KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2143 Haldusasi L. I. kaebus Kohila Vallavalitsuse 19.08.2008 et

§ 24

lg 1 p 4 ja kahju hüvitamise nõudes

§ 24lg 1 p 2 alusel.

2. Mõista kaebajale Kohila Vallavalitsuselt

§ 92lg 5 alusel välja menetluskulu summas 11 936,60 krooni.

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada kaebaja poolt tasutud riigilõiv 80 krooni E. I. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx. Kahjunõude osas tasutud riigilõiv 203,20 krooni jääb kaebaja enda kanda.
2. Sekretäril saata määruse ärakiri täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Tallinna Halduskohtu kohtudirektori Helle Ojasalu kaudu ning kaebajale, vastustajale ja kolmandatele isikutele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 24lg 3, § 47¹).

ASJAOLUD:

1. 27.10.2008 saabus Tallinna Halduskohtule L. I. kaebus Kohila Vallavalitsuse 19.08.2008 ettekirjutuse nr 317/028 ja 19.09.2008 korralduse nr 1213 (vaideotsus) tühistamiseks ning kahju summas 9440 krooni hüvitamiseks. 17.02.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse.
2. 23.07.2009 edastas vastustaja kohtule 20.07.2009 korralduse nr 417, millega tuvastati vaidlustatud 19.08.2008 ettekirjutuse nr 317/028 tühisus ning taotluse menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

3. 01.09.2009 kohtunõudega palus kohus kaebajal teatada, kas ta on nõus asja menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Samas kohtunõudes selgitati kaebajale, et kuigi kohus on kahju hüvitamise nõude menetlusse võtnud, ei saa seda nõuet pidada perspektiivikaks. Kohus leidis, et kuna kaebuse kohaselt on kahjuks ekspertiisi maksumus 9440 krooni, siis on tegemist vaidemenetluse kuluga. Sellest tulenevalt andis kohus kaebajale võimaluse kaaluda kohtumenetluse jätkamise otstarbekust kahjunõude osas ning selgitas, et kaebajal on kahjunõude osas võimalus esitada kaebusest loobumise avaldus.

1. 02.10.2009 teatas kaebaja, et kuna vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse tuvastamisega on kaebuse eesmärk saavutatud, siis palub kaebaja lõpetada haldusasja menetluse. Lisaks sellele esitas kaebaja taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 21 659,80 krooni. Nimetatud summa sisaldab esindaja tasu 12 179,80 krooni, ekspertiisitasu 9440 krooni ja riigilõivu 40 krooni. Taotluse juurde on lisatud advokaadibüroo kassa sissetuleku order. Kaebaja leiab, et ekspertiisitasu, kuigi see oli kaebuses määratletud kahjuna, on käsitletav menetluskuluna, kuna selle kandmine oli vajalik positiivse kohtulahendi saavutamiseks. Samuti tuleb ekspertiisikulu kandmist pidada põhjendatuks seetõttu, et kõnealune akt tõi kaasa ettekirjutuse tühiseks tunnistamise.
2. 13.10.2009 teatas vastustaja, et nõustub riigilõivu 40 krooni ja esindaja tasu 12 179,80 krooni hüvitamisega. Vastustaja ei nõustu hüvitama ekspertiisi maksumust summas 9440 krooni, kuna ekspertiis ei lükanud ümber olemaolevat eksperdi arvamust, vaid kinnitas silla puudusi. Samuti ei omanud ekspertiis ettekirjutuse tühistamisel mingisugust tähtsust KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED: 6.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Viidatud säte kuulub kohaldamisele ka juhul kui haldusorgan on tunnistanud antud haldusakti tühisust (st kehtetust algusest peale), mida vastustaja on 20.07.2009 teinud. Kuna kaebaja ei taotle asja läbivaatamist, tuleb haldusasja menetlus tühistamisnõuetes eelviidatud sätte alusel lõpetada. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2).

7.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lg 1 p 4 sätestatud alusel. Kaebaja taotleb menetluskulu summas 21 659,80 krooni väljamõistmist. Taotluse juurde on lisatud Advokaadibüroo Arvo Junti kassa sissetuleku order nr 01, millest nähtub, et kaebaja on 04.01.2009 tasunud õigusabi teenuse eest 12 179,80 krooni (sh riigilõiv summas 243,20 krooni). Lisaks sellele taotleb kaebaja, et kohus mõistaks vastustajalt välja 06.02.2009 tasutud täiendava riigilõivu 40 krooni ja kaebaja poolt AS-st K-Most tellitud ekspertiisi kulu summas 9440 krooni. Vaidemenetluses vaide esitaja poolt tellitud ekspertiisitasu summas 9440 krooni ei kuulu väljamõistmisele kohtumenetluses menetluskuluna, kuna selleks puudub õiguslik alus. Samuti ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele riigilõiv, mis tasuti seoses tühistamisnõuetega, kuna see kuulub menetluse lõpetamisel eelviidatud alusel tagastamisele tulenevalt

§ 84lg 4 p-st 4.

Tagastada tuleb kaebajale riigilõiv summas 80 krooni (tühistamisnõudelt tasutava riigilõivu suurus). Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulu summas 11 936,60 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks vähendada õigusabikulu proportsionaalselt seoses sellega, et kaebuses oli esitatud ka kahjunõue (mille osas kohus lõpetab menetluse seoses loobumisega), kuna põhinõueteks olid tühistamisnõuded. Õigusabi eest tasumist tõendab advokaadibüroo kassa sissetuleku order (tlk 96). Orderist nähtuvalt oli õigusabi summa 10 115,80+18%= 11 936,60 krooni, ülejäänud summa moodustas riigilõiv. Kuna riigilõiv tühistamisnõuete eest kuulub kaebajale tagastamisele (summas 80 krooni), siis ei saa seda välja mõista vastustajalt. Vastustajalt ei saa õigusabikuluna välja mõista ka ülejäänud riigilõivu summat, mis jääb menetluse lõpetamisel kaebaja kanda (vt käesoleva määruse p 8). Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskuluna esindaja tasu summas 11 936,60 krooni. Kaebajale tuleb tagastada riigilõiv summas 80 krooni. 8. Kuna kaebaja on esitanud taotluse kogu haldusasja menetluse lõpetamiseks, tuleb seda käsitleda kahjunõude osas kaebusest loobumisena. 28.10.2009 on vastustaja ja 12.11.2009 kolmandad isikud teatanud kohtule, et nõustuvad menetluse lõpetamisega kahjunõude osas ning menetluskulud puuduvad. Kohus ei ole menetluse lõpetamise aluse kvalifikatsiooni osas seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Kuna kohus on lähtuvalt esialgsest kaebusest võtnud vaidemenetluses kantud ekspertiisikulu hüvitamise nõude menetlusse kahjunõudena, siis ei ole seda võimalik käsitleda kuluna, mille väljamõistmist saaks taotleda menetluskuluna kohtumenetluse sätete alusel.

sellist võimalust ette ei näe, samuti ei näe haldusmenetluse seadus ette võimalust vaidemenetluse kulude menetluskuluna väljamõistmiseks (nii vaidemenetluses kui kohtumenetluses). Seega oleks võimalik antud nõuet käsitleda vaid kahjunõudena (mida kohus on nõuet menetlusse võttes ka teinud), kuid kohus on 01.09.2009 kohtunõudes viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-93-04, millest tulenevalt ei saa kaebaja nõuet pidada perspektiivikaks. Samuti selgitab kohus, et kaevatava ettekirjutuse tühiseks tunnistamisel ei omanud kaebaja tellitud ekspertiisiakt mingit tähtsust, kuna haldusakti tühisuse tõi kaasa selle andmine haldusorgani poolt, kellel puudus akti andmiseks pädevus. Ka vaidemenetluses puudus vajadus sellise ekspertiisiakti tellimiseks, kuna vaides tulnuks tugineda haldusorgani pädevuse puudumisele. Küll võib olla ekspertiisiakt vajalik kaebaja enda ohutuse tagamiseks silla seisukorra parandamisel, mistõttu ei ole tegemist täiesti asjatult kulutatud rahaga. Kohus andis, peale kaevatava haldusakti tühiseks tunnistamist haldusorgani poolt kaebajale võimaluse kaaluda selles nõudes menetluse jätkamise otstarbekust, et vältida täiendavaid kulusid. Kaebaja saatis kohtule 13.10.2009 vastuse, milles väljendas tahet menetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus tuleb kahjunõude osas lõpetada

§ 24lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja kanda jääb kahjunõudega seoses tasutud riigilõiv summas 283,20-80=203,20 krooni. Kristina Maimann Kohtunik