3-06-1621/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2010, Tallinn Haldusasja number 3-06-1621 Haldusasi OÜ Primus Ehitus kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.08.2006 ettekirjutus-hoiatuse nr 473 tühistamiseks. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-06-1621 menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Sekretäril saata käesolev määrus menetlusosaliste esindajatele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (HKMS § 24 lg 3, § 47¹ lg-d 2 ja 3). Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Primus Ehitus kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 04.08.2006 ettekirjutus-hoiatuse nr 473 tühistamiseks. 20.01.2010 on haldusorgan kaevatava haldusakti uuendatud haldusmenetluses HMS § 64 lg 2 alusel kehtetuks tunnistanud.
5. 22.01.2010 saabus kohtule menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromiss, milles nad taotlevad selle kohtulikku kinnitamist. Poolte kohtuliku kompromissi eesmärgiks on taotluse kohaselt kohtuvaidluse lõpetamine menetlusosalisi rahuldaval viisil.
6. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi tingimused on alljärgnevad: 3.
7. Pooled lepivad kokku, et pärast menetluse uuendamist ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ettekirjutus-hoiatuse 473 tühistamist, esitavad nad kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. 3.
8. Kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet ettekirjutus-hoiatuse tühistab ja kohus haldusasja menetluse lõpetab, ei esita kumbki pool kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet ja poolte kulud jäävad nende endi kanda. 3.
9. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kohtuliku kompromissi ja halduskohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. HKMS § 21 lg 3 järgi võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga ning HKMS § 21 lg 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kompromissi sõlmimisel toimub menetluse lõpetamine HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Kohus leiab, et kuna antud juhul on pooled sõlminud kokkuleppe, mis on sisulist vaidlust puudutavas osas juba realiseerunud (so kaevatav haldusakt on uuendatud haldusmenetluses tühistatud 20.01.2010 ning kaebusest loobumise avaldus kohtule esitatud), saab poolte kokkulepet käsitleda kohtuvälise kokkuleppena, mitte kohtulikku kinnitamist vajava kompromissina. Menetluse lõpetamise alus tuleneb faktilistest asjaoludest (kaebaja poolt kohtule avaldatud tahe lõpetada kohtuvaidlus; kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamine), mitte poolte kokkuleppest. Menetluse lõpetamise määruses peab kohus lahendama ka menetluskulude jaotamise küsimuse. Menetluskulude osas saab kohus arvestada poolte tahet selles, et kaebaja ei esita vastustaja vastu menetluskulude nõuet, mis HKMS § 92 lg 5 alusel kuuluksid vastava taotluse esitamisel vastustajalt väljamõistmisele. Kuna poolte eesmärgiks oli kohtuvaidlus lõpetada ja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, mis realiseerub HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks hakata küsima poolte täiendavat seisukohta menetluse lõpetamise aluse osas. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kristina Maimann Kohtunik 2