← Eesti

3-07-1462/31

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1462 Otsuse kuupäev 02.juuni 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Diaston kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu

§ 51

lg 1 ja 2 p 5 järgi tulumaksu määramiseks puudus alus, kuna selleks peaks kulutus olema tervikuna välistatud ettevõtluse kuludest. Maksuhaldur ei saa asuda ettevõtja eest otsustama, mis on talle hädavajalik, möödapääsmatu või vältimatu. Maksuhaldurile ei ole antud volitust otsustada ühe või teise ettevõtte tegevuse otstarbekuse üle, vaid üksnes ühe või teise kulutuse seotust selle ettevõtte tegevusega (ettevõtlusega). Vale on maksuhalduri väide, et OÜ ASC Kinnisvara sai kaebajalt kinnistute eest 200 000 krooni. OÜ ASC Kinnisvara on kaebajalt saanud 4 625 600 krooni. Seega on tõendamist leidnud, et tegemist oli täiel määral

§ 32lg 1 ja 2 mõistes ettevõtluse kuludega.

Tartu Halduskohus jättis 20.02.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 17.

  1. a otsusega Tartu Halduskohtu otsuse muutmata ja OÜ Diaston apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.01.2009 otsusega tühistati nii Tartu Halduskohtu 20.
  2. 2008 otsus kui ka Tartu Ringkonnakohtu 17.
  3. 2008 a. otsus tulumaksu määramise osas ja saadeti asi selles osas uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Kolleegium märkis, et maksuhaldur ja kohtud on piisavalt põhjendanud järeldust, et vaidlusaluse kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu OÜ-l Diaston ei olnud kinnistu soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvata. 2 Tulumaksu osas märkis kolleegium, et arvestades kinnistute eest tasumist puudutavaid seletusi, kinnistute tavatult kõrget hinda, tasumist sularahas ning asjaolu, et OÜ Diaston ei ole maksumenetluse ja halduskohtumenetluse käigus suutnud usaldusväärselt tõendada 4 590 201 krooni maksmist Ala-Tsäksi I kinnistu eest, on kolleegiumil piisavalt alust kahelda maksumaksja väidetavates kulutustes. Halduskolleegium pidas sellest tulenevalt kõigepealt oluliseks tuvastada, milline hind poolte vahel kokku lepiti ja palju sellest reaalselt tasuti. Kui asjal uuel arutamisel selgub, et kuludokumendid summas 4 590 201 krooni ei ole nõuetekohased, tuleb nende alusel tehtud väljamaksed lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning maksustada

§ 51lg 1 ja lg 2 p 3 alusel.

Kaebuse esitaja põhjendused Maksuhaldur on tuginenud eelnevas menetluses sellele, et kaebaja ei ole tõendanud, et kogu väljamakse oleks toimunud ettevõtluse arendamise eesmärgil ning seetõttu on väljamakse majanduslikult põhjendamatu. Maksuotsuses ei ole maksuhalduri jaoks olnud oluline fakt, kas ja kui palju tegelikult kinnistute eest tasuti, sest kogu maksuotsuse kontseptsioon lähtub sellest, et ettevõtlusega mitteseotuks saab lugeda ka osa ostuhinnast. Riigikohtu otsusest saab järeldada, et kui kaup on vajalik ettevõtluse tarbeks, siis sellisel juhul ei saa soetushinda hakata jagama ettevõtlusega seotud ja mitteseotud osadeks. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses toodud seisukohti, siis on käesolevas asjas oluline tuvastada kaebaja poolt reaalselt tasutud summad. Sellele asjaolule varasemas menetluses aga tähelepanu pole pööratud. Maksuotsuses on maksuhalduri metoodika tulumaksu määramisel ning selle metoodika puhul on maksustatav väärtus leitud Maa-amet statistika, Pindi Kinnisvara AS hinnangu ning Elvys Niidase ütluste alusel saadud andmete keskmisena. Tasumise fakti osas ei ole maksuotsuses ühtegi selget seisukohta, millest võiks järeldada, et maksuhaldur on tasumise mingis summas kahtluse alla seadnud. Vastupidi, maksuhaldur on lähtunud maksusummade määramisel just nendest summadest, mis avalduvad dokumentides. Sisuliselt pole seega ka kuskil kahtluse alla seatud seda, et kuludokumendid ei vasta nõuetele. Käesolevas asjas on vaidlusaluste tehingute puhul lisaks kaebajale ka notar tuvastanud tehingupoole ja sellega seoses ka juriidilise isiku esindaja volitused tehinguid teha, seega ei ole ühelgi juhul võimalik öelda, et raha oleks tasutud tundmatule isikule. Ka kuludokumendid vastavad RPS § 7 toodud nõuetele. Asjaolu, et E. Niidase tunnistuste kohaselt eksisteeris ettevõte OÜ Simbolo, kes vahendas vaidlusaluseid tehinguid, polnud kaebajale teada. Samas võib E. Niidase poolt antud tunnistustest välja lugeda, et tehingus saadud raha edastas ta OÜ-le Simbolo, keda esindas I. Lust. Kaebaja ei saanud teada ega tea, kuidas on vormistatud OÜ ASC Kinnisvara ja OÜ Simbolo vahelised lepingud ja kuludokumendid, kaebaja saab vaid kinnitada, et kuludokumendid, mis on vormistatud kaebaja ning OÜ ASC Kinnisvara vahel on nõuetele vastavad. Lisaks ei ole ka maksuotsuses tehtud viiteid ei raamatupidamiseseadusele ega ühelegi teisele seadusele ning toodud järeldusi seoses kuludokumentidega. Maksumenetluses ja kohtumenetluses toimus vaidlus kinnistute hinna üle, tasumisega seoses pole vaidlust olnud. Seega ei pidanudki kaebaja kuskil põhjendama väljamaksete tegemist dokumentides näidatud summades vmt. Teiseks, kui maksuhalduri arvates oli mingi varjatud põhjus väljamakse tegemisel, siis peab maksuhaldur selle tegeliku põhjuse ka selgelt tuvastama. Käesolevas asjas 3 ei ole maksuhaldur tuvastanud varjatud tehingut ning andnud sellele varjatud tehingule kvalifikatsiooni. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tasumist puudutavatele asjaoludele tähelepanu pööranud või kogunud sellega seoses tõendeid. Vastupidi, maksuotsuses ja eelnevas menetluses on maksuhaldur lähtunud eeldusest, et kaebaja on tasunud lepingutes ja arvetel näidatud summad (nii maksuotsuses kui ka varasemates menetlusdokumentides kasutatakse väljendeid „kinnistute eest tasutud hind/summa”). Summade mittetasumist kuskil kahtluse alla seatud ei ole. Nii müüja kui ka ostja on kinnitanud tehingute toimumist lepingus sätestatud tingimustel ning mõlemad pooled on oma tahet omakorda kinnitanud notarile. Kaebaja ei teadnud ega saanud ka teada, millised ärilised suhted on müüjal omakorda kolmandate isikutega. Kohtuistungil esitab kaebuse esitaja järgmised seisukohad: Kirjalikes seisukohtades on MTA erinevalt maksuotsuses kajastatud seisukohtadest esitanud uue hinnangu, mille kohaselt maksukohuslane ei ole piisavalt selgelt ja veenvalt põhjendanud, et tema poolt tehtud väljamakse tervikuna oleks läinud vaatlusaluse kinnistu soetamiseks. Maksuhaldur on hinnangul, et selle väljamakse tegemiseks on olnud „muu, varjatud põhjus." Samas ei ole maksuhaldur avanud seda, milline võis olla see muu põhjus raha maksmiseks teisele tehingu poolele, kui mistahes muuliigilisi suhteid või sidemeid osapoolte vahel ei eksisteerinud. Toodu põhistus on haldusakti väline ja on esitatud MTA poolt alles ca. Paar aastat pärast haldusotsuse tegemist. Antud juhul on aga oluliselt muutunud need õiguslikud ja faktilised põhistused, millised on maksuhaldur esitanud Maksuotsuses ja need põhistused, millele tugineb maksuhaldur käesoleval ajal. Loobumine varasematest põhistustest ja nende asendamine uutega on haldusotsuse põhistuste muutmine haldusakti andmise järgselt. Riigikohus on oma otsuses väljendanud seisukoha MTA poolt tehingu „õige hinna" määramise lubamatusest. Antud juhul, ei ole aga MTA kirjalike seisukohtade kohaselt MTA asunud enam määrama tehingu hinda, vaid on avaldanud arvamust sellest, et tehingu hind on liiga kõrge ja sellest tulenevalt lugenud kõik olemasolevad tõendid mitteusaldusväärseks ja määranud siiski täiendava maksukohustuse. Asja materjalide juures on tehingut kajastav kogu dokumentatsioon - lepingud, nende alusel väljastatud ostja kassa väljamineku order ja müüja kassa sissetuleku order . Asja materjalide juures sisalduvad samuti pangaväljavõtted, mis tõendavad osade summade tasumist ostjalt müüja pangaarvele OÜ ASC Kinnisvara enda poolt. Asja materjalide juures on ostja ja müüja seaduslike esindajate poolt antud ütlused selle kohta, et sularaha on reaalselt (ja reeglina notari juuresolekul) üle antud ja vastu võetud ning et pooltel ei ole muuliigilisi tehinguid, varasemaid ega hilisemaid sidemeid, mis võimaldaksid oletada pooltevahelisi muuliigilisi suhteid. Maksuhalduril ei ole õigust ignoreerida maksukohustuslase arvepidamist ainuüksi põhjusel, et see ei ole ühendatud raamatupidamisarvestusega või ei ole koostatud õigeaegselt. Seega peab maksuhaldur kas arvestama maksukohuslase poolt esitatud hinnangut tehingu toimumise asjaoludest või selle siis põhistatult ümber lükkama, sh. põhjendama, miks maksukohuslase poolt esitatud hinnangust juhinduda ei saa. Antud juhul seda tehtud ei ole. Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole aga ka enam vaidlust raha üleandmise või mitteüleandmise eest. Samuti ei ole vaidlust sellest, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja Jaak 4 Napritson omas mingeid muid viidatud lepingute väliseid suhteid müüja - OÜ ASC Kinnisvara või tema esindajatega. Kaebuse esitajale ei saa panna negatiivset tõendamiskoormist, so koormist tõendada asjaolude mittetoimumist. Mööndes MTA õiguse lähtuda tehingu hindamisel selle majanduslikust sisust, ei saa MTA pelgalt põhjendamatu kahtluse alusel omistada tehingule omapoolne sisu ja panna osapool olukorda, mil neil ei olegi võimalust MTA esitatud põhjendamatut kahtlust ümber lükata. Maksuhaldurilt välja nõutud OÜ-le ASC Kinnisvara 15.05.2008. a väljastatud maksuotsus nr 12-5/178 välistab tulumaksu määramise käesolevas haldusasjas. Nimetatud maksuotsusest nähtub, et maksuhaldur on lugenud raha laekunuks OÜ-le ASC Kinnisvara tehingute eest, mis puudutavad mitmeid erinevaid kinnistuid.. Arvestades, et maksuhaldur on ise 15.05.2008. a OÜ-le ASC Kinnisvara väljastatud maksuotsuses nr 12-5/178 aktsepteerinud tehingute toimumist dokumentidel näidatud ulatuses, kui on maksustanud OÜ-le ASC Kinnisvara laekunud summade edasimaksmise, siis ei ole enam kahtlust selles, et kuludokumendid vastavad tehingute tegelikule sisule ning nendes kajastatakse reaalset tasu. Ei saa olla seega kahtlust, et kuludokumendid vastavad tehingute tegelikule sisule ning nendes kajastatakse reaalset tasu. Nii ei saa olla, et müüja raamatupidamises on raamatupidamise dokument õige, kuid sama dokument ostja raamatupidamises ei ole enam õige. OÜ ASC Kinnisvara suhtes tehtud maksuotsuse valguses tuleks lugeda tõendatuks kuludokumentidel näidatud summas ja tingimustel ka teiste OÜ-ga ASC Kinnisvara tehingute toimumine. Vastustaja vastuväited Riigikohus on märkinud, et maksuhalduri poolt maksuotsuses viidatud tulumaksu määramise õiguslik alus (

§ 51lg 2 p 5) on ebaõige.

Samas järeldub kohtuotsuses väljendatud seisukohtadest, et Riigikohus on lugenud tõendite hindamise maksuhalduri ja kohtute poolt õigeks. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et OÜ Diaston ei ole maksumenetluse ja halduskohtumenetluse käigus suutnud usaldusväärselt tõendada 4 590 201 krooni maksmist Ala-Tsäksi I kinnistu eest. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul puudub, tulenevalt vastuoludest ostja ja müüja seletustes ning tõendite ebapiisavusest, võimalus tuvastada, milline oli kinnistute eest makstud reaalne tasu. Küll on antud asjas ka Riigikohus nõustunud maksuhalduri ja kohtutega selles, et on alust kahelda tehingute toimumises kuludokumentidel kajastatud summas.

alusel maksustatakse tulumaksuga nii ettevõtlusega mitteseotud kulud (

§ 51

) kui ka ettevõtlusega mitteseotud muud väljamaksed (

§ 52

).

§-de 51 ja 52 eesmärk on sätestada tulumaksu tasumise kohustus kõigil juhtudel, kui väljamakse pole tehtud ettevõtluseks. Vastustaja leiab, et kui maksukohustuslase poolt esitatud andmete alusel tekib maksuhalduril kahtlus, et dokumentides näidatud andmed ei ole tõesed ja maksuhaldur oma kahtlusi piisavalt põhjendab, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, kes peab tulumaksu tasumise kohustuse vältimiseks suutma tõendada dokumentidel näidatud andmete vastavust tegelikkusele, seejuures suutma põhjendada kulude seotust ettevõtlusega. Käesoleval juhul on maksukohustuslane teinud, väidetavalt kinnistu soetamise eesmärgil, väljamakse, mis ületab Maa-ameti andmetest nähtuvat kinnistute keskmist turuhinda 60 korda ja maksuhalduri poolt hindamise teel kindlaks tehtud turuväärtust 130 korda. Kuna maksukohustuslane ei ole suutnud esitada veenvat seost tema poolt tehtud väljamakse ja 5 kinnistu soetamise vahel, on vastustaja seisukohal, et väljamakse ei ole tehtud täies ulatuses kinnistu soetamiseks ning arvel näidatud andmed tuleb lugeda ebaõigeteks. Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja maksuhaldurile näiliselt korrektsed, vorminõuetele vastavad dokumendid, kuid kontrollimise käigus ei ole kaebaja selgelt ja veenvalt põhjendanud, et tema poolt tehtud väljamakse tervikuna oleks läinud vaatlusaluste kinnistute soetamiseks. Kontrollimisel on tuvastatud, et kinnistu müüki kajastavatel dokumentidel on hind ilmselgelt mittevastavuses müügiobjekti väärtusega, seega on põhjendatud kahtlus, et sellisete väljamaksete tegemisel oli muu, varjatud põhjus. Kahtlusi süvendavad OÜ ASC Kinnisvara juhatuse liikme Elvys Niidase seletused, millest nähtub, et kinnistu omanik OÜ ASC Kinnisvara kinnistute eest arvel näidatud summat ei saanud ning, et kinnistute hinda ei kujundanud müüja. Maksuhaldur on maksuotsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta loeb maksukohustuslase poolt esitatud tõendid ebausaldusväärseks. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis näitaksid maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kontrolli ja kohtumenetluse käigus ei ole olnud võimalik välja selgitada kinnistu eest tasutud tegelikku hinda ja põhjust, miks tasuti kinnistu hinnast kümneid kordi kõrgem summa. Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohtadest lähtuvalt leiab vastustaja, et käesolevas haldusasjas tuleb lugeda kinnistu müüki kajastavad kuludokumendid mittenõuetekohasteks, kuna neil näidatud arvnäitaja – hind – on vale. Sellest tulenevalt on põhjendatud OÜ Diaston poolt näidatud kulude lugemine ettevõtlusega mitteseotuks

§ 51lg 2 p 3 alusel.

Vastustaja arvates ei tähenda asjaolu, et maksuotsuses näidatud maksu määramise õiguslik alus on ebaõige, et maksu määramiseks õiguslik alus tegelikkuses puuduks. Õigusliku aluse olemasolu ei sõltu sellest, kas alus on haldusaktis endas märgitud, oluline on vaid see, kas õiguslik alus seadustes või määrustes tegelikult eksisteerib ja kehtib. Haldusaktis õigusliku aluse äramärkimise kohustus on osa haldusakti põhjendamise kohustusest, mis on seaduse reservatsiooni põhimõttest sõltumatu vorminõue haldusaktile. Seetõttu ei takista haldusakti motivatsioonis sisalduv eksitav viide seadusele ka kohtul kontrollimast haldusakti tegelikku seaduslikku alust. Vastustaja on seisukohal, et täiendava tulumaksu määramiseks eksisteerib õiguslik alus (

§ 51lg 2 p 3) ning 15.06.2007 maksuotsus nr 12-5/243 on lõppjäreldustes õige.

Kohtu otsus ja põhjendused Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.

  1. 2007.a. maksuotsusega kohustati kaebuse esitajat tasuma käibemaksu summas 105 600 krooni ja tulumaksu 1612 773 krooni. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid maksuotsuse nii käibemaksu osas kui tulumaksu osas muutmata ja OÜ Diaston kaebuse täielikult rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.01.2009 otsusega on tühistatud Tartu Halduskohtu otsus ja Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saadetud asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Riigikohtu otsuses on halduskolleegium olnud nõus kohtute järeldustega, et Ala-Tsäksi I kinnistu soetamise puhul oli tegemist maksuvaba käibega, mistõttu OÜ-l Diaston ei olnud kinnistu soetamisel KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt õigus sisendkäibemaksu maha arvata ning lugenud maksuotsuse käibemaksu määramise osas õiguspäraseks. Seega saab lugeda, et Riigikohus rahuldas OÜ 6 Diaston kaebuse osaliselt ning et halduskohtule on saadetud asi uueks läbivaatamiseks ainult tulumaksu määramise osas. Kohus on seisukohal, et Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.
  2. 2007 maksuotsus tulumaksu määramise osas kuulub tühistamisele ja kaebus osaliselt rahuldamisele. Vaidlustatud maksuotsuses luges maksuhaldur kaebuse esitaja poolt kinnistu Ala-Tsäksi I soetamisel tasutud summat osaliselt ettevõtlusega mitteseotuks tulenevalt

§ 51

lg 2 pst 5 ( kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks). Riigikohus luges tulumaksu määramise selle sätte alusel ebaõigeks, märkides , et mõistet „ettevõtlusega osaliselt seotud kulu“ ei saa sisustada selle kaudu, kui suur on mingi kauba või teenuse hind ning kas see on ebamõistlik, majanduslikult põhjendamatu, möödapääsmatult vajalik vms. Riigikohus on samas osundanud, et kuna on piisavalt alust kahelda, et tehingud toimusid kuludokumentides näidatud summas, on oluline tuvastada kinnistute ostumüügitehingute reaalse tasu suurus. Maksuhaldur on seisukohal, et käesoleval juhul puudub tõendite ebapiisavusest ja ostja ning müüja vastuolulistest seletustest tulenevalt võimalus tuvastada, milline oli kinnistute eest makstud reaalne tasu. Kaebuse esitaja väitel on kõikide tehingute puhul ka reaalselt tasutud see summa, mis kuludokumentides näidatud on. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebuse esitaja ka tegelikult tehingus näidatud väljamakse on teinud. Sellisel seisukohal on maksuhaldur olnud nii kohtuistungil antud seletustes kui ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Seega ei ole vaidlust, et reaalselt tasus kaebuse esitaja kinnistu ostmisel kuludokumentides märgitud summa – 4 590 201 krooni. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Riigikohtu lahendist tulenevalt ei ole vajalik kindlaks teha mitte ainult kaebaja poolt reaalselt tasutud summa suurust vaid just kinnistute eest tasutud reaalse tasu suurus. Nii on Riigikohus otsuses haldusasjas nr 3-3-1-67-08 välja toonud, et

§ 51

lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine, seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav dokument. Seega on Riigikohus silmas pidanud, et ei piisa ainult sellest, et kuludokumentidel näidatud summad on tegelikult välja makstud, vaid ka seda, et tehtud väljamaksed peavad olema seotud kinnistute ostu-müügiga. Vastavalt

§ 51

lg 2 p 3 tuleb ettevõtlusega mitteseotud kuluks lugeda väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav dokument. Raamatupidamise seadus, mis sätestab nõuded algdokumendile, näeb ette, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida tehingute arvnäitajad – kogus, hind, summa. Algdokumendile märgitud kauba hind peab vastama ka tegelikult selle kauba eest tasutud summale. Kui kauba hind on erinev kui dokumendis märgitud, siis on tegemist nõuetele mittevastava algdokumendiga, mis võimaldab sellise dokumendi alusel tehtud väljamakseid tulumaksuga maksustada. Nagu juba märgitud, oli maksuhaldur seisukohal, et puudub võimalus tuvastada, milline oli kinnistu reaalne hind. Seetõttu on maksuhaldur kinnistu reaalse ehk õige hinna arvutanud hindamise teel. MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu 7 määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Antud juhul ei ole vaidlust lisaks juba märgitule, et väljamakse kaebuse esitaja poolt võidi teha dokumentidel näidatud suuruses, selles, et kõik kuludokumendid olid olemas ning vormistatud nõuetekohaselt. Tulumaksuga maksustamisele kuuluv summa on määratud hindamise teel, kuna maksuhaldur on lugenud esitatud tõendeid mitteusaldusväärseteks. Nendeks kahtlusteks on andnud maksuhaldurile põhjuse kinnistute müüja OÜ ASC Kinnisvara juhatuse liikme Elvys Niidase seletused ning et kaebuse esitajal endal puudusid rahalised vahendid kinnistute ostmiseks ja ta pidi raha laenama juhatuse liikmelt Jaak Napritsonilt ja viimasega seotud OÜ-lt Liivimaa Põllud. Vaidlustatud maksuotsuses on tulumaksu määramisel maksuhaldur lähtunud seisukohast, et kinnistu eest tasutud summa on ebamõistlikult suur ning majanduslikult mittekohane kulutus osas, mis ületab turuhinda. Maksuhaldur on kinnistu turuhinna määramisel aluseks võtnud Maa-ameti poolt avaldatud andmeid kinnistute turuhindade kohta vaidlusalusel perioodil ning AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangut. Maksuhaldur luges maksuotsuses kinnistu ostmisel ettevõtlusega seotud kuluks ehk kinnistu turuväärtuseks 212 134 krooni. Riigikohtu halduskolleegium, tühistades halduskohtu otsuse, märkis, et maksuhaldur ei saa sisustada mõistet „ettevõtlusega osaliselt seotud kulu“ selle kaudu, kui suur on mingi kauba või teenuse hind ning kas see on ebamõistlik, majanduslikult põhjendamatu, möödapääsmatult vajalik vms. Müügihind on kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem. Maksuhaldur on Riigikohtu otsusest tulenevalt seisukohal, et maksuotsuses hindamise teel saadud kinnistu turuhind ongi kinnistu reaalse hinna suuruseks ning sellest ülejäänud summade väljamaksmiseks oli muu, varjatud põhjus. Kuid samas ei ole maksuhaldur välja toonud, milline muu varjatud põhjus oli kinnistu eest selle tegelikust väärtusest suurema summa tasumiseks, mida on kaebuse esitaja ka põhjendatult välja toonud. Selles osas kohus nõustub kaebuse esitajaga. Kohtumenetluse käigus on esitatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.01.2008 määrus Jaak Napritsoni suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Määruse kohaselt ei õnnestunud kindlaks teha Indrek Lusti nime all esinenud isiku ja Jaak Napritsoni või Elvys Niidase ja Jaak Napritsoni seost ja ühist tegutsemist maksupettuse eesmärgil. Ka maksumenetluses ei ole tuvastatud J.Napritsoni seotust kinnistute müüja juhatuse liikme E.Niidasega. Samas tuleb märkida, et kuigi maksuhaldur peab esitatud kuludokumente ebausaldusväärseteks just E.Niidase seletustest tulenevalt, on E.Niidas nii maksumenetluses kui kohtumenetluses selgitanud, et Jaak Napritsoniga lepiti kinnistute tegelikus hinnas kokku just see hind, millega ka tehingud on tehtud. Asjaolu, et hinna, mida ostjalt küsida, määras I.Lust, ei oma tähtsust. E.Niidase ega J.Napritsini seletustega ei ole tõendatud vastustaja seisukoht, et kinnistute hinna kujundas J. Napritson. E.Niidas on antud asjas kohtus andnud järgmise seletuse „Esimesel helistamisel ütlesin hinna, päevade jooksul helistas Jaak Napritson tagasi, siis leppisime kokku hinnas.“ E.Niidase ütluste järgi oli hinna kujundajaks I.Lust, mitte tema ise ega J.Napritson. Samuti ei nähtu E.Niidase seletustest, et tegelikult oleks kinnistute hind olnud erinev sellest, mis maksti ja mis on kuludokumentides kirjas, või et oleks olnud mitmeid erinevaid kokkuleppeid. 8 Ka on nii E.Niidas kui J.Napritson andnud maksumenetluses ja kohtumenetluses üheseid seletusi sularaha üleandmise ja saamise kohta. Mõlemad on kinnitanud, et sularaha iga tehingu puhul anti lepingu sõlmimise ajal notari juures Jaak Napritsoni poolt E.Niidasele ka tegelikult üle. Seega ei saa E.Niidase seletuste pinnalt lugeda kuludokumente mitteusaldusväärseteks. Sisuliselt on dokumentide ebausaldusväärsuse aluseks vastustajal olnud esmaselt mitte E.Niidase seletused vaid kinnistute kõrge hind. Nagu märgitud, on vastustaja seisukohal, et antud juhul tuleb maksuotsuses välja toodud kinnistu turuhind lugeda kinnistu reaalseks ehk õigeks hinnaks. Riigikohus on otsuses märkinud, et müügihind on kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem. Kuna kinnistu müüja ja ostja seletused kinnistu hinnas kattuvad ja vastavad summad anti ostjalt müüjale üle, siis saab järeldada, et kuludokumentidel märgitud hind vastas kokkulepitud hinnale ning kajastas õigeid andmeid. Tõendatud ei ole ka , et kaebuse esitaja oleks olnud teadlik OÜ Simbolo olemasolust, kes oli vaidlusaluseid tehinguid I.Lusti nimelise isiku kaudu vahendanud. Seega puudub alus kaebuse esitajale tulumaksu määramiseks

§ 51lg 2 p 3 alusel.

Eelnevat kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.05.2008 maksuotsus nr 12-5/178, millega on kohustanud OÜ ASC Kinnisvara tasuma täiendavalt tulumaksu 4 336 500 krooni summadelt, mida viimane on saanud tehingutelt OÜ-tega Erwes Timber ja Riidaja Puit ajavahemikul detsember 2004 kuni veebruar 2005 . Selle maksuotsuse kohaselt on OÜ ASC Kinnisvara saanud OÜ-telt Erwes Timber ja Riidaja Puit kolme arve alusel 13 582 250 krooni. Sularaha laekumist OÜ ASC Kinnisvara arvele on loetud tõendatuks ka OÜ Erwes Timber ja OÜ Riidaja Puit kassa väljamineku orderitega. Summa 4 336 500 krooni on OÜ ASC Kinnisvara arvelt Põhja maksu- ja tollikeskuse 20.06.2008 korralduse alusel üle kantud 04.07.2008.a. Seega on maksuhaldur lugenud tõendatuks tehingute toimumist dokumentidel näidatud poolte vahel ning dokumentidel näidatud ulatuses, samuti raha laekumist OÜ-le ASC Kinnisvara. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et OÜ ASC Kinnisvara suhtes tehtud maksuotsusest saab järeldada, et ka teised tehingud OÜ-ga ASC Kinnisvara toimusid kuludokumentidel näidatus summades ja tingimustes, kaasa arvatud Ala-Tsäksi I kinnistu ostu-müügitehing. Kuna kohus loeb eelpooltooduga tuvastatuks, et tehing kaebuse esitaja ja OÜ ASC Kinnisvara vahel toimus kokkulepitud tingimustel ja kuludokumentides näidatud summas, mis on nõuetekohaselt tõendatud, puudus põhjendatus maksusumma määramist MKS § 94 lg 1 alusel hindamise teel. Eeltoodu põhjustel tühistab kohus vaidlustatud otsuse tulumaksu määramise osas. Menetluskulude väljamõistmist kumbki pool taotlenud ei ole. Eda Muts kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.