17 sätestatud põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab Põhiseaduse § 19 lg 2 kohaselt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi. Au on isiklik õigus, mille sisuks on isiku maine. Au teotamine tähendab isiku maine kahjustamist. Maine kahjustamisega on tegemist siis, kui see on tehtud avaldusega üldsusele.
§-s 1045 lg 1 p 4 sätestatut on täpsustatud
§-des 1046 ja 1047. Isiku au teotamise õigusvastasust reguleerib
. Kuna hageja au teotati faktiväitega, siis kuulub lisaks
§-le 1046 kohaldamisele
Leht avaldatud teadetes on märgitud hageja nimi. Seega käivad teated hageja kohta. Teadete väljendid „vabasta ebaseaduslikult hõivatud pind" ja „maksa oma võlgnevused" on faktiväited, millest mõistlikult saab järeldada, et hageja on võlglane ning kellegi pinna ebaseaduslik hõivaja ja kasutaja. Hageja ei ole ebaseaduslikult hõivanud ega kasutanud mitte ühtegi pinda ega jäänud kellelegi võlgu. Kostja poolt teadetes avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Kostja, rikkudes hageja õigusi, avaldas ajalehtede kaudu kõrvalistele isikutele hageja kohta ebaõigeid andmeid. Au ja hea nimi väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele. Ühiskond hindab isiksust tema tegude järgi. Kostja poolt levitatud informatsiooniga teotati hageja au. Kostja ei ole esitanud
Kostja õigusvastane käitumine põhjustas hagejale negatiivseid tagajärgi. Kostja on rikkunud hageja õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt. Teated lõid hagejast avalikkuse ees ettekujutuse, et ta on võlgnik ning teise isiku omandit rikkuv isik. Sellega loodi hagejast negatiivne maine. Teated avaldati sama piikonna ajalehes, kus hageja elab ja töötab. Ebaõige teade ilmus viiel korral Lõuna-Eesti nädalalehes „LõunaLeht" teiste kuulutuste kõrval silmatorkavalt suures tumedas formaadis. Hageja maine sai au teotamise tõttu ilmselgelt ja olulisel määral kahjustatud. Faktiväitega au teotamise kaitsevahendiks teiste hulgas on ka mittevaralise kahju rahaline hüvitamine. Hageja leiab, et ebaõigete andmete ümberlükkamine rikkuja arvel ei ole piisav kaitsevahend. Hageja maine kahjustamine väärib rahalist hüvitamist. Sellega seoses on hageja viidanud Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-105-01.
järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Esialgses hagiavalduses (tl 2-5) on hageja formuleerinud oma nõude ja palub
§-de 127 1g 6; 134 1g 2; 1043; 1045 lg 1 p 4, 8; 1047 lg 1 alusel välja mõista U. P. lt G. K. kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja esindaja selgitustest kohtuistungitel nähtub, et hageja jääb selle nõude juurde. Täpsustatud hagiavaldusega sisult samasuguseid põhjendusi sisaldab ka hageja esialgne hagiavaldus (tl 2-5), mis on esitatud kahe hageja poolt ja hageja arvamus (tl 36-38). Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks kirjalikke tõendeid. KOSTJA VASTUVÄITED 2
lg 1 p 4 ja 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ja head nime teotada. Eeltoodust ei järeldu, et igasugune kriitika, mis isikule tundub põhjendamatu ja ebaõiglane, on käsitletav au ja hea nime teotamisena. Kui isik ei järgi ühiskonnas sätestatud reegleid, siis peab ta arvestama võimalusega, et tema käitumine mõistetakse hukka ning selline hukkamõist võib olla ka avalik. Heade kommetega ei saa olla vastuolus õiguserikkuja korrale kutsumine või tema tähelepanu juhtimine ebakohasele tegevusele. ET Torel OÜ kasutas üürilepingu alusel ruume kostjale kuuluvas hoones. Kuna üürnik ei pidanud vajalikuks täita üürilepingust tulenevaid kohustusi ning jättis tasumata üüri, siis ütles kostja 26.augustil 2003 üürilepingu ET Torel OÜ-ga Võlaõigusseaduses sätestatud korras üles. ET Torel OÜ ruume ei vabastanud ja kasutas alates 11. septembrist 2003 kostjale kuuluvaid ruume õigusliku aluseta ja selline tegevus on käsitletav omavolina.
annab üürileandjale õiguse nõuda juhul, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, viivitatud aja eest kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. Eeltoodust lähtudes pidas U. P. põhjendatuks nõuda ET Torel OÜ-lt ja selle juhatuse liikmelt G. K. lt hüvitist, kuid sellest keelduti põhjusi nimetamata. Seega oli U. P. l põhjus käsitleda G. K. ja ET Torel OÜ tegevust võõra vara omavolilise kasutamise ning võla tasumisest kõrvalehoidumisena. Seoses täpsustatud hagiavalduse esitamisega esitas kostja täiendava vastuse (tl 70-71), milles ta endiselt ei tunnista hageja nõuet, viidates järgmistele asjaoludele. Kostja ei nõustu väitega, et ajalehes „Lõunaleht" teadete avaldamine on õigusvastane. Kostja on seisukohal, et hagejale võinuks mittevaraline kahju tekkida vaid juhul, kui ajalehes avaldatud faktiväited oleksid olnud ebaõiged. Kuna ET Torel OÜ ei vabastanud ruume ning ei tasunud võlgnevust ka pärast üürilepingu ülesütlemist, kasutas kostja võimalust nõuda hagejalt kohustuse täitmist avalikult. ET Torel OÜ tegevus, üürilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine, on tavapärase arusaama järgi vastuolus konkreetsete õigusnormidega ning heade tavadega, siis ei saa pidada ebaõigeks kostja poolt avaldatud faktiväiteid. U. P. poolt teadetes avaldatud informatsioon tugines üürilepingule, ET Torel OÜ-le esitatud arvetele ning üürilepingu ülesütlemisteatele. Kuna ET 3
lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
Kolleegium on seisukohal, et viimasena märgitud sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine." Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kohus leiab, et arvestades Riigikohtu kujundatud kohtupraktikaga, on ajalehes avaldatud teated hinnatavad faktiväitena, mis on kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses hinnatav.
lg 5 alusel tühine, kuna see ei vasta
§-s 325 lg 2 sätestatud nõuetele. Avalduses puuduvad ülesütlemist põhistavad faktilised asjaolud. Üürnik ei pidanud tühist ja alusetut ülesütlemist kohtus 4
lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
§-s 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohus on selgitanud kohtuasjas nr 3-2-1-19-08, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik ja mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Neil asjaoludel tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks anda hinnang kahju hüvitamise kohustuse elementidele, asjaoludele, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid eraldi kahju suuruse tõendamine hageja poolt ei ole vajalik. Kohus peab otstarbekaks anda kõigepealt hinnangu sellele, kas ajalehes kostja poolt avaldatud teated vastasid tegelikkusele või mitte, kas teadete avaldamine kostja poolt oli õigusvastane või mitte. Hageja on seoses teadete avaldamise õigusvastasuse põhjendamisega, tõendamisega viidanud
§-des 1045 lg 1 p 4; 1047 lg 1, 2 sätestatule.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või majandus- ja kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega on andmete õigusvastase avaldamise mõiste sätestatud
§-s 1047 lg 1, 2 ja kostja peab tõendama avaldatud asjaolude, faktiväidete, tegelikkusele vastavust. 4. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja poolt ajalehes LõunaLeht avaldatud teadetes on esiplaanile märgitud hageja nimi ja seetõttu saab ajalehe lugeja aru, et teated on hageja kohta ning teadete väljendid „vabasta ebaseaduslikult hõivatud pind" ja „maksa oma võlgnevused" on faktiväited, millest mõistlikult saab järeldada, et hageja on võlglane ning kellegi pinna ebaseaduslik hõivaja. Poolte selgitustest ja kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja põhjendab hageja nime märkimist teadetes juriidilise isiku, ET Torel OÜ, tegevusega. Kostja poolt esitatud 5
5.
lg 2 kohaselt loetakse tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamine õigusvastaseks, kui need on teise isiku au teotavad. Sama tuleneb ka
§-st 1045 lg 1 p 4, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Kohus nõustub hagejaga, et ajalehes avaldatud tegelikkusele mittevastavad andmed on hageja au teotavad ning selliste andmete avaldamine on õigusvastane. Põhiseaduse II peatükis on sätestatud isiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. PS § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada, st igaühe subjektiivset õigust aule ja heale nimele. Põhiseaduse § 19 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi. Selle kohustusega tuleb arvestada ka ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-123-97 leidnud, et au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Kohus leiab, et kostja poolt ajalehes silmatorkavas kujunduses, korduvalt üldsusele avaldatud teated olid negatiivse sisuga, mainet kahjustavad, ei vastanud tegelikkusele ja olid sellega hageja au teotavad. 6.
lg 1 kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskusastme vahel.
lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamisel anda hinnang, milline oli kostja poolt toimunud rikkumise eesmärk ja kas rikkumine oli õigustatud. 6
lg 2 mõttes ja on õigusvastane, kostja ei ole tõendanud,
§-s 1050 lg 1 sätestatut arvestades, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. 6. Seega on kostja poolt hageja au teotavate, tegelikkusele mittevastavate teadete avaldamine õigusvastane, kostja on süüdi selle rikkumise toimepanemises.
lg 1, 5 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, kusjuures mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja selgituste kohaselt seisneb tema mittevaraline kahju au teotamisega hageja maine kahjustamises, kostja on rikkunud hageja õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt, kuid teadetega loodi hagejast avalikkuse ees negatiivne maine, kui võlgnikust ning teise isiku vara ebaseaduslik hõivajast. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-105-01 selgitanud, et mittevaralise kahju tekkimist ei saa tõendada ühegi tõendiga, kuid hageja peab tõendama au teotamise (rikkumise fakti) ning põhjendama, miks ta leiab, et see on vaadeldav au teotamisena. Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka kohtuasjas nr 3-2-1-19-08. Kohus on tuvastanud kostja poolt hageja au teotamise, tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamise, hageja maine rikkumise, asjaolud, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ning arvestades kohtupraktikat, loeb sellega tõendatuks ka hagejale mittevaralise kahju tekitamise. Hageja leiab, et ebaõigete andmete ümberlükkamine rikkuja arvel ei ole piisav kaitsevahend ja hageja maine kahjustamine väärib rahalist hüvitamist. 7.
lg 2 kohaselt vabaduse võtmise, samuti isikuõiguste rikkumise, eelkõige au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Seega on
134 lg 2 kohaselt faktiväitega au teotamise kaitsevahendiks ka mittevaralise kahju rahaline hüvitamine, kuid üksnes juhul, kui rikkumise raskusaste, eelkõige hingeline valu seda õigustab. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-11-04 leidnud, et au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega ja samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Kuivõrd au teotamise objektiks on isiku maine, siis peaksid hüvitatavad olema selle kahjustamisest tulenevad raskemad tagajärjed. Kui isikut eriti halvustavad faktiväited ja/või väärtushinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. 7
lg 6 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kui kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muuhulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvise suuruse kohus. Hageja on palunud hüvise suurus otsustada kohtul. Riigikohus on selgitanud kohtuasjas nr 3-2-1-85-08, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus
MS §-de 233 lg 1; 366 kohaselt diskretsiooni alusel, kuid kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Seega on kohtu pädevuses otsustada rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suurus diskretsiooni alusel, arvestades ühiskonna üldist heaolu taset, tagades samas, et hüvised oleksid sarnastel asjaoludel võrreldavad. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-19-08 selgitanud järgmist. Seaduse järgi on erinevad mittevaralise kahju hüvitamise juhtumid "reastatud", lähtudes mittevaralise kahju tekkimise eeldatavast tõenäosusest ja kahju hüvitamise aluseks oleva rikkumise intensiivsusest. Olulisimaks mittevaralise kahju hüvitamise juhtumiks on võlaõigusseaduse kohaselt
lg 2, mille kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi (või ka nt lepingu rikkumise tõttu) vastutab kostja tekitatud kahju eest. Muudel juhtudel näeb
Selline õigushüvede "gradatsioon" väljendab mh erinevate õigushüvede erinevat hindamist ka rahalises mõttes, st juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on ette nähtud piiranguteta (st isikukahju tekitamise juhud), peaks ka väljamõistetavad hüvitised olema üldjuhul suuremad kui juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on piiratud. Õiguskirjanduses (Juridica V 2008 lk 287) on kohtupraktika üldistamisest tehtud järeldus, et kergemate tervisekahjustuste puhul jäävad hüvitised reeglina vahemikku 10 000-30 000 krooni ja raskemate tervisekahjustuste korral vahemikku 100 000300 000 krooni. Neil asjaoludel peaksid hüvitised muudel asjaoludel tekitatud mittevaralise kahju eest olema reeglina väiksemad, so alla 10 000 krooni. Kohus, arvestades, et hageja ei ole esitanud tõendeid rikkumisest tulenevalt mingite eriliste hingelise valu ja kannatuste esinemise kohta, peab mõistlikuks hüvitise suuruseks 5 000 krooni. Lõppkokkuvõttes loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud. Kostja on õigusvastaselt avaldanud ajalehes hageja au teotavad, mainet kahjustavad, tegelikkusele mittevastavad teated, millega on tekitanud hagejale mittevaralist kahju ja hagejale kahju tekitamine on 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.