3-09-895/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-895 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Jaak Viljaku (Viljak) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri politseidirektori 16.03.2009 otsuse nr 92/5/09 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.01.2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Jaak Viljak, esindaja Pille Toom; Vastustaja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Tiia Reinmets Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri politseidirektori 16.märtsi 2009 otsus nr 92/5/
4. Välja mõista Lõuna Politseiprefektuurilt Jaak Viljaku kasuks menetluskulud summas 3250 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 25.02.
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Jaak Viljaku nimele oli väljastatud relvaluba nr RL057106 vintraudse püssi Remington597 kaliiber 22LR nr A2706283, vintraudse püssi Tikka-T3 kaliiber 30-06 nr 416434, sileraudse püssi Tikka-X-12 kaliiber 12 nr 5226658, vintraudse püssi Heckler-Koch-SLB2000 kaliiber 30-06 nr 39001840 jahipidamise eesmärgil ning püstoli Heckler-Koch-USP kaliiber 9x19 nr 24-104567 enese ja vara kaitse eesmärgil. Relvaluba oli välja antud kehtivusega kuni 28.04.2011.a. 1 Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseijuhtivinspektori 23.02.2009.a otsustega karistati Jaak Viljakut väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 - narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses – alusel. 16.03.2009.a on Lõuna Politseiprefektuuri piirkonnakonstaabli poolt koostatud järelevalveakt füüsilise isiku kontrollimise kohta nr LNA8-19.1/8904, milles leiti, et Jaak Viljak on alkoholi lembeline isik ning rikub korduvalt majaelanike öörahu. Lõuna Politseiprefektuuri 16.03.2009 otsusega nr 92/5/09 tunnistati kehtetuks Jaak Viljaku relvaluba nr RL 057106 Relvaseaduse § 43 lg 31 ja § 43 lg 5 alusel kehtetuks, kuna Jaak Viljak on tulirelva omanikuna enda ja teise isiku turvalisust ohustava eluviisiga ning oma käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva omama. Tartu Maakohtu 22.09.2009 jõustunud otsusega tühistati Lõuna Politseiprefektuuri 23.02.2009 otsus Jaak Viljaku karistamise kohta ning lõpetati asjas menetlus. Jaak Viljak esitas 25.04.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri 16.03.2009 otsuse nr 92/5/09 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused
7. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane. Kirjalikus kaebuses märgib kaebaja, et ta on otsuse väärteoasjas nr 2840,09,000352 vaidlustanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu
8. märtsil
9. Väärteomenetluse seadustiku § 199 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kaebuse esitaja suhtes ei ole jõustunud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2840,09,000352 ja relvaloa kehtetuks tunnistamise alusena on viide nimetatud otsusele ainetu. 16.03.2009 registreeritud järelevalveakt nr LNA8-19.1/8904 ei ole usaldusväärne dokument ja kaebuse esitaja palub seda tõendina mitte arvestada. Konstaabli järelevalveakti ei ole Jaak Viljakule isegi mitte tutvustatud, rääkimata selle andmisest temale, kuigi nimetatud aktiga väidetavalt teostati järelevalvet just Jaak Viljaku üle. Jaak Viljaku korteris ei ole
10. märtsil 2009 juhtivkonstaabel Margus Mitt käinud, seetõttu on kaebuse esitajale arusaamatu aktis märgitu. Järelevalveakti koostamise kuupäevaks on märgitud
11. märts 2009, kuid nimetatud akt on registreeritud juba enne selle koostamist –
12. märtsil 2009, mis viitab veelkord selle dokumendi õigustühisusele. Toodud puudustega akt ei saa kaasa tuua kellelegi õiguslikke tagajärgi. Kaebuse esitaja ei nõustu väitega, et puudulik järelevalveakt omab tähendust relvaloa kehtetuks tunnistamisel, kuna akti sisu ei muutu tutvustamisest ja seda saab käsitleda piirkonnakonstaabli arvamusena relvaomaniku kohta. Kui järelevalveakti koostamiseks on kehtestatud teatud nõuded, siis tuleb neid ka täita. Kui isikule jääb tutvustama tema kohta tehtud akt, siis ta ei saa esitada vastuväiteid ega seega ka ennast kaitsta, seega on tegemist isiku kaitseõiguse riivega. 2
13. Vaidlustatav politseidirektori otsus on kaebaja arvates sisuliselt motiveerimata. Kaebuse esitaja on läbinud 23-
14. märtsini 2007 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas täienduskoolitusprogrammi I taseme treenerikoolituse alal ja omab õigust laskmistreenerina tegutsemiseks nii vint- kui siledaraudse tulirelva kasutamisõpetajana. Kaebuse esitaja on alates 2003 Viljandimaa Jahimeeste Liidu liige, kuuludes Viiratsi Jahiseltsi. Teda iseloomustatakse nimetatud jahiseltsist positiivselt. Eeltoodust lähtuvalt on politseiametnik otsuse tegemisel jätnud arvestamata isiku töökohustuste täitmist ja ühiskondlikku tegevust iseloomustavad andmed, tuginedes üksnes kontrollimata tegelikkusele mittevastavatele väidetele. Politseiprefektuur ei ole tõendanud, et relvaloa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu relvi omama.
15. Kuna väärteootsus Jaak Viljaku kohta on tühistatud ning järelevalveakt füüsilise isiku kontrollimise kohta 16.03.2009 on õigustühine ja just nendele tõenditele tuginedes on vastustaja
16. märtsi 2009 otsusega nr 92/5/09 Jaak Viljaku relvaloa nr RL057106 kehtetuks tunnistanud ja kohustanud Jaak Viljakut relvad võõrandama, siis on ära langenud asjaolud, mille alusel oleks võimalik relvaluba kehtetuks tunnistada. Tulenevalt eelnevast on relvaloa kehtetuks tunnistamine kaebaja arvates ebaseaduslik. Vastustaja vastuväited
17. Kohtule saadetud kirjalikus vastuses on vastustaja selgitanud, et 16.03.2009 teostas Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna juhtivkonstaabel Viljandis, Paala tee 5 korteris 9 relvade ja laskemoona hoiutingimuste kontrolli. Kontrolli tulemusel tuvastati, et Jaak Viljaku elukohas asuvate relvade hoiutingimused ei vasta nõuetele, kuna relvakapp pole nõuetekohaselt kinnitatud. Kuna enne kontrolli teostamist oli juhtivkonstaabel tutvunud politsei infosüsteemis fikseeritud taustandmetega, küsitles ta täiendavalt Jaak Viljaku lähinaabreid. Naabrite ütlustest selgus, et Jaak Viljakuga on sageli probleeme öörahu rikkumisega, mille kohta on Paala tee 5 elanikud teinud ka ühisavalduse politseile. Samuti teatati, et Jaak Viljakut on nähtud silmnähtavalt joobes olekus naasmas koos relvadega koju. Politsei infosüsteemi andmetel on Jaak Viljaku kohta registreeritud korduvaid väärteorikkumisi, mis omavad antud asjas olulist iseloomustavat mõju. 23.02.2009 karistati Jaak Viljakut väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15´1 - narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses - alusel rahatrahviga. Kõik need asjaolud viitavad ilmselgelt isiku sobimatusele käidelda tulirelva ja koostatud otsus relvaloa kehtetuks tunnistamiseks oli hädavajalik. Kuigi teave väärteootsuse edasikaebamisest ei jõudnud otsust koostava isikuni, lähtuti relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse kaalumisel õieti Karistusregistri (seisuga 16.03.2009) andmetest, mille kohaselt oli Jaak Viljakule koostatud väärteootsus jõustunud juba 11.03.
18. Relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse koostamisel võetigi aluseks jõustunud otsus väärteoasjas ja relvade ja laskemoona hoiutingimuste kontrollimisel saadud taustinfo teiste õigusrikkumiste kohta.
19. Lõuna Politseiprefektuuri dokumendiregistris registreeritud piirkonnakonstaabli järelevalveaktil puudub tõesti kontrollitava isiku allkiri akti teise eksemplari kätte saamise või akti sisuga tutvumise kohta. Miks allkiri puudub või miks ei ole järelevalveakti nõuetekohaselt Jaak Viljakule esitatud, on jäänud kahjuks siiani selgusetuks. Siiski omab ka puudulik 3 järelevalveakt tähendust relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse koostamisel, kuna selles märgitud sisu ei sõltu ega muutu aktis märgitu tutvustamisest ja seda saab käsitleda ka piirkonna konstaabli arvamusena relvaomaniku kohta.
20. Kohtuistungil jääb vastustaja oma seisukohtade juurde, märkides, et kontsaabel ei käinud 16.märtsil kohapeal kontrollimas, kuna relvad olid juba 28.-29 jaanuaril 2009 kaebaja poolt hoiule antud. Laskemoona hoiule andmisel oli relvakapp lahti. Füüsilise isiku kontrollimine tähendab, et politseiametnik selgitab kokkuvõtlikult välja kõik asjaolud, mille alusel saab otsustada, kas isik võib relva omada või mitte. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks oli vastustajal piisavalt tõendeid, ning otsuse tegemine tema suhtes oli hädavajalik. Kohtu põhjendused ja otsus
21. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud Lõuna Politseiprefektuuri politseidirektori 16.03.2009 otsuse nr 92/5/
22. Lõuna Politseiprefektuuri 16.03.2009 otsusega nr 92/5/09 on tunnistatud RelvS § 43 lg 31 ja lg 5 alusel Jaak Viljaku relvaluba nr RL057106 kehtetuks. RelvS § 43 lg 31 kohaselt võib relvaloa väljastanud politseiprefektuur tunnistada loa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu antud liiki relva omama. Sama paragrahvi lõike 5 reguleerib otsustuse vormistuslikke nõudeid. RelvS § 43 lg 31 ei määratle täpseid kriteeriume, millistel juhtudel tuleks lugeda isik sobimatuks relva omama. Seega on relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus kaalutlusotsus. Kohus saab kaalutlusõiguse kasutamise õiguspärasust kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest, samuti vastustaja kirjalikust vastusest, on kaebajalt relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuses arvestatud kahte asjaolu: 1) J.Viljaku karistamine 23.02.2009 väärteokorras narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku tarvitamise eest, 2) 16.03.2009 piirkonnakonstaabli järelevalveakt füüsilise isiku kontrollimise kohta. Nende tõendite alusel on tehtud järeldus, et Jaak Viljak on tulirelva omanikuna enda ja teise isiku turvalisist ohustava eluviisiga ning oma käitumisega sobimatu antud liiki relva omama.
23. Kohus on seisukohal, et vastustajal puudus alus otsuse tegemisel arvestada 23.02.2009 vormistatud väärteootsusega, kuna antud väärteootsus ei olnud jõustunud. Aluseks saab võtta ainult jõustunud otsust. Väärteomenetluse seadustiku § 119 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Tartu Maakohtu menetluses oleva väärteoasja nr 4-09-3549 materjalidest nähtub, et J.Viljak esitas tähtaegselt maakohtule kaebuse 23.02.2009 väärteootsuse peale. Seega ei olnud väärteootsus relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise ajaks, so 16.03.2009 jõustunud. Väärteootsuse jõustumise olulisust tõendab antud juhul see, et 23.02.2009 väärteootsus on Tartu Maakohtu poolt 22.09.2009 tühistatud ja menetlus asjas lõpetatud. Maakohtu otsus on jõustunud, seega ei ole J.Viljakut väärteokorras 23.02.2009 karistatud, mis omakorda tähendab, et vastustajal ei olnud võimalik seda asjaolu otsuse tegemisel arvestada. Kohus on 4 seisukohal, et juba ühe relvaloa kehtetuks tunnistamise aluse äralangemine tingib vaidlustatud otsuse tühistamise. Kaebaja väärteokorras karistamine on nii otsuse kui vastustaja selgituse kohaselt mõjutanud kaalutlusotsust kaebaja kahjuks
24. 16.03.2009 Lõuna Politseiprefektuuris registreeritud piirkonnakonstaabli järelevalveaktist tulenevalt on otsuses märgitud, et J.Viljak on alkoholi lembeline isik ning seoses sellega rikub korduvalt majaelanike öörahu. Rohkem põhjendusi esitatud ei ole. Samas järelevalveakti järgi puudutavad tõendid ja naabrite seletused kaebaja alkoholi tarvitamist 2008 aastal, mitte 2009 aastal. Miks 2008 aastal kogutud tõendid tingivad 2009 aastal relvaloa kehtetuks tunnistamist, otsuses selgitatud ei ole. Ei vaidlustatud otsusest ega ka järelevalveaktist ei nähtu, et kaebaja oleks 2009 aastal ehk otsusele eelneval aastal alkoholijoobes olnud ja alkoholijoobes rikkumisi toime pannud. Järelevalveakti kaebajale tutvustatud ei ole. Vastustaja selgituse kohaselt oleks tulnud järelevalveakti kaebajale tutvustada, miks seda tehtud ei ole, vastustajal teave puudub. Seega tuleb nõustuda kaebajaga, et antud vastustajal puudus õigus nimetatud akti järelevalveaktina käsitleda ja otsuse tegemisel aluseks võtta.
25. Nagu märgitud, on relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustus kaalutlusotsus ehk diskretsiooni alusel tehtav otsus. Diskretsiooni korras tehtav otsus, eriti isiku jaoks tehtav negatiivne otsus peab olema põhjalikult motiveeritud. Haldusakti motiveering tuleb välja tuua samas haldusaktis või selles viidatud dokumendis. Sellist otsust ei saa hiljem kohtumenetluse käigus motiveerida. Vaidlustatud otsuse motiveering ei veena kohut, et vastustaja on arvestanud kõiki vajalikke ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Lõuna Politseiprefektuuri 16.märtsi 2009 otsuse, millega tunnistati Jaak Viljakule väljastatud relvaluba nr RL057106 kehtetuks.
26. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt kohtukulud 3250 krooni, sellest riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 3000 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmise osas on põhjendatud ja taotlus kuulub rahuldamisele. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 5