Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. I P võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud 23.09.2009.a esitas I P kohtule hagiavalduse K P vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes. Pooltel on xx.xx.xxxx.a sündinud tütar A-L P. Kostja ei osale lapse kasvatamisel. Lapse vajadusteks kulub 2200 krooni kuus. Hageja nõuab elatise väljamõistmist igakuiste maksetena seadusega kehtestatud miinimumsummas. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade üle antud isiklikult Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas 27.10.2009.a. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamatajätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on sellekohase taotluse esitanud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Pooled on xx.xx.xxxx.a. sündinud tütre A-L vanemad. Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Hageja nõuab elatise väljamõistmist minimaalmääras. PKS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, mis ajast ta soovib kostjalt elatise väljamõistmist. Seega mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, so 23. septembrist kuni tütar A-L täisealiseks saamiseni. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Hageja on kohtule teatanud, et tal menetluskulud puuduvad. Kostja ei ole kohtule vastanud ning seega ka menetluskulusid esitatud ei ole. Kostja võimalikud menetluskulud jätab kohus tema enda kanda (
lg 3).
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.