) järgi on tegemist väljasõidu kohaga Maksu- ja tolliameti eest hoovialalt ning seetõttu on talle määratud trahv hoovialal parkimise eest ebaseaduslik. Puudub ka kõnnitee äärisel kollane märgistus, mis keelaks parkimise. 4.
¹ lg 4 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 (edaspidi Määrus nr 9) „Parkimistasu kehtestamine“ lisa p-ga 5.1 on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt Endla tn 6 kõrval asuvad parkimiskohad kuuluvad avaliku tasulise parkimisala „kesklinna“ piirkonna hulka.
lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liiklusvahendite abil. Kuna kesklinna tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellesse alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Vabariigi Valitsuse poolt 02.02.2001 vastu võetud määruse nr 48 „Liikluseeskiri“ (edaspidi LE) kohaselt lõpetab liiklusmärgi 387 (parkimisala) mõjuala mõjualamärk 397 (parkimisala lõpp). Kuna kesklinna avalikku tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles pandud tasulise parkimise mõjuala algust tähistavad liiklusmärgid, siis pidi kaebuse esitaja ka mõistma, et kuna ta ei ole tasulise parkimise mõjuala lõpetamist tähistavast märgist möödunud, on ta tasulisel avalikul parkimisalal. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistusele on veel täiendavalt vaja paigutada tasulisi parkimiskohti tähistavaid liiklusmärke. Samuti ei ole Endla tänavale pandud mõjualamärgile 387 vasturääkivaid liiklusmärke (näiteks märke, mis tähistaksid eravaldust või lubaksid tasuta parkida), mille nõudeid tuleks vastaval alal liikluseeskirjade kohaselt järgida. Kontrolli teostamise ajal kell 13.41 oli kaebaja parkinud oma sõiduki avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et oleks parkimise eest tasunud. Sõidukil puudus parkimise algusaega ja parkimistasu maksmist tõendav dokument ning parkimistasu ei olnud tasutud mobiiltelefoni vahendusel.
¹ lg 4 ja Määruse nr 9 lisa p 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest.
² lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelvalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse nr 9 lisa punktide 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Viivistasu ei ole karistusõiguslik trahv, mille tegemisel peaks arvestama vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või tahtlust. Sõidukijuht on vastutav enda hooletuse ning liiklus- ja parkimisalaste õigusaktide tundmise eest. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et viivistasu otsus on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Pooltel puudub vaidlus parkimise aja, koha ja parkimistasu suuruse ning parkimisel liikluseeskirja nõuete (parkimine oli antud kohas lubatav) täitmise osas. Puudub ka vaidlus, et antud piirkond on tervikuna Määruse nr 9 lisa p 5.1 järgi kesklinna avalik tasulise parkimise ala, millesse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitavad mõjualamärgid 387 ja 397 koos osutusmärkidega 578 (tasuline parkimine). Pooltel on vaidlus peamiselt selles, kas konkreetses parkimiskohas parkimisel tuli tasuda parkimistasu. Kohus leiab, et tegemist oli parkimisega kohas, kus parkimise eest tuli tasuda.
lg 5 järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil
§-des 50¹-50³ sätestatu kohaselt. Kaebaja ei ole tõendanud, et tegemist ei oleks alaga, millel parkimist ei reguleeri kõnealune Määrus nr 9. Toimikusse kaebaja poolt esitatud fotodelt ei nähtu, et antud sissesõidutee oleks eramaa või ala, millel oleks lubatud tasuta parkimine. Kõnealustelt fotodelt nähtub, et puuduvad vastavad mõjualamärgile 387 (parkimisala) vasturääkivad liiklusmärgid, mille nõudeid tuleks vastaval alal liikluseeskirjade kohaselt järgida. Eramaa märk, kaebaja enda poolt esitatud fotodelt (tlk 4 ja 6) nähtuvalt, asub Maksu- ja tolliameti hoone nurgal, st mõjuala jääb antud märgi taha ehk hoone ette. Vastavalt Määruse nr 9 lisa p-le 5.1 oli Kesklinna avalik tasuline parkimisala piiritletud Tallinna lahe - Kalasadama tänava - Põhja puiestee - Kotzebue tänava - Kopli tänava Telliskivi tänava - raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) - Filtri tee - Odra tänava - Türnpu tänava - Vilmsi tänava - Gonsiori tänava - Roheline Aas tänava - Poska tänava - Narva maantee - Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Viidatud määrus määratleb avaliku tasulise parkimisala alana, mitte tänavate või sõiduteedena, mistõttu ei oma viivistasuotsuse õiguspärasuse seisukohalt tähtsust, kas vaidlusalune liiklemiseks kasutatav rajatis oli tänav, sõidutee või sõiduteega külgnevale alale sissesõidutee. Kohus nõustub vastustajaga, et ühestki õigusaktist ei tulene ka nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistamisele peaks igal tänaval ja sissesõiduteel olema täiendavalt paigutatud tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid. Samas ei tulene õigusaktidest ka keeldu ning kohas, kus esineb tihti eksimusi võiks vastava teatetahvli (mis ei ole liiklusmärk) paigaldamine olla mõistlik. Eeltoodu aga ei muuda vaidlustatud viivistasuotsust õigusvastaseks. Kõnealune Määrus nr 9 on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik sõltumata sellest, kas isik seda lugenud on või mitte. Määrus nr 9 kehtib juba 2003.aastast ja on kättesaadav Tallinna linna veebilehel või linnakantseleis. Samuti on Tallinna linna veebilehel avaldatud rubriik „Parkimine“, kus on olemas informatsioon tasulise parkimise alade, aegade, hindade ja muu tasulise parkimisega seonduva kohta. Märgitud on ka telefoninumber, kust on võimalik ööpäevaringselt saada parkimisinfot. Isikul, kes kavatseb parkida sõidukit Tallinna linnas, on võimalik ennast kerge vaevaga kurssi viia tasulise parkimise korraga. Kui kaebajal tekkis kahtlus, kas koht, kuhu tema oma autot parkida kavatses, kuulub tasulise parkimise alasse või asub eramaal, siis oleks kaebaja piisava hoolikuse korral kerge vaevaga saanud selle endale selgeks teha. Kaebaja ei vaidlustanud, et tasulisse alasse sisse ja väljasõit on tähistatud vastava märgiga. Seega Endla tn 6 kõrval asuv parkimiskoht jääb kesklinna tasulise parkimise alasse ning sellel alal parkimise eest tuli tasuda parkimistasu (
Määruse nr 9 lisa punkt 4.2 sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Puudub vaidlus selles, et parkimise eest Endla tn 6 kõrval oli parkimistasu maksmata. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja ei olnud parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale teada andnud, seega tekkis tal parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimistasu on vastavalt kohalike maksude seaduse (KoMS) § 5 punktile 10 kohalik maks. Seega viivistasu, mis määratakse viivistasuotsusega, on rahaline kohustus kohaliku maksu tasumata jätmisel. KoMS § 3 lõike 1 kohaselt on kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist. KoMS § 141 lõike 2 kohaselt toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning
§-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. (
lg 3) Pooltel puudub vaidlus selles, et Tallinna Linnavalitsuse ja AS Ühisteenused vahel on sõlmitud vastav haldusleping. Kaebaja väide, et riigiasutuse ees parkimistasu nõudmine on ebamoraalne on käsitletav kaebaja isikliku seisukohana, mis viivistasuotsuse õiguspärasust ei mõjuta. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kaebajal oli võimalik kasutada ka parkimisvõimalust otse Maksu- ja tolliameti ees, kus parkimiskella kasutamisel on 1 tund parkimist tasuta. Kaebaja väide, et viivistasuotsuse koostas isik, kes tegelikult sellel hetkel kohal ei viibinud on paljasõnaline. Asjaolust, et ümber kaebaja auto käis väidetavalt erariietes noormees, ei saa järeldada, et viivistasuotsust ei koostanud sellel märgitud isik. Vastavalt Haldusmenetluse seaduse §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaevatav viivistasuotsus on eeltoodust tulenevalt õiguspärane. Eeltoodut arvestades ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, tuleb kaebus jätta rahuldamata. 7. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, mis jääb viidatud sätte alusel tema enda kanda. Vastustajal menetluskulu nõuet ei olnud. Kristina Maimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.