03.12.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. 03.12.2009.a kohtumäärusega võttis kohus esitaud hagiavalduse menetlusse ja määras kohtuistungi ajaks
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus, Perekonnaseaduse § 29 lg 2 alusel lahutab poolte abielu, sest selle jätkamine arvestades, et abielusuhted on lõppenud 2009. aasta kevadel, ja leppida ei soovita, on muutunud võimatuks. Vastavalt hageja soovile nimeseaduse § 11 alusel säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi „*“. Menetluskulude jaotus
2
lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse lahutuse nõudes, kuna kostja ei olnud nõus abielu lahutama perekonnaseisuosakonnas. Hageja kohtus antud ütluste kohaselt lepiti kolmel korral kokku lahutuse aeg perekonnaseisuosakonnas, kuid kostja ei ilmunud kohale /tl 40/. Kostja kohtus antud ütluste kohaselt on kostja olnud kogu aeg nõus abielu lahutusega, kuid kostja soovis, et poolte vahel lepitakse kokku kirjalikult lastega suhtlemise kord. Kuna hageja lastega suhtlemise korda kokku ei leppinud, siis kostja ei olnud nõus lahutama perekonnaseisuosakonnas. Perekonnaseaduse § 29 lg 1 järgi kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui: 1) abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, 2) abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada käesoleva seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse või 3) perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseaduse § 28 lg 4 kohaselt perekonnaseisuasutuses ei lahutata abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Eeltoodust tuleneb, et kohus lahutab abielu kui abikaasad vaidlevad abielu lahutuse üle või kui tuleb läbi vaadata koos lahutusega Perekonnaseaduse § 28 lg-s 4 nimetatud vaidlus. Käesoleval ajal on kohtu menetluses vaid abielu lahutamise nõue. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuhagi, milles sisalduks mõni Perekonnaseaduse § 28 lg-s 4 nimetatud nõuetest. Seega pooled vaidlevad abielu lahutuse nõude üle. Kuna kostja kohtule lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõuet esitanud ei ole, siis ei loe kohus kostja väiteid põhjendatuks osas, millega kostja põhjendas abielu lahutamisest keeldumist perekonnaseisuosakonnas. Kohus leiab, et olukorras kus hageja soovis abielu lahutada ja kostja enda väidetel on ta alates 2009a. suvest olnud kogu aeg nõus abielu lahutamisega, kuid perekonnaseisuosakonnas ta nõusolekut abielu lahutamiseks andnud ei ole, on kostja käitunud viisil, mis on tinginud hageja poolt kohtule hagi esitamise. Kuna kostja käitumine on põhjustanud hagi esitamise, sest abielu oli võimalik lahutada ilma kohtusse pöördumata, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 1 ja 2 sätestavad, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärast asjas tehtud 3 lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista riigi kasuks eraldi määrusega peale asjas tehtud lahendi jõustumist. Ruth Sild /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.