TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2584 Otsuse kuupäev 29. jaanuar 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Aivar Rosentali (Rosental) kaebus Tartu Vangla

§ 11lg 31 p 1, 5).

Väljastusteate kohaselt sai Aivar Rosental 25.11.2009.a kohtumääruse isiklikult kätte 27.11.2009.a ja ei ole Tartu Halduskohtu 25.11.2009.a määrust määruskaebusega vaidlustanud. Seega on Tartu Halduskohtu 25.11.

1. a määruse puhul tegemist jõustunud kohtumäärusega.
2. Tartu Halduskohtu 26.11.2009.a määrusega võeti halduskohtu menetlusse Aivar Rosentali kaebus Tartu Vangla direktori 26.10.2009.a vaide tagastamise otsuse nr E5 452 tühistamiseks ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks vaide uuesti läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
3. Kaebuse kohaselt on kaebajalt riideesemete äravõtmine toimunud õigusvastaselt. Kuna kaebajale anti Tartu Vanglasse saabumisel ainult kaks pikka vormi ja ei antud Tsärke ning lühikesi vormipükse, siis lubati kaebajal kambrisse kaasa võtta ka isiklikke riideesemeid. Isiklike riideesemete äravõtmise kohta ei vormistatud haldusakti. Tartu Vangla 16.09.2008.a käskkiri on üldkorraldus ja on halduskohtus vaidlustatav. Vangla on kaebajalt põhjendamatult, ähvarduste toel ja sunniviisiliselt ära võtnud õiguse kanda isiklikke riideesemeid. Kaebajalt ära võetud isiklike riideesemete asemele anti vormirõivad, mis olid räbaldunud. Käskkirjale esitatud vaide tagastamine toimus õigusvastaselt, kaebaja poolt olid välja toodud mõjuvad põhjused, mis andsid aluse vaide edastamiseks Justiitsministeeriumile. Kaebaja 23.11.2009.a taotluse kohaselt taotleb kaebaja Tartu Vangla 26.10.2009.a vaide tagastamise otsuse tühistamist ja vanglale ettekirjutuse tegemist. Kaebaja 27.11.2009.a taotluse kohaselt ei ole lühikese vormiga võimalik spordisaalis viibida, kuna vormi materjal ei lase läbi õhku ja ajab higistama, millest kaebajal tekib allergiline reaktsioon. Kaebaja 22.12.2009.a taotlustes ei ole uusi asjaolusid välja toodud. 2 Vastustaja seisukohad
4. Tartu Vangla on seisukohal, et Aivar Rosentali kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu. 15.10.2009.a esitas A.Rosental kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles põhjendas oma vaide esitamise tähtaja ületamist sellega, et teda ei teavitatud 27.08.2009.a sellest, et temal ei tohi olla isiklikke riideesemeid kambris s.t määrust või käskkirja ei olnud välja antud; vanglaametnik, kes kontrolli teostas, rõhus käskkirja nr 1-3/96 peale, et selle alusel on kinnipeetavatele kambris isiklikud riided keelatud ja asjad võetakse ära direktori suulise korralduse alusel. Samas märkis kaebaja, et on teadlik Tartu Vangla direktori 16.09.2008.a käskkirjast nr 1-3/110, mille alusel oli temale isiklike riiete kandmine lubatud, kui vangla poolt ei ole väljastatud kõiki vormi elemente. Seega oli kaebajale teada, et osasid isiklikke riideid saab ta kasutada ainult seni, kuni temale väljastatakse kõik vangla vormi elemendid. Seda, et 27.08.2009.a isiklike riiete äravõtmisel anti temale puuduolevad vangla riietuse komplekti kuuluvad esemed, kinnitab kaebaja oma vaides. Kaebaja poolt toodud põhjendused ei olnud Tartu Vangla arvates piisavalt mõjuvad, et vaide esitamise tähtaega ennistada ning 26.10.2009.a vaie tagastati. A.Rosental viibib Tartu Vanglas alates 12.05.2008.a ja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega 06.06.2008.a, seega teadlik vangla haldusaktide ja toimingute vaidlustamise korrast. Tema teadlikkust vaide esitamise võimalikkusest, s.h ka tähtaegadest kinnitavad kaebaja poolt 2009.a jooksul Tartu Vanglale esitatud 4 vaiet, millest 2 on esitatud enne 27.08.2009.a. Seda, et kaebaja on teadlik vaide esitamise tähtaegadest kinnitab ka kaebaja poolt haldusasja nr 3-09-1429 raames Tartu Halduskohtule 07.09.2009.a saadetud avaldus, kus ta palus kohtult selgitust, kas on võimalik vaidlustada käskkirja, mille peale ta ei ole vaiet 30-päevase vaidlustamistähtaja jooksul esitanud. Halduskohus selgitas kaebajale 08.09.2009.a antud vastuses, et vaide esitamise tähtaja möödumisel võib HMS § 34 lg -st 1 tulenevalt haldusorgan ise või menetluseosalise taotlusel tähtaja ennistada, ent seda üksnes juhul, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Riigikohus on oma mitmetes lahendites märkinud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Selles, kas toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel erialast abi, ning otsustama toimingu vaidlustamise küsimuse. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja märkis, et tema ei teadnud, millise õigusakti alusel temal isiklikud riided ära võeti, samas tunnistab, et isiklikud riided võeti ära direktori suulise korralduse alusel. HMS § 108 lg 1 sätestab, et kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Kaebaja ei teinud omalt poolt midagi selleks, 3 et teada saada toimingu põhjust, st ei pöördunud vangla poole selgituste saamiseks, mille alusel ning millistel põhjendustel isiklikud riided lattu paigutamiseks ära võeti. Kaebetähtaja ennistamise taotluses ei esitanud kaebaja ühtegi mõistlikku ja objektiivselt hinnatavat põhjendust, miks ta ei saanud vangla toimingu peale esitada vaiet seaduses sätestatud tähtaega järgides, kuigi tunnetas juba isiklike riiete äravõtmise hetkel, et tema õigusi võib olla rikutud. Vaide tähtaja ennistamata jätmisel ei saanud kahjustada ka kaebaja sellised õigused, mida ta ei saaks realiseerida edaspidi. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. 27.08.2009.a sai kaebaja puuduolevad vangla riietuse elemendid ning seega lõppes tema õigus kanda isiklikke riideid puuduolevate vormielementide asemel. Samas on kaebajal jätkuvalt vangistusseadusest tulenev õigus esitada vanglale põhjendatud taotlus endale, lisaks vangla poolt väljastatud riietusele, isiklike riiete kandmiseks loa saamiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja, olles piisavalt teadlik vangla toimingute vaidlustamise korrast ja tähtaegadest, ei ole olnud ise piisavalt hoolas vaide esitamise tähtaegadest kinnipidamisel, ta ei esitanud vaide tähtaja ennistamiseks mõjuvat põhjust, seega puudub alus Tartu Vangla 26.10.2009.a vaide tagastamise otsuse nr E5 452 tühistamiseks ja vaide uuesti läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
5. Kaebaja eesmärgiks on saada laost tagasi temalt äravõetud isiklikud esemed, milleks peab halduskohus kaebaja arvates vanglat kohustama ja tühistama vangla haldusakti, mis takistab kaebajalt äravõetud esemete tagastamist. Kuna vangide kohustamiskaebuste puhul on seadusega sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, kaebaja nõuded on omavahel seotud ja üks nõue hõlmatud teisega, siis on halduskohtu 25.11.2009.a määrusega kaebus kaebajale osaliselt tagastatud (tl 13-14). Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kontrollida, kas kaebaja poolt vaidluse kohtueelses menetluses esitatud vaie on tagastatud õiguspäraselt. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt ja kaebaja on eiranud toimingute vaidlustamise tähtaega, siis on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja halduskohtul puudub pädevus toimingu õiguspärasust sisuliselt hinnata, sest kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku vaidluse lahendamise kohtueelset menetlust.
6. Kaebaja esitas 01.10.2009.a Tartu Vanglale vaide (tl 28) vaidlustades vastustaja 27.08.2009.a toimingu õiguspärasust. Selles, kas haldustoiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vaide esitamise tähtaja jooksul peab isik jõudma selgusele oma õiguste kaitsmiseks akti või toimingu vaidlustamise vajalikkuses. HMS § 75 tuleb vaie toimingule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast toimingust teada sai. Kuna kaebaja vaidlustas vaidega reaaltoimingut, siis sai ta tema õigusi piiravast toimingust teada koheselt toimingu teostamise ajal, s.o 4 27.08.2009.a. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli 30 päevane tähtaeg piisav, et kaebaja oleks saanud hankida vajalikku informatsiooni otsustamaks, kas vaidlusalune toiming riivas teda õiguspäraselt või mitte. HMS § 75 kohaselt oli kaebaja poolt vaide esitamise viimaseks päevaks seega esmaspäev 28.09.2009.a, kuna seaduses sätestatud 30 päevase tähtaja viimane päev oli laupäev 26.09.2009.a. Kaebaja on vaide allkirjastanud alles 01.10.2009.a, seega kolm päeva pärast seaduses kehtestatud tähtpäeva. Nagu osundatud on vaidemenetluse puhul tegemist vaidlustamistähtaegadega piiratud õiguskaitsemenetlusega. Tulenevalt õiguskindluse printsiibist ja HMS § 75 oli vastustajal keelatud pärast seaduses sätestatud tähtaega esitatud vaide menetlemine, mille tõttu on õiguspärane vastustaja 08.10.2009.a ettepanek kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks (tl 29). Vastustaja on sellega järginud haldusorganile omast selgitamis- ja abistamiskohustust ja järginud hea halduse tava, mis viitab sellele, et vastustaja ei ole püüdnud alusetult takistada kaebajal õiguskaitsemenetluse läbimist ja 27.08.2009.a toimingu sisulise õiguspärasuse kontrollimist. Kaebetähtaja ennistamise taotluses (tl 30) põhjendab kaebaja taotlust tähtaja ennistamiseks järgmiste asjaoludega:
7. vastustaja ei andnud haldusakti, kus oleks märgitud 30- päevane kaebetähtaeg, mille tõttu ei olnud kaebaja teadlik seaduses sätestatud tähtajast.
8. kaebajat ei teavitatud 27.08.2009.a, et tal ei tohi olla kambris isiklike esemeid, kuna talle ei antud vastavat haldusakti.
9. vanglaametnik rõhutas, et kinnipeetavatel on keelatud omada isiklikke esemeid käskkirja alusel, kuid kaebaja on seisukohal, et vanglaametniku poolt osundatud käskkiri vastavat keeldu ei sisalda.
10. vanglaametniku ütluste kohaselt oli esemete äravõtmise aluseks direktori suuline korraldus, kuid kaebaja arvates oli taoline korraldus vastuolus Tartu Vangla direktori 16.09.2008.a käskkirjaga nr 110, mis andis aluse kaebajale kambris isiklike riiete kandmiseks.
11. Tartu Vangla direktori 26.10.2009.a vaide tagastamise otsuse nr E5 452 (tl 5) kohaselt on kaebaja vaie tagastatud, kuna kaebaja ei esitanud mõjuvat põhjust, mis annaks aluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Vaidetähtaja ennistamiseks pidi vaide esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus vaide esitamiseks. Kaebetähtaja ennistamise taotluses (tl 30) on kaebaja esitanud omapoolse arusaama kehtivast õigusest ja ei ole välja toonud ühtegi püsivat takistust, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks vaide esitamise 30 päevase tähtaja eiramisel, mille tõttu on vastustaja 26.10.2009.a otsus (tl 5) kooskõlas kehtiva õigusega ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu puudub halduskohtul alus selle otsuse tühistamiseks. Kuna otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka vastustaja kohustamiseks kaebaja vaide uuesti läbi vaatamiseks. Ühestki asjas kogutud tõendist ei tulene kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluses. Vastuseks pooltele peab halduskohus täiendavalt vajalikuks märkida, et puuduvad igasugused viited ka asjaoludele, mis viitaksid kohtuvaidluse 5 põhjustanud toimingu õigusvastasusele.

§ 26

lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus jätta seega rahuldamata. 13.

§ 92

lõike 1 alusel tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kuna ka vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude kaebajalt välja mõistmiseks, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 6