Obsah (4)

§ 11§ 122§ 3§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2488 Haldusasi L.L.’i kaebus kohaliku omavalitsuse volikogu

§ 11lg 4/.

2. Jätta rahuldamata L.L.’i esialgse õiguskaitse taotlus /

§ 122lg 2/.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri L.L.’ile. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 122 lg 5; § 471).

KOHUS LEIAB: 1. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse.

1. Kaebaja on esitanud kaebuses taotluse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-de 21 ja 29 tühistamiseks ning elektroonilise hääletamise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Samas on kaebaja lisanud kaebusele Vabariigi Valimiskomisjoni 07.07.2009 määruse nr 13 „Hääletamise korraldamine ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“. Kohus täpsustab, et arvestades kaebuse sisu ja kaebaja nimetatud §§ 21 ja 29, mille tühistamist kaebaja taotleb, siis on ilmne, et kaebaja on ekslikult nimetanud neid määruse sätteid KOVVS paragrahvideks. Tegelikult on kaebaja ilmselt pidanud silmas vastavaid Vabariigi Valimiskomisjoni 07.07.2009 määruse nr 13 paragrahve.
2. Kaebaja leiab, et kohalike omavalitsuste valimisel elektrooniline hääletamine annab võimaluse hääletada nendel kodanikel, kes ei ela pidevalt Eestis. Kuna internetis puuduvad rahvastikuregistri andmed valijate nimekirjade osas, siis annab elektrooniline hääletamine võimaluse hääletada mitmes valimisringkonnas. Seega toimuvad valimised kaebaja arvates ebaõigel viisil.
3. Kaebuse alusel järeldab kohus, et kaebus on esitatud nii KOVVS kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni 07.07.2009 määruse nr 13 konkreetsete §-de (§ 21, 29, 42 ja 43) peale. Viimatinimetatud määrus on antud KOVVS § 17 lg 4 p 5 alusel. Seega on tegemist volitusnormi alusel antud üldaktiga. Kohus leiab, et esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist on mõlemal juhul üldaktide (õigustloovate aktide), mitte üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusaktidega. Samuti ei ole kaebaja pöördunud kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. 5.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kohus selgitab, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Siit nähtub, et mingi tegevus kujutab endast haldusakti, kui üheaegselt on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; 2) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes; 3) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; 4) tahteavaldus on ühepoolne; 5) reguleeritakse üksikjuhtumit; 6) regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule. Käesolev kaebus on esitatud õigustloovate aktide – seaduse ja selle alusel antud määruse kui üldaktide peale, mis ei ole haldusaktid HMS mõttes. Halduskohtu pädevuses oleks läbi vaadata kaebust vaidlustatud seaduse alusel välja antud konkreetse haldusakti (s.t kaebaja suhtes välja antud haldusakt, käskkiri vm) peale juhul, kui kaebaja leiab, et see rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab vabadusi. Antud juhul sellist väidetavalt kaebaja õigusi rikkuvat haldusakti ega toimingut kaebaja ei vaidlusta.
2. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Antud säte eeldab õiguslikku vaidlust, mille tulemusena saaks kohus asja läbivaatamisel otsustada mingi seadusesätte põhiseadusele vastavuse üle. Käesoleval juhul selline avalik-õiguslik vaidlus puudub. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud asutust või isikut, kelle haldusakti või toimingut ta vaidlustab. Kaebuse esitaja taotleb vaid KOVVS §-de 21 ja 29 tühistamist. Taotluse osas - teha kindlaks elektroonilise hääletamise kui toimingu õigusvastasus osas märgib kohus, et kuna kaebaja ei ole kaebust esitanud oma subjektiivsete õiguste rikkumisega seoses, vaid üldistes 2 avalikes huvides, millist võimalust seadus aga ette ei näe, samuti arvestades, et elektroonilist hääletamist reguleerivad nii KOVVS kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni 07.07.2009 määruse nr 13 vastavad paragrahvid, siis soovib kaebaja kokkuvõttes vaidlustada nimetatud seadusandlike aktide vastavaid paragrahve, mis ei kuulu aga halduskohtu pädevusse.
3. Kohus selgitab täiendavalt, et halduskohtu pädevusse ei kuulu abstraktse normikontrolli teostamine ja õigustloovate aktide (milleks on antud juhul KOVVS ja Vabariigi Valimiskomisjoni 07.07.2009 määrus nr 13) peale esitatud kaebuste halduskohtumenetluse korras läbi vaatamine.
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 kohaselt kuulub Riigikohtu pädevusse taotluste lahendamine kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Osundatud seaduse § 4 reguleerib menetluse algatamist. Taotluse õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler ja kohaliku omavalitsuse volikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse- või määruse edastamisega Riigikohtule. Kohus edastab lahendi vaid juhul, kui on toimunud õiguslik vaidlus ja kohus on tunnistanud oma kohtulahendis õigustloova akti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata. Nagu juba kohus ülalpool märkis, puudub antud asjas õiguslik vaidlus kaebaja ja avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse vahel.
5. Õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. 11.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebuse esitajal on õigus avaldusega pöörduda soovi korral õiguskantsleri poole kaebuses osundatud õigustloovate aktide paragrahvide põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. 12. Kaebaja on kaebuses esitanud esialgse õiguskaitse taotluse keelu panemiseks elektroonilisele hääletamisele 18.10.2009 kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel. Taotlus on arusaamatu, kuna kõnealused valimised on ammu möödunud. Kuna kaebus kuulub aga kaebajale tagastamisele, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning sellest tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus, siis puudub kohtul vajadus taotluse sisuliseks läbivaatamiseks ja kaebaja õiguste rikkumise analüüsimiseks ning kohus jätab taotluse rahuldamata. Hurma Kiviloo Kohtunik 3 4