) § 121 lg 1 kohaselt ei saa peale hankelepingu sõlmimist hankija otsuseid vaidlustuskomisjonis vaidlustada.
Ka hanketeade näeb ette, et vaidlustuste läbivaatamise eest vastutab vaidlustuskomisjon. Seisukohale, et lihtsustatud hankemenetlusest tekkivad vaidlused vaatab läbi vaidlustuskomisjon, on asunud ka Riigikohus 10.11.2008 lahendis nr 3-3-1-63-08. Kaebaja ei nõustu vaidlustuskomisjoni hinnanguga, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele
lg 1, mis näeb ette hankelepingu tühisuse viidatud sättes ettenähtud ooteaja järgimata jätmise tõttu. 2 Hankija ei saa järgida
2.pt sätteid valikuliselt, mis oleks vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse põhimõttega ning hankemenetluse üldpõhimõtetega. Õiguskindlus (PS § 10) tähendab nii selgust kehtivate normide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse (PS § 13) põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Õigusselguse põhimõttega tuleb arvestada ka normide rakendamisel, mida Põlva Vallavalitsus aga teinud ei ole, rakendades riigihangete seaduse 2. peatüki norme valikuliselt. Kuna Põlva Vallavalitsus on viidanud
lg-le 3 ja § 47 lg-le 2, tuleb pidada kohaldatavaks ka teisi
-i 2.pt sätteid, sh
Samuti lähtudes vaidlustuskomisjoni otsuses väljendatud seisukohast, et kui hankija korraldab riigihanke lihtmenetlusena ja sätestab selleks menetluskorra ise, siis viidates 21.07.2009 korralduses nr 251-k
2.pt sätetele, tulnuks kohaldada kõiki 2.pt sätteid.
2.pt sätetele (§ 123 lg 4, § 128) on viidanud ka vaidlustuskomisjon 09.06.2009 otsuses nr 138-09. Pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine samal päeval on vastuolus ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, õiguskaitsemeetmete direktiivi ja Euroopa Kohtu seisukohtadega. Euroopa Kohtu otsuses C-81/98 Alcatel, asus Euroopa Kohus seisukohale, et liikmesriigid peavad igal juhul tagama enne hankelepingu sõlmimist võimaluse vaidlustada hankija otsust, millega tunnistatakse ühe pakkuja pakkumus edukaks, sõltumata sellest, et pärast hankelepingu sõlmimist jääb isikule, kelle õigusi on kahjustatud, kahju hüvitamise nõue. Põlva Vallavalitsus ei ole taganud riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust
Riigihanke läbipaistvuse üheks elemendiks on ka hankija poolt otsuste tegemine ja nende põhjendatus. Põlva Vallavalitsus ei ole põhjendanud, miks ta ühel juhul kohaldab
2. peatüki sätteid ning teisel juhul mitte. Kuna sõlmitud hankeleping on tühine, siis puudub takistus hankija tegevuse vaidlustamiseks.
lg 4 kohaselt ei tühista kohus hankija
lg-s 2 nimetatud otsuseid üksnes siis kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. Kuna tühine tehing ei evi õiguslikke tagajärgi, siis ei saanud see kaasa tuua ka AS Tari vaidlustuse läbivaatamata jätmist vaidlustuskomisjonis. 11. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
lg 1 esimese lause alusel peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist ja sellest tulenevalt ei ole peale hankelepingu sõlmimist esitatud vaidlustus tähtaegne. Kaebuse esitaja poolt koos vaidlustusega esitatud dokumentidest tulenes, et Põlva Vallavalitsus viis läbi hankemenetlust nn lihtmenetlusena.
lg 1 sätestab, et
lg-s 1 nimetatud hankija ei ole kohustatud
-is sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes
-i 1.peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lõikes 2 sätestatud nõudest esitada riigihanke aruanne. Hankelepingu sõlmimist reguleerib ja sätestab enne hankelepingu sõlmimist ooteaja
, kuid tulenevalt
lg-st 1 lihtmenetluse puhul ei pea hankija hankelepingu sõlmisel seda regulatsiooni (14-päevast ooteaega) järgima. 3 Tulenevalt
-s sätestatust ei saa vaidlustuskomisjon nõustuda kaebuse esitajaga, et Põlva Vallavalitsus oleks pidanud kohaldama
Asjaolu, et Põlva Vallavalitsus on oma 21.07.2009 korralduses nr 251-k viidanud
lg-le 3 ja § 47 lg-le 2, ei tähenda vaidlustuskomisjoni hinnangul seda, et vaidlusalust lihtmenetlust läbi viies juhindus Põlva Vallavalitsus
2. peatükis sätestatust. Põlva Vallavalitsus on koostanud riigihanke läbiviimiseks ”Hanketeate”, milles puudub viide
2. peatüki regulatsiooni rakendamisele. Ka see asjaolu, et vaidlustuskomisjon on oma varasemas otsuses hankemenetluse peatamise taotluse lahendamisel viidanud
lg-le 4 ja §-le 128 (vaidlustuskomisjoni tegevust reguleerib
7. peatükk) ei oma käesolevas asjas mingit tähtsust, ega näita
2. peatüki sätete rakendamist Põlva Vallavalitsuse poolt.
-s puudub regulatsioon lihtmenetlusena läbiviidavate riigihangete puhul hankelepingu sõlmimise ooteaja kohta. Vaid sellisel juhul, kui Põlva Vallavalitsusel oleks olnud kohustus hankemenetluse läbiviimisel juhinduda
2. peatükist (sh
Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu sellele, et
lg 1 järgi ei tule hankijal rakendada 14-päevast ooteaega ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral. Kaebaja väidab, et käesoleval juhul on Põlva Vallavalitsus pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega samal päeval hankelepingu sõlmimisega võtnud kaebuse esitajalt võimaluse tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse ja sellest tulenevate otsuste vaidlustamiseks vaidlustuskomisjonis. Kaebuse esitaja on märkinud, et isegi juhul, kui nn lihtmenetluse puhul ei kohaldu
2. peatüki sätted on pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine samal päeval vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tal puudus
-st tulenev alus tunnistada Põlva Vallavalitsuse poolt 21.07.2009 sõlmitud hankelepingut tühiseks põhjusel, et hankelepingu kehtivust ei ole seaduseandja seadnud sõltuvusse riigihangete läbiviimise üldpõhimõtetest. Põlva Vallavalitsuse otsuste vaidlustamisel (nende kehtetuks tunnistamise nõudes) on kaebuse esitaja eesmärgiks hankemenetluses osalemine ja hankelepingu sõlmimine. Pärast hankelepingu sõlmimist ei ole kaebuse esitajal võimalik oma eesmärki saavutada. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja õiguste kaitse võimalik kahju hüvitamise taotluse esitamise kaudu vaidlustuskomisjonile (
KOHTU PÕHJENDUSED 12. Tühistamiskaebuse saab kohus rahuldada, kui tuvastatakse, et kaevatav haldusakt on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (HKMS § 7 lg 1, § 26 lg 1 p 1). Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohustamiskaebuse saab kohus rahuldada HKMS § 6 lg 2 p 2 alusel, kui vastustaja on jätnud kaebaja vaidlustuse õigusvastaselt sisuliselt läbi vaatamata ning see rikub kaebaja õigusi. Menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et ehitusprojekti tellimise hanke näol on tegemist lihtsustatud korras läbiviidava riigihankemenetlusega (nn lihtmenetlus). Kaebuse esitaja on vaidlustanud vaidlustuskomisjoni otsuse, millega jäeti kaebuse esitaja vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati põhjusel, et edukaks tunnistatud pakkujaga oli vaidlustuse esitamise ajal hankeleping juba sõlmitud ning
-i kohaselt ei saa peale 4 hankelepingu sõlmimist hankija otsuseid vaidlustuskomisjonis vaidlustada (sisuliselt läbi vaadata). Hankeleping sõlmiti 21.07.2009, so hankija poolt eduka pakkumuse väljaselgitamisega samal päeval. Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlustuskomisjon oleks pidanud lähtuma
lg-st 1, lugema hankelepingu tühiseks ja AS Tari vaidlustuse sisuliselt läbi vaatama.
lg 1 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui muud liiki hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja. Enne nimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine.
§-s 16 sätestatakse menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel: lg 1 kohaselt ei ole hankija kohustatud selles seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes
lg-st 1 (
2.pt säte) tulenevast keelust ning seda rikkudes sõlmitud leping ei ole tühine. Hankija ei ole hanketeates võtnud endale kohustust viidatud sättest juhinduda. Kuna menetlusreeglid peavad olema kõigile võimalikele riigihankes osalejatele teada enne pakkumuste esitamist, siis ei oma tähtsust, kas hankija oma hilisemates otsustes on viidanud mõnele
2.pt sättele, mille järgimine ei ole
Kindlasti ei saaks sellisest viitest mõnele teisele
2.pt sättele järeldada, et kohaldada tulnuks kõiki 2.pt sätteid. Samuti saab kaebaja poolt viidatud sätteid (
lg 3 ja § 47 lg 2) pidada hankemenetluse tavapärast korda (so hankija õigus küsida pakkujalt selgitusi ning pakkumise tagasilükkamine selle mittevastavuse tõttu hanketeatele ja hankedokumentidele) ettenägevateks säteteks. Kohtu arvates pidi kaebaja eeldama, et kuna tegemist on lihtmenetlusega, ei pea hankija järgima
2.pt sätteid, sh
lg-t 1 ehk võib sõlmida hankelepingu ootamata ära võimalikku vaidlustuse esitamist ja selle kohta tehtavat lahendit. Kohus peab siinkohal vajalikuks ka märkida, et kui AS-le Tari jäid menetlusreeglid ebaselgeks, oleks saanud pöörduda hankija poole nende selgitamiseks. Samuti ei tulene kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 10.11.2008 määrusest asjas nr 3-3-1-63-08, et kõnealust sätet tuleks kohaldada. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb vaid see, et ka lihtsustatud korras tellitavad teenused on riigihangete seaduse reguleerimisalas. Riigikohus on määruse p-s 13 märkinud, et ei ole keelatud hankelepingu sõlmimisel järgida lisaks
2.peatükis sätestatud hankemenetluse üldaluseid. Vastustaja on viidanud
seletuskirjale, millest nähtuvalt ei ole seadusandja pidanud vajalikuks lihtmenetluse puhul kõigi
normide järgimist, vaid on sätestanud hankija õiguse ise menetlusreeglid määrata.
seletuskirja kohaselt peab hankija turu informeerimiseks teatama soovist sõlmida hankeleping eelnevalt oma veebilehel või kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, kui sellise hankelepingu eeldatav maksumus ületab 20 5 000 eurot asjade või teenuste puhul või 130 000 eurot ehitustööde puhul, kuid on madalam riigihanke piirmäärast. Sellise teate vorm ja andmed, mida teade peab sisaldama, on hankija enda määrata. Hankija peaks vastava teate avaldama enne kellelegi konkreetse ettepaneku tegemist pakkumuse esitamiseks. Sellise sätte mõte on ka alla riigihanke piirmäära jäävate hangete puhul kasutada turul olemasolevat konkurentsi ja anda määramata ringile pakkujatele võimalus esitada pakkumus sarnaselt riigihanke piirmäära ületavatele hangetele kohalduva hankemenetlusega. Samas ei teki hankijal kohustust anda ühelegi sellisele pakkumusele nõustumust hankelepingu sõlmimiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et selline regulatsioon teenib menetluse läbiviimise kiiruse, ökonoomsuse ja paindlikkuse eesmärki, mille saavutamine oleks takistatud, kui ka lihtmenetluse puhul oleks kohustuslik enne vaidlustulemuste selgumist hankelepingu sõlmimisest hoidumine. Selline regulatsioon ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuna Euroopa Liit reguleerib riigihankemenetlust ja sellega seotud õiguskaitset alates teatud tehinguväärtustest ning ka Euroopa Kohtu praktika (sh kaebaja viidatud lahend Alcatel C-81/98 EKL 1999, lk I-7671) puudutab vaid selliseid riigihankeid. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18 EÜ artikkel 7 kohaselt käesolevat direktiivi kohaldatakse hankelepingute suhtes, mis ei ole artiklitega 10 ja 11 ning artiklitega 12–18 sätestatud erandite kohaselt direktiivi reguleerimisalast välja jäetud ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne käesolevas artiklis ettenähtud piirmääradega või nendest suurem. Vaieldakse ka selle üle, kas ei ole rikutud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (
Kaebaja leiab, et ei ole tagatud läbipaistvust ja kontrollitavust
Kohus nõustub vastustajaga, et seadusandja ei ole hankelepingu kehtivust seadnud sõltuvusse riigihangete läbiviimise üldpõhimõtete järgimisest.
Kohus ei nõustu kaebajaga, et sellises olukorras on temalt võetud võimalus oma õigusi kaitsta. Õiguskaitsevahendiks on ka kahjunõude esitamine (
Vastustaja on vaidlustuse
lg 3 p 1 alusel läbivaatamatult tagastanud.
lg 3 p 1 näeb sellise tagajärje ette vaidlustuse mittetähtaegse esitamise korral.
lg 1 esimese lause alusel peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist ja sellest tulenevalt ei ole peale hankelepingu sõlmimist esitatud vaidlustus tähtaegne. Viidatud sättest tuleneb, et peale hankelepingu sõlmimist esitatud vaidlustus ei ole tähtaegne. Seega on kaevatav haldusakt õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata nii tühistamise kui kohustamise nõudes. 13. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole ning kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Kristina Maimann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.