) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.
lg 1 järgi on asja läbivaatamise kulud muuhulgas eksperdikulud.
lg 5 sätestab, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist kuna kostja on pärast hagi esitamist tema nõuded rahuldanud – kostja on tunnistanud SM`i oma tütreks ning asunud täitma lapse ülalpidamiskohustust. Seega tuleb menetluskulud jätta
lg 5 alusel kostja kanda.
lg 1 järgi, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudelt. Põlvnemise tuvastamise nõudelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 5 000,00 krooni. 27.08.2009.a määrusega kohus vabastas hageja täielikult riigilõivu summas 5 000,00 krooni ning DNA ekspertiisi tegemise kulu summas 3 600,00 tasumisest.
lg 4 sätestab muuhulgas, et kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista põlvnemise tuvastamise nõude riigilõiv summas 5 000,00 krooni, mille tasumisest hageja vabastati. DNA ekspertiisi tegemise kulu osas märgib kohus, et 28.08.2009.a kohtumäärusega kohus küll määras käesolevas asjas viia läbi DNA ekspertiis, kuid tegelikult DNA ekspertiisi ei teostatud. Seega langeb ka ära vajadus kostjalt DNA ekspertiisi tegemise kulu riigituludesse väljamõistmiseks. 2 Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.