peab kahju tekitaja hüvitama kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 4 vastavalt loetakse kahju tekitamine õigusvastaseks muu hulgas ja eelkõige juhul, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamata kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 tuginevalt tuleb isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Hageja arvamusel on käesoleval juhul on kostja rikkunud hageja põhiseaduslikku õigust (PS § 17), au ja hea nime säilitamisele. Hageja märgib, et kuigi
lg 2 seab eelduse, et isikuõiguste rikkumise puhul tuleks mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline kompensatsioon, palub ta antud juhul siiski rahalise hüvitise väljamõistmist. Hageja möönab, et eeltoodud sätet arvestades võiks hageja esmaseks nõudeks olla kostja poolt avaliku vabanduse nõudmine. Arvestades hageja positsiooni korteriühistus XXX, võiks selline vabandus olla näiteks esitatud ühistu üldkoosolekul. Samas ei oleks hageja arvates selline kahju hüvitamine piisav ega ka tagatud, kuivõrd kostjal jääb hoolimata kohtuotsusest võimalik üldkoosolekule ilmumata jätta. Hageja palub kohtul võtta arvesse, et korteriühistu juhatuse esinaisena peab hageja enda suhtes selliste süüdistuste esitamist lubamatuks. Kõneallolevate süüdistuste tõttu on oluliselt kahjustatud tema maine korteriühistu juhatuse liikme ja esinaisena, kuivõrd väljaöeldud süüdistused korteriühistu liikmete seas sisendavad eelarvamusi ja usaldamatust hageja tegevuste vastu korteriühistu juhina ning mis omakorda loovad eelduse sarnaste süüdistuste ja solvangute esitamise ka teiste korteriühistu liikmete poolt. Seetõttu on „tänu” kostjale rikutud hageja suhted ka paljude korteriühistu liikmetega, mis on põhjustanud olulisi ebamugavusi hageja suhetes viimastega. Hageja arvates ei vaja kirjeldamist solvangute ja süüdistustega kaasnenud hingelised üleelamised ja meeleolu langused, kuivõrd seda ei ole niikuinii võimalik mõõta ega väljendada. Hageja sooviks ei ole kahjuhüvitise väljamõistmisega kostjat karistada (mis ei saagi olla kahju hüvitamise eesmärk) vaid teadvustada kostjat ka võimalikest tagajärgedest hageja au ja hea nime teotamisel. 2 19 oktoober 2009 esitas hageja hagi täpsustuse. Selle kohaselt tuginedes TsMS § 376 esitab hageja käesolevaga avalduse hagi eseme muutmiseks. Arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid palub hageja kohustada kostjat lükkama ümber hageja isikut teotavad väiteid, mille kohaselt on viimane omastanud korteriühistu vara. Hageja märgib samas, et kõnealuste väidete ümberlükkamiseks piisaks, kui kostja esineks avaliku vabandusega järgmise korteriühistu üldkoosoleku ees, kuid pidades silmas kohtuotsuse täidetavust, palub hageja kohustada kostjat avaldama omal kulul 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist Lasnamäe linnaosa lehes avaliku vabanduse järgmises sõnastuses „Mina, JG, kinnitan, et tegelikkusele ei vasta minu väited, mille kohaselt on korteriühistu XX Xjuhatuse liige LB omastanud korteriühistu vara. Palun vabandust LB ees, kelle au olen seeläbi teotanud”. Hageja palub kohustada kostjat avaldama omal kulul 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist ajalehes Stolitsa avaliku vabanduse järgmises sõnastuses „Mina, JG, kinnitan, et tegelikkusele ei vasta minu väited, mille kohaselt on korteriühistu XXX juhatuse liige LB omastanud korteriühistu vara. Palun vabandust L B ees, kelle au olen seeläbi teotanud”, välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis kohtu äranägemisel ning menetluskulud jätta kostja kanda.
§-de 1046 ja 1047 vahel.
lg1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vargus on karistusseadustikus sätestatud kuritegu (KarS §199).
2. lõike kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja pole esitanud kohtule tõendit selle kohta, nagu oleks hagejat varguse eest karistatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist faktiväidetega, mille tõeväärtus on kontrollitav. Seega saab hageja väide olla tõene ainult jõustunud kohtulahendi esitamisel, mille kohaselt oleks hageja varguses süüdi mõistetud.
lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või parandamist. ’Hageja on taotlenud andmete ümberlükkamist ajalehes Stolitsa. Kohus on seisukohal, et andmete ümberlükkamine on piisav kui see toimub juhatuse vastuvõtul. Avaliku vabanduse avaldamine ajakirjanduse kaudu ei ole vajalik, kuivõrd andmete avaldamine ei ole toimunud ajakirjanduse kaudu.
Sama paragrahvi 5 lõike kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohus on seisukohal, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et tegemist pole rikkumisega, milline tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et andmete avaldamine on toimunud piiratud hulgale inimestele. Hageja viidatud asjaolud ei too samuti endaga kaasa rahalise hüvituse väljamõistmist. Hageja on endiselt juhatuse liige. Kostja on avaldanud seisukohta, et tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamist ei ole toimunud kuivõrd kostja esitas andmed hagiavalduse kohaselt hagejale kui korteriühistu juhatuse liikmele juhatuse liikmete juuresolekul. Korteriühistu juhatus ei ole kolmandad isikud korteriühistu liikme tegevust puudutava teabe suhtes. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et andmete avaldamine on nende teatavaks tegemine kolmandatele isikutele. 4 Puudub mõistlik põhjendus, miks ei saaks andmete teatavaks tegemine juhatuse liikmetele olla käsitletav nende avaldamisena kolmandale isikule. Kohus märgib veel, et andmete avaldamine võib olla näiteks välistatud juhul, kui au teotavaid või ebaõigeid andmeid esitab üks isik teise isiku kohta nend esamade isikute omavahelises neljasilmavestluses, mitte aga rohkemate isikute juureolekul. Kostja on avaldanud veel arvamust, et tunnistaja I pole viibinud juhatuse vastuvõtul. Kohus on seisukohal, et kostja selline seisukoht on ümber lükatud tunnistaja Fjodorova ütlustega, milliste kohaselt viibis tunnistaja I juhatuse vastuvõtul. Kohus jätab tähelepanuta tunnistaja G tunnistuse. Tunnistaja on kostja abikaasa. Tunnistaja G ütlused ei ole kooskõlas asjas kogutud muude tõenditega. Väärteomenetluse lõpetamise määrusega 16.08.2008 (tl 22) on fikseeritud vaid fakt, et kostja ei ole hageja suhtes kasutanud ebasündsaid väljendeid. 3.4. Menetluskulude arvestus TsMS §163 järgi jäävad menetluskulud poolte enda kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.