lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingust tuleneva põhivõla, intressi ja võla sissenõudmisega seotud kulu saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõue viivise saamiseks on iseenesest põhjendatud, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. 2. Hagi asjaoludest tuleneb, et pooled sõlmisid Lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagastamise tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et teisi lepingutingimusi, sh ka viivisemäära, eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Seetõttu tuleb ülejäänud lepingutingimusi pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse (
) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lõike 3 punkti 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kahjustajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud Lepingu p 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lepingus märgitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine.
mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul
lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti. Hagi asjaolude kohaselt on kostja viivitanud alates laenu tagastamise tähtajast 13.01.2007.a kokku 556 päeva. Ajavahemikus 01.01.2007 kuni 30.06.2007.a oli seadusjärgne viivise määr 10,5% aastas ning alates 01.07.2007 kuni 22.07.2008.a (aeg milleni viivis on arvutatud) 11% aastas. Eeltoodut arvestades on viivis perioodi 14.01.2007.a kuni 30.06.2007.a eest 144.99 (3000 x 10,5% : 365 päeva x 168 päeva) krooni ja perioodi 01.07.2007.a kuni 22.07.2008.a eest 350.79 (3000 x 11% : 365 päeva x 388 päeva) krooni, st kokku 495.78 krooni. Sellises ulatuses on hageja õigustatud saama ja kostja kohustatud maksma sissenõutavaks muutunud viivist. 3.
lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Samas märgib kohus, et tüüptingimustena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul on leppetrahvi kokkulepete sisu piiratud. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Antud juhul leiab kohus, et leppetrahvi puudutav tingimus on Lepingusse võetud laenuandja initsiatiivil ja saanud Lepingu osaks, mida eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et tüüptingimusena Lepingu punktis 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes rikkumise hetkel tagastamata laenu suurusega (50 % tagastamata laenust).
lg 3 p 5 kohaselt on ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi maksmise tingimus tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu
Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hagejal puudub õigustus nõuda leppetrahvi seaduses sätestatud eeldustel, puudub kohtul alus hageja leppetrahvi nõuet rahuldada. 4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st et kostja 31,74% ja hageja 68.26% ulatuses. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 3000 krooni. Hageja määratletud hagihinda arvestades on vajadus riigilõivu tasumiseks hageja kantud ulatuses põhjendatud. Kostja peab hüvitama 31,74% hageja menetluskulust, so 952.20 krooni. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.