TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2570 Otsuse kuupäev 20.01.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi K.V. kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osa

§ 501

lg 4 sõnastusest nähtub, et seadusandja on pannud mootorsõiduki juhile kohustuseks anda parkimise algusajast teada kirjalikult või parkimiskella abil. Vastustaja juhib tähelepanu, et ei seadusandja ega ka ükski tasulist parkimist korraldav kohalik omavalitsus ei ole pidanud vajalikuks sätestada konkreetseid juhiseid, kuidas parkimiskellal parkimise algusaega fikseerida. Ehk sarnaselt vastustajaga on nii seadusandja kui ka kõik teised omavalitsused eeldanud, et kellaaja märkimisel parkimiskellal lähtutakse üldtuntud mehhaanilise kella tööpõhimõtetest. Selleks, et tuvastada kellaaja mitteüheselt mõistetavalt märkimine, ei ole vastustaja seisukohalt vajalik, et parkimiskellalt saaks lugeda välja mitut erinevat kellaaega Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. K.V. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu linnas

1. augustil
2. a määratud viivistasu otsuse nr TA-066727 peale. Kaebaja on vaidlustanud viivistasu otsust ka vaidemenetluse korras ning Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna korraldusega 06.10.2009 nr. 855 „Viivistasu otsuse nr. TA-066727 peale esitatud vaide lahendamine“ on jäetud K.V. vaie rahuldamata. Vastavalt Tartu linna ja ASi G4S Lõuna-Eesti (enne ärinime vahetust AS Falck Lõuna-Eesti) vahel
3. detsembril
4. a sõlmitud halduslepingu punktile 1.2 andis Tartu linn ASile G4S Lõuna-Eesti üle halduslepingus fikseeritud avaliku halduse ülesande, milleks on parkimisjärelevalve teostamine, parkimistasu maksmise kontrollimine ja viivistasu otsuste määramine Tartu linnas. Tartu linna ja ASi G4S Lõuna-Eesti vahel
5. detsembril
6. a sõlmitud hankelepingu punkti 7.1.15 kohaselt esindab tasulise parkimiskorra eirajatele koostatud viivistasu otsuseid puudutavates kohtuvaidlustes Tartu linna AS G4S Lõuna-Eesti.
7. jaanuaril
8. a sõlmisid Tartu linn, AS G4S Lõuna-Eesti ja AS Ühisteenused kokkuleppe parkimisjärelevalve teostamiseks sõlmitud halduslepingu ja hankelepingu üleminekuks. Nimetatud kokkuleppega lepiti kokku, et alates
9. veebruarist
10. a on nimetatud haldus- ja hankelepingu poolteks AS G4S Lõuna-Eesti asemel AS Ühisteenused. Viivistasu otsuse kohaselt ja AS Ühisteenused parkimiskontrolör Gunnar Kase poolt 11.09.
11. a antud kirjalike seletuste kohaselt tingis viivistasu otsuse nr TA-066727 tegemise asjaolu, et sõiduk oli pargitud tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud ka mobiiltelefoni vahendusel. Asja materjalide kohaselt parkis K.V. 27.08.2009 sõidukit C. registreerimisnumbriga XXX XXX Tartus tasulisel parkimisalal C-piirkonnas, Tiigi tänaval, kus talle määrati kell 13.58 parkimiskorra rikkumise eest tasumiseks viivistasu otsusega nr TA-066727 summa 480 krooni.

§ 501lg 4 ja Tartu Linnavolikogu 07.12.2006.

a määruse nr 47 "Parkimistasu" (edaspidi Määrus)§ 5 lg 3 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist ning vaid juhul, kui sõidukijuht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib Määruse "Parkimistasu" § 5 lg 6 alusel B ja C piirkonnas (Tiigi tänaval) Tartu linnas parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest.

§ 502

lg 1 p.1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata. Määruse § 6 lg 2 p 1 kohaselt on viivistasu määr parkimistasu maksmata jätmise korral või parkimisaja ületamise korral rohkem kui üks tund 480.- krooni. 17.1l

1. a Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse täienduses taotleb kaebaja viivistasu otsuse nr TA-066727 tühistamist, tasutud viivistasu tagastamist summas 480 kroon ja tasutud riigilõivu summas 250 krooni hüvitamist. Antud juhul on vaidlusesemeks kaebaja poolt fikseeritud parkimise kellaaeg. Kaebaja on märkinud parkimisajaks kell 13.22, teades, et Tiigi tänaval C-tsoonis on 60 minutit pärast parkimise algusaja fikseerimist tasuta. Seega aktiviseeris kaebaja kell 14.18 sõiduki juurde tulemata mobiilse parkimise ning sõiduki juurde jõudes on kaebaja lõpetanud mobiilse parkimise kell 15.
2. Parkimiskontrolör ei ole lugenud parkimise algusajaks kell 13.22 ning on märkinud, et kellaaeg on mitteüheselt mõistetav ning seega kontrolli teostamise ajal kell 13.58 on asunud parkimiskontrolör seisukohale, et parkimise eest ei ole tasutud. Vastustaja on märkinud, et kellaaeg on 13.22 juhul, kui väike osuti on asetatud 1 ja 2 vahele - üks kuni kaks kujutletavat minutijaotist pärast numbrit 1 ning suur osuti 22 minuti peal. Linnamajanduse osakond on lisanud, et kella väike seier saab asetseda numbril 1 vaid juhul, kui kellaaeg on 13.00 või veidi rohkem. Vastustaja on märkinud , et vastustaja poolt praktikas kasutatava kella lugemise põhimõtte käsitlust on aktsepteerinud ka Tartu Ringkonnakohus oma
3. oktoobril
4. a tehtud otsuses haldusasjas nr 3-09-
5. Ringkonnakohtu arvates on oluline mõlema seieri asukoht. Mõlemad seierid üheskoos peavad peegeldama üheselt mõistetavalt seda, mis ajal parkimist alustati." Kohus nõustub eeltooduga, et , kellaosutid peavad peegeldama üheselt mõistetavat kellaaega ning kuna õigusaktid ei sätesta parkimiskella kasutamise korda, tuleb eeldada, et osutid peavad olema paigutatud mehhaanilise kella tööpõhimõttel. Parkimiskellalt (tl.9) nähtuvalt on väike kellaosuti ühe (kell 13.00) peal, isegi natuke üle, ning suur osuti on 22 peal, mille kohaselt võib kellaajaks lugeda kell 13.
6. Kohus möönab, et kui lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõttest, tulnuks väike osuti nihutada pisut kella 2 suunas. Kuigi kellaosutid ei ole fikseeritud mehhaanilise kella tööpõhimõtte täpsusega, on kohus seisukohal, et kaebaja on märkinud parkimise algusajaks kell 13.22 ning kuna eelnimetatud parkimiskohas on 60 minutit tasuta parkimisaega, aktiveeris kaebaja kell 14.18 , see on neli minutit enne tasuta parkimisaja lõppu, mobiilse parkimise ning lõpetas mobiilse parkimise kell 15.
7. Kuigi mobiilse parkimise aeg ei ole vaidlusesemeks, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja on üles näidanud hoolsuskohustust ning vahetult enne 60 minutilise tasuta parkimise aja möödumist aktiveerinud mobiilse parkimise teades, et tasuta parkimisaeg hakkab lõppema. Seega, kuna kaebaja on märkinud parkimise algusajaks kell 13.22, ei oleks õigust parkimiskontrolöril kell 13.58 kontrolli teostades vormistada viivistasu otsust, kuna nimetatud ajal kehtis tasuta 60 minutiline parkimisaeg, mida kaebaja kasutas. Kohus rõhutab, et kaebaja on õigesti märkinud, et kui tekib kahtlus asja kahtepidi tõlgendamisel (antud juhul kellaosutite asetuse tõlgendus) , tuleb asjaolud tõlgendada kodaniku kasuks, nimetatud põhimõte tuleneb hea halduse tavast. Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et vaidlustatud viivistasu otsus nr. TA-066727 27.08.2009 on määratud õigusvastaselt ning tuleb tühistada ning kuna kaebaja on viivistasu otsusega määratud summa 480.- krooni (07.09.2009) tasunud Tartu Linnavalitsuse linnamajandusosakonna kontole, teeb kohus ettekirjutuse kaebajale nimetatud summa tagastamiseks pärast kohtuotsuse jõustumist Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
8. Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kaebaja poolt tasutud riigilõiv 250.- krooni mõista välja vastustajalt kaebaja kasuks. Kohtunik Mare Priks