Obsah (4)
§ 31§ 1§ 29§ 1652-09-57684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-57684 Tsiviilasi Aktsiaseltsi pankrotiavaldus M
§ 31lg-le 4.
Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest 4
(7)2-09-57684 Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti peamiselt metallkonstruktsioonide tootmisega. Seoses üldise majanduslangusega tekkisid makseraskused, kadusid tellimused, drastiliselt langes vara turuväärtus – nimetatu tingis olukorra, kus muututi püsivalt maksejõuetuks. Käesoleva ettekandele lisatud võlgniku põhjendused maksejõuetuse põhjuste osas ning põhjused, miks pankrotiavaldus on esitatud alles oktoober 2009.a. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtlikult aktsiaseltsi maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur peab võimalikuks, et endiste juhatuse liikmete tegevuses võib olla juhtimisvea tunnuseid (ei ole järginud hoolsuskohustust, viivitatud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega). Samas nimetatus on võimalik lõplik seisukoht võtta alles peale põhjaliku finantsanalüüsi tegemist, mis eeldab selle tegemiseks rahaliste vahendite olemasolu. Peale analüüsi tegemist oleks võimalik võtta seisukoht juhatuse liikme vastu nõuete esitamises seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Nimetatu seondub eelkõige asjaoluga, et võlgniku omakapital oli 31.12.2008 seisuga positiivne summas ca 1,8 milj.krooni, nüüdseks negatiivne ca 5,2 milj.krooni. Võlgnik tegevus oli kogu 2009 aasta pidevalt kahjumlik, pankrotiavaldus esitati 31.10.2009.a. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks teoreetiliselt esitada tagasivõitmiste hagi OÜ Smithson vastu seoses 03.03.2009 müüdud seadmetega, kuid need samad seadmed müüdi Ülemiste City AS poolt koos muu varaga 20.11.2009 enampakkumisel võlgniku võla katteks. Samas ajutine halduril puudub kindlustunne, et hagid rahuldatakse (seoses tõendamatusega) ja kas haginõuded ka reaalselt täidetakse. Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 80000 krooni, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi (esmaseks kuluks eelkõige kulud finantsanalüüsi tegemisele). Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudes ega rasketest juhtimisvigadest. Võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist. Ajutise halduri hinnangul puuduvad selged võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur: 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija Juhan Heinapuu isikukood XXX, XXX; 2. juhul, kuid keegi huvitatud isik tasub kohtudeposiiti kohtu määratud summa, siis kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata haldur (ajutine haldur nõus jätkama haldurina), määrata 1.üldkoosoleku aeg; 5
(7)2-09-57684 3. mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 16.12.2010.a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja oma avalduse juurde. Selgitas, et maksejõuetuse põhjused on kirjas pankrotiavalduse lisas. Võlgniku endine juhtkond andis seletusi pankrotihaldurile. Probleem oli AS-ga Ülemiste City, kelle ruumides äritegevus tehti. Kahe viimase aasta jooksul oli tootmises elekter välja lülitatud ligi 10 kuud ning äriühing ei saanud tellimusi teha. Seoses sellega suured tellimused langesid ära. Ei ole vahendeid millega tegevust jätkata ning likvideerija esitas pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 80000 krooni. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Selgitas, et pankrotiavalduse tagamise peale esitatud määruskaebus kuulub rahuldamisele. Aktsiaseltsi Normandos vara on AS-s Ülemiste City ning on võõrandatud. 06.01.2010.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse teate, milles tegi ettepaneku Aktsiaseltsi Normandos (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 80000 krooni hiljemalt 23.01.2010.a. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ettemaksu tasumise kohta andmeid kohtule esitatud. Maksu- ja Tolliamet 22.01.2010.a kirjalikus vastuses ettepanekule teatas, et Aktsiaseltsi Normados maksuvõlg seisuga 21.01.2010 on 1033240,06 krooni. Tulenevalt asjaolust, et Aktsiaseltsi Normandos vara väärtuseks on 109 krooni ning võttes arvesse, et puuduvad võimalused reaalse tulemitega tagasivõitmise nõuete esitamiseks, ei pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulude kandmist pankrotimenetluse raames otstarbekaks. Kohtumääruse põhjendused
§ 1
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 1
lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 29
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
§ 29
lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 6
(7)2-09-57684 Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid ja tulemuslike vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtlikku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 80000 krooni keegi võlausaldajatest ei maksnud. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Aktsiaseltsi Normandos pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
§ 29
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.
§ 29
lg 8 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt
§ 165lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Ts
ÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija Juhan Heinapuu. TsMS § 663 alusel rahuldab kohus aktsiaseltsi Ülemiste City määruskaebuse ning tühistab 05.11.2009.a määruse pankrotiavalduse tagamise osas. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Geete Lahi Kohtunik 7
(7)