Obsah (4)

§ 661§ 206§ 150§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2010.a Paide Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-23541 Sigrid Jakobson’i hagi Lõunalaenud sundtäitmise l

§-dele 430 ja 432. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad Sigrid Jakobson ja Lõunalaenud OÜ, et nad ei soovi kompromissi kinnitamist kohtuistungil ning peavad otstarbekaks kinnitada käesolev kompromiss kohtuistungit pidamata. 1.9 Sigrid Jakobson ja Lõunalaenud OÜ on

§ 661

lg 4 alusel leppinud kokku, et loobuvad käesoleva kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-23541 menetlus. Tsiviilasi nr 2-09-23541
2. Vabastada Sigrid Jakobson täielikult talle menetlusabina antud 35 000.00 (kolmkümmend viis tuhat) krooni menetluskulu (riigilõiv) tasumisest riigituludesse. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole vaidlustatav, kuna pooled leppisid

§ 661lg 4 kohaselt kokku, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

MENETLUSE KÄIK 05.06.2009.a esitas Sigrid Jakobson Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Lõunalaenud OÜ vastu järgmistes nõuetes: 1) tuvastada kostja poolt 17.04.2009.a allkirjastatud ja hagejale esitatud laenulepingu ülesütlemise (tehingu) tühisus, 2) tuvastada, et poolte vahel 25.04.2008.a sõlmitud laenuleping nr xxxxxxxxxxxx ja 04.09.2008.a sõlmitud laenuleping nr xxxxxxxxxxxxx kehtivad jätkuvalt, 3) tunnistada lubamatuks kostja avalduse alusel 30.04.2009.a täiteasjas nr 039/2009/701 hageja suhtes alustatud sundtäitmine ning 4) Alternatiivnõue: punktides 1-3 nimetatud nõuete rahuldamata jätmisel tuvastada, et hagejal ei ole tema suhtes30.04.2009.a alustatud täiteasjas nr 039/2009/701 kohustust maksta intressi rohkem kui 38 572 krooni. Hageja esitas ka taotluse menetlusabi saamiseks, st 35 000 krooni riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 27.10.2009.a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse ja vabastas ta täielikult 35 000 krooni riigilõivu tasumisest hagi esitamisel tsiviilasjas nr 2-09-

1. kompromisslepingu. 22.02.2010.a esitasid mõlemad pooled kohtule allkirjastatud Kompromisslepingus sisaldusid muuhulgas ka poolte taotlused kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks kohtuistungit pidamata, samuti poolte kokkulepe kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks. 23.02.2010.a esitas hageja kohtule taotluse enda vabastamiseks menetlusabina saadud menetluskulu (35 000 krooni riigilõivu) tasumisest riigituludesse. Taotluse põhjenduste kohaselt puudusid hagejal hagiavalduse esitamise ajal vahendid niivõrd suure riigilõivu tasumiseks ning samas olukorras on hageja ka käesoleval ajal – ta on jätkuvalt töövõimetuspensionär (töövõime kaotus 80%), ei tööta, tema töövõimetuspension on 3065 krooni ja peretoetus 900 krooni kuus. Hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last ning vältimatute igakuiste püsikulude katmiseks saab ta abi emalt. Sellist vara, mida müüa saamaks vahendeid riigilõivu tasumiseks, hagejal ei ole. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata. Kohus kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi, välja arvatud kompromissi punkt 8, ning lõpetab tsiviilasja nr 2-09-23541 menetluse. Kohus ei kinnita poolte vahel sõlmitud kompromissi punkti 8, kuna selleks puudub õiguslik alus. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasunud, mistõttu pole tal ka õigust

§ 150lg 2 p 1 alusel riigilõivu tagasi saada.

2.

§ 190

lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise korral, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hinnates hageja taotluse põhjendusi koosmõjus tsiviilasjas esitatud materjalidega hageja varalise seisundi kohta leiab kohus, et hageja majanduslik seisund on jätkuvalt selline, mis ei võimalda tal tasuda menetlusabina saadud 35 000 krooni menetluskulu (riigilõivu), sealhulgas ka osade kaupa ja/või pikema tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et pooled sõlmisid asjas kompromissi, peab kohus õigeks ja õiglaseks vabastada hageja täielikult 35 000 krooni menetluskulu (riigilõiv) tasumisest riigituludesse. Sirje Lahesoo Kohtunik 2