2-09-18361/11

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-18361 Otsuse kuupäev 25.november 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi IP(isikukood XXX, XXX) hagi VJK(isikukood XXX XXX) vastu elatusraha nõudes 19 800 krooni Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev 03.november 2009 Istungil osalenud isikud hageja IPj a kostja VJK Resolutsioon Hagi rahuldada.

1. Välja mõista VJK elatusraha poja KMP(isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 2 200 EEK (kaks tuhat kakssada krooni) alates
2. juunist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni IP kasuks. VJKl kanda elatusraha üle IP arveldusarvele igakuiselt hiljemalt 20.kuupäevaks.
3. Välja mõista VJK elatise võlgnevus 04.juunist 2008 kuni 03.juunini 2009 IP kasuks summas 8 700 EEK (kaheksa tuhat seitsesada krooni).
4. Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Pooltel on XXXsündinud ühine laps KMP. Poolte abielu on lahutatud . Alates 18.juunist 2008 elab laps alaliselt hageja juures. Kostja ei ole lapse ülalpidamise kokkulepet täitnud. Kostja on ebaregulaarselt toetanud last keskmiselt 593 krooniga kuus, mis ei ole piisav lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kokku kuulub lapse ülalpidamiseks keskmiselt 10 500 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 5 250 krooni kuus ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 63 000 krooni. Kohtuistungil vähendab hageja nõutava elatise suurust 2 200 kroonini ning seda tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Elatise võlast tuleb maha arvata kostja poolt tasutud summad. Hageja leiab, et lapse vanaema poolt tehtud rahalisi ülekandeid ei saa lugeda kostja kohustuse täitmiseks. Hageja soovib, et kohus määraks kindlaks kuupäeva, mis ajaks tuleb elatis igakuiselt maksta. Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väite kohaselt viibib KMP vähemalt kaks korda nädalas kostja ema juures. Hageja ei maksa kostja emale tasu hoidmise eest. Kostja palub arvestada ka asjaoluga, et kostjal on lisaks pojale KMP veel 2 alaealist last: J K (sünd. XXX) ja J K (sündXXX), kelle ülalpidamises ta osaleb. Kostja maksab elatist poja J K ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus, mis oli teada hagejale ka varem. Suhtest JK emaga, RV, on tõenäoliselt k.a. novembris oodata teise ühise lapse sündi. See asjaolu suurendab kostja ülalpidamiskohustusi lähimas tulevikus veelgi. Kostjal on kohustus panga ees, ta maksab eluasemelaenu tagasimaksena 3 750- 4 000 krooni kuus. Eluasemelaen oli võetud eluasemeks olnud suvila renoveerimiseks ja elamuks ümberehitamiseks. Kostja ei ole nõus elatise maksmisega tagasiulatuvalt ega ka hageja poolt nõutava elatise suurusega. Ühe lapse eelistamine teistele lastele seaks kostja teised lapsed oluliselt halvemasse majanduslikku olukorda. Tuginedes PKS § 61 lg 5 võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, mida palub kostja arvestada elatise väljamõistmisel. Kohtuistungil nõustub kostja maksma elatist lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus ning elatise maksmise tähtpäevaks palub määrata iga kuu
5. kuupäeva. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Kohtule esitatud Swedbank´i tõendid 25.06.2009 ja 25.08.2009 kinnitavad, et kostja on poja ülalpidamiseks materiaalset abi osutanud, mida hageja aga ei pea piisavaks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-3-07, ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kuna hageja vähendas elatise nõuet peaaegu miinimumsuuruseni 2 200 kroonini, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida lapse mõistlike vajadusi ning lapse kulude suurust. Kohus ei saa arvestada kostja panuseks lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel neid kulutusi, mida kannab lapse vanaema lapse hoidmisel paar korda nädalas. Kostja elab oma emast eraldi, eri leibkondades ning ainuüksi see, et last hoiab isapoolne vanaema tasuta paar korda nädalas, ei anna alust elatusraha mittemaksmiseks kostjal. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on näidanud lapse vajadusteks 10 500 krooni kuus. Kuna aga hageja kohtuistungil vähendas oma nõude suurust 2 200 kroonini kuus, siis on see üsna lähedane seaduses ettenähtud miinimumelatise suurusele (2 175 krooni), mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt hinnata lapsele tehtavate kulutuste vajalikkust. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte varanduslik seis on peaaegu võrdne. Pooltel puudub kinnisvara ning nende nimel ei ole registreeritud sõidukeid. 2 Hageja sissetulekuks on tema töötasu, keskmiselt 9 362 krooni kuus, lapsetoetus kuni lapse kolme aastaseks saamiseni 900 krooni kuus ja Saue Linnavalitsuse rahaline toetus lapsehoiuteenuse kasutamisel kuni 2 800 krooni kuus. Kostja sissetulekuks on tema töötasu ~ 11 850 krooni kuus. Tõendeid hageja väite tõendamiseks, et kostja tegelik sissetulek on suurem kui ta näitab, ei ole kohtule esitatud, mistõttu kohus ei saa elatise suuruse määramisel nimetatud väitele tugineda. Kostja palub kohtul rakendada PKS § 61 lg 5 ning määrata elatis alla PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud suuruse. Kohus asub seisukohale, et kostja taotlus on põhjendamata. Kostja on esitanud tõendid oma varalise seisu kohta, kuid ei ole põhjendanud ega tõendanud asjaolu, et kostja ja temaga koos elava poja teine vanem koos ei suuda rahuldada teise lapse vajadusi juhul kus kostja maksab elatist hagejale summas 2 200 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb silmas pidada ka asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud maksma tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu 21 % kohtuotsusega väljamõistetud elatise summalt, mistõttu jääb talle reaalselt 1 738 krooni, mis iseenesest ongi väiksem kui seadusega kehtestatud elatise miinimummäär. Kohus, arvestades kostja kohustusi panga ees 3 600 krooni kuus ning poeg J K ülalpidamiskohustust 1 500 krooni kuus, leiab, et kostja varaline seis hetkel (netopalk 11 850 krooni) võimaldab tal anda elatist KMP ülalpidamiseks summas 2 200 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
6. lõikes nimetatud asjaolud. Kostja on maksnud elatist ka enne hagi esitamist kohtusse, kuid seda mitte kogu aasta jooksul ning nõutavas summas, mistõttu ei saa lugeda kostja poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmist kohaseks, millest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt alates 04.juunist
7. Kostja poolt on tasutud alates novembrist 2008 kuni novembrikuuni 2009 kokku 13 300 krooni. Helju Künamägi poolt tasutut ei saa arvestada kostja kohustuste täitmise katteks. Maksekorraldustest ei nähtu, et lapse vanaema oleks maksnud hagejale elatist kostja eest. Kohus loeb Helju Künamägi poolt makstud summasid vanaema poolse panusena lapselapse ülalpidamiseks. Kohus arvestab elatise võlgnevuse suuruse määramisel kostja poolt kuni novembrikuuni 2009 tasutud elatusraha. Elatise võlgnevus alates 04.juunist kuni 04.juunini 2009 moodustab 8 700 krooni (2 200 x 12 – 13 300). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3