Obsah (4)

§ 26§ 31§ 32§ 92

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 04.01.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-886 Haldusasi Menetlusosalised M.M. kaebus

§ 26lg 1 p 6) 2.

Jätta kaebaja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda.

1. Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu summas 1770 krooni. Edasikaebamise kord
2. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale ja tema esindajale ning vastustaja esindajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 03.02.2010 (

§ 31lg 1 ja 4).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil (

§ 32lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused töötaja koostas kaebajale 17.03.2009 viivistasu otsuse nr VTO
2. Otsuse kohaselt oli kaubik Subaru numbrimärgiga xxx xxx pargitud vanalinnas 1 Falgi teel (mis on tasuline parkimisala) parkimistasu maksmata. Otsusega kohustati kaebajat tasuma viivistasu summas 480 krooni.
3. Kaebaja esitas viivistasu otsuse peale Tallinna Transpordiametile vaide, mis jäeti 26.03.2009 teatise nr 5-4/09/14326 kohaselt rahuldamata.
4. 24.04.2009 esitas kaebaja kaebuse halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. M.M. taotleb AS Ühisteenused 17.03.2009 viivistasu otsuse tühistamist ja vastustajale haldusakti tagasitäitmiseks ettekirjutuse tegemist ning tasutud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja leiab, et otsusel puudub õiguslik alus. Kaebajale on 08.01.2009 väljastatud soodusluba nr 9350 (kehtivusega 31.12.2009), mis annab selle omanikule õiguse parkida Tallinna kesklinnas. Soodusluba on haldusakt, kuna eraldi linnavalitsuse korraldust ei vormistata. Kaebaja õiguste mahu määramisel tuleb lähtuda soodusloast kui haldusaktist. Avaldus soodusloa saamiseks oli esitatud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi Määrus nr 9) lisa p 7.2.3 alusel, mille kohaselt on juhid parkimistasu maksmisest vabastatud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal selliste hübriidmootoriga (osaliselt või täielikult elektri jõul töötav) sõidukite parkimisel, mille heitgaaside saasteainete süsinikdioksiidi (CO2) emissioon valmistaja andmetel on kuni 125 grammi kilomeetri kohta. Kaebaja on elektrimootori jõul liikuva sõiduki omanik, mille heitgaaside saasteainete CO2 emissioon on 0 g/km kohta ning sõiduk oli ka vastavalt märgistatud. Soodusluba ei väljastatud kaebajale Määruse nr 9 lisa p 8.3.3 alusel. Määruse nr 9 lisa p 7.2.3 ei sätesta kitsendusi „kesklinna“ mõiste sisustamisel ning sellest punktist tulenevalt on parkimisõiguse territoriaalne ulatus määratud Määruse nr 9 lisa p-dega 5.1 ja 5.
6. Hübriidmootoriga autode maksusoodustus anti sooviga soodustada linnas vähem keskkonda saastavate sõidukite kasutamist.
7. AS Ühisteenused leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata ning mõista välja menetluskulud. Kaebajale oli väljastatud parkimise soodusluba parkimiseks kesklinna tasulisel parkimise alal, v.a vanalinna tasulises parkimistsoonis vastavalt Määruse nr 9 lisa p-le 8.3.
8. Viidatud säte ei anna sellise loa alusel õigust parkida vanalinna tsoonis. Seega ei olnud kaebajal õigust parkida ilma parkimistasu maksmata. Puudub vaidlus, et kaebaja parkis parkimistasu maksmata vanalinna tasulises parkimise tsoonis Falgi teel. Kaebajale on seega õiguspäraselt määratud viivistasu parkimise eest vanalinnas ilma parkimistasu maksmata. KOHTU PÕHJENDUSED 2
9. Pooltel ei ole vaidlust parkimise koha ja aja üle. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajal oli viivistasuotsuse tegemise ajal kehtiv parkimise soodusluba, mis oli sõidukile paigutatud nõuetekohaselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale väljastatud parkimise soodusluba andis õiguse parkida kõigis kesklinna avaliku tasulise parkimisala tsoonides. Määruse nr 9 lisa p 7.2.3 kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal juhid selliste hübriidmootoriga (osaliselt või täielikult elektri jõul töötav) sõidukite parkimisel, mille heitgaaside saasteainete süsinikdioksiidi (CO2) emissioon valmistaja andmetel on kuni 125 grammi kilomeetri kohta. Tegemist on volikogu määrusest tuleneva maksuvabastusega, mille kasutamiseks tuleb taotleda transpordiametilt parkimise soodusluba (Määrus nr 9 lisa p 7.3). Soodusluba tõendab õigust soodustusele (Määrus nr 9 lisa p 7.4). Kaebajale on viidatud sätte alusel 08.01.2009 väljastatud parkimise soodusluba kehtivusega kuni 31.12.
10. Soodusloal on märge, et see on antud parkimiseks kesklinnas. (tlk 9) Määruse nr 9 lisa p 8.3 alusel väljastatakse nelja tüüpi (märkega) sooduslubasid: 8.3.1 lubatud parkimine Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal; 8.3.2 lubatud parkimine vanalinna tasulise parkimise tsoonis; 8.3.3 lubatud parkimine Kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal, v.a vanalinna tasulise parkimise tsoon; 8.3.4 lubatud parkimine avalikul tasulisel parkimisalal, tänava (-te) nimetamisega. Kuna kõnealuse määruse punkt 7 „maksuvabastused“, ei reguleeri täpsemalt sooduslubade tingimusi, sellele kantavaid andmeid, lubade üle arvestuse pidamist ja loa kehtetuks tunnistamist, tuleb ka punkt 7 alusel antavate sooduslubade osas kohaldada punkt 8 „maksusoodustused“ alapunkti 8.3 ning teisi asjakohaseid alapunkte. Näiteks viitab määruse p 7.5 (diplomaatiliste esinduste sõidukite maksuvabastus) otseselt p-le 8.3.1, millega on määratud ära diplomaatiliste esinduste sõidukite parkimisõiguse territoriaalne ulatus (kogu Tallinna avalik tasuline parkimisala). Määruse nr 9 lisa p 5 sätestab tasulise parkimisala piirid. Punkt 5.
11. kohaselt on kesklinna avalik tasuline parkimisala piiritletud Tallinna lahe - Kalasadama tänava - Põhja puiestee Kotzebue tänava - Kopli tänava - Telliskivi tänava - raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) - Filtri tee - Odra tänava - Türnpu tänava - Vilmsi tänava - Gonsiori tänava Roheline Aas tänava - Poska tänava - Narva maantee - Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Punkt 5.2 jaotab kesklinna tasulise parkimise ala tsoonideks, milleks on vanalinna valveta tasulise parkimise tsoon (p 5.2.1) ja kesklinna kõrgendatud maksumääraga (südalinn) tsoon (p 5.2.2.). Kuna soodusloa väljastamisel kohaldatava regulatsiooni (Määruse nr 9 lisa p 8.3) järgi on kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal võimalik anda luba parkimiseks vaid kesklinna ja südalinna tsoonis (märkega kesklinn), siis tuli kaebajal loale märgitut mõista vastavalt Määruse nr 9 lisa p-le 8.3.
12. Vanalinna tsooni kohta soodusloa andmist käsitleb eraldi Määruse nr 9 lisa p 8.3.
13. Tegemist oli kehtiva õigusaktiga, mille mittetundmisega ei saa õigustada selle täitmata jätmist. Väide, et kaebaja pidi lähtuma vaid talle väljastatud „loatähest“ ei ole eeltoodud põhjendustel õige. 3 Põhjendatuks võib pidada seda, et lube väljastav haldusorgan võiks selguse tagamise eesmärgil soodusloale märkida, et välja on arvatud vanalinna tasulise parkimise tsoon. See ei muuda aga tehtud viivistasuotsust õigusvastaseks. Määrust tuleb lugeda tervikuna, mitte vaid kaebajale meelepärases osas. Kaebaja väide, et maksuvabastuse eesmärgist (puhtama elukeskkonna kujundamine) tulenevalt peaks hübriidmootoriga sõidukite parkimisõigus hõlmama kõik kesklinna parkimistsoonid ei ole kooskõlas eeltoodud kohtu tõlgendusega. Vanalinna välistamise põhjuseks Määruse nr 9 lisa pst 8.3.3 on ilmselt selle tsooni eriti piiratud parkimisvõimalused. Kaebaja parkis talle kuuluva mootorsõiduki vanalinna valveta tasulise parkimise tsoonis parkimistasu maksmata, mistõttu oli viivistasuotsuse tegemine liiklusseaduse § 50² lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguspärane. Eeltoodut arvestades ja juhindudes

§ 26

lg 1 p-st 6, tuleb kaebus jätta tervikuna (tühistamise ja tagasitäitmise ettekirjutuse tegemise nõudes) rahuldamata. 7.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, mis jääb viidatud sätte alusel tema enda kanda. Vastustaja taotleb menetluskulu (menetlusosalise esindaja kulu) väljamõistmist summas 1770 krooni. Kohtule on esitatud kuludokumendid (arve ja konto väljavõte, tlk 99-100). Kohus leiab, et menetluskulu väljamõistmine on põhjendatud arvestades selliste vaidluste rohkust, mistõttu kohtus esindamine vaid oma lepinguliste töötajate kaudu võiks hakata takistama AS Ühisteenused põhitegevust. Menetluskulud on mõistlikus suuruses ning nende vähendamiseks ei ole alust. Kaebajalt kuulub

§ 92lg 1 alusel vastustaja kasuks väljamõistmisele 1770 krooni.

Kristina Maimann Kohtunik 4