← Eesti

3-09-1239/33

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1239 Haldusasi FocusIT OÜ kaebus Tööturuameti (õigusjärglane Eesti Töötukassa) korraldatud hanke „Arvuti AO koolitus“ raames pakkujate FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskuse AS-i kvalifitseerimata jätmise (pakkumise vastavaks tunnistamata jätmise) otsuse tühistamiseks, FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskuse AS-i ennistamiseks hankemenetlusse ning Eesti Töötukassa poolt edukaks tunnistatud pakkumuse esitajatega sõlmitud 14 halduslepingu tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – FocusIT OÜ, esindaja Tom Annikve; Vastustaja – Eesti Töötukassa; Vastustaja – SA Tuuru; Vastustaja – AS Kesk-Eesti Arenduskeskus; Vastustaja – OÜ Tallinna Arvutikool; Vastustaja – MTÜ Saaremaa Õppekeskus; Vastustaja – IT Koolituskeskuse OÜ; Vastustaja – Luua Metsanduskool; Vastustaja – MTÜ KEA Valga Õppekeskus; Vastustaja – OÜ Reiting PR; Vastustaja – Lääne-Viru Rakenduskõrgkool; Vastustaja – Väike-Maarja Õppekeskus; Vastustaja – MTÜ Tartu Haritlaste Liit; Vastustaja – AS SVS-L; Vastustaja – Narva Kutseõppekeskus; Vastustaja – Pärnumaa Kutsehariduskeskus Menetlustoiming Eelmenetlus Resolutsioon Selgitus
  3. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ja lõpetada menetlus FocusIT OÜ taotlustes Tööturuameti korraldatud hanke „Arvuti AO koolitus“ raames pakkujate FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskuse AS-i kvalifitseerimata jätmise (pakkumise vastavaks tunnistamata jätmise) otsuse tühistamiseks ning FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskuse AS-i ennistamiseks hankemenetlusse.
  4. Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse Eesti Töötukassa poolt edukaks tunnistatud pakkumuste esitajatega sõlmitud 14 halduslepingu tühistamist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. märtsil
  7. a kuulutas Tööturuamet vastavalt riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) §-le 19 välja lihtsustatud korras tellitava teenuse „Arvuti AO koolitus“ hankemenetluse. Hankemenetluse eesmärgiks oli leida koolitaja töötuna arvele võetud isikutele tööturukoolituse läbiviimiseks.
  8. FocusIT OÜ esitas
  9. aprillil
  10. a ühispakkumuse koos Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskus AS-iga hanke osadele 1-
  12. Hanke hindamiskomisjoni
  13. aprilli
  14. a otsusega nr 9.2-13.2/104-60 p 2.3 (tlk 195 pöördel) jäeti FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskus AS hanketeate punkti 4.1 alusel ühispakkujatena kvalifitseerimata, kuna FocusIT OÜ-l puudus koolitusluba (hanketeate punkti 4.1 kohaselt võis pakkujaks olla haridusasutus, juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellele on väljastatud koolitusluba). Kvalifitseerimata jätmisest teavitati ühispakkujate esindajat
  15. aprillil
  16. a elektronkirjaga (tlk 188).
  17. Seoses Tööturuameti likvideerimisega
  18. aprillil
  19. a võttis alates
  20. maist
  21. a kõik Tööturuameti kohustused üle Eesti Töötukassa. Eesti Töötukassa sõlmis lepingud vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuste esitajatega (SA Tuuru; AS Kesk-Eesti Arenduskeskus; OÜ Tallinna Arvutikool; MTÜ Saaremaa Õppekeskus; IT Koolituskeskuse OÜ; Luua Metsanduskool; MTÜ KEA Valga Õppekeskus; OÜ Reiting PR; Lääne-Viru Rakenduskõrgkool; Väike-Maarja Õppekeskus; MTÜ Tartu Haritlaste Liit; AS SVS-L; Narva Kutseõppekeskus; Pärnumaa Kutsehariduskeskus).
  23. aprillil
  24. a esitasid FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskus AS vaidlustuse Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile kvalifitseerimata jätmise otsuse peale. Vaidlustuskomisjoni
  25. mai
  26. a otsusega nr 7-1/87 tagastati vaidlustus ja selgitati, et halduslepingutest tulenevad vaidlused lahendatakse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (tlk 9-10).
  28. mail
  29. a esitasid FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskus AS Eesti Töötukassale vaide Tööturuameti poolt läbiviidud hanke „Arvuti AO koolitus“ menetluse peale. Eesti Töötu- 2 kassa
  30. mai
  31. a teatega nr 5-3/22888 tagastati vaie põhjusel, et see ei kuulu lahendamisele haldusmenetluse seaduses (edaspidi: HMS) sätestatud vaidemenetluse korras ning selgitati, et vaidluse lahendamiseks tuleb pöörduda halduskohtusse (tlk 11-12).
  33. juunil
  34. a esitas FocusIT OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest kohus võttis menetlusse taotlused hanke „Arvuti AO koolitus“ raames pakkujate FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskuse AS-i kvalifitseerimata jätmise otsuse tühistamiseks, FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskuse AS-i ennistamiseks hankemenetlusse ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitajatega sõlmitud 14 halduslepingu tühistamiseks.
  35. FocusIT OÜ palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja. Kaebuse esitaja märgib, et vastustaja on teadlikult või teadmatusest korraldanud riigihanke, mille tulemuseks ei saa olla halduslepingu sõlmimine ning seoses sellega on tekitanud suure õigusliku segaduse. Eesti Töötukassa leiab ebaseaduslikult, et hankelepingu sõlmimiseks peab mõlemal ühispakkujal olema koolitusluba. Kaebuse esitaja on olnud sunnitud suhtlema sama riigihanke küsimuses kahe erineva sama riigihanget korraldava institutsiooniga (Tööturuamet ja Eesti Töötukassa), saamata täit selgust, millist pädevust ja otsustavust omas kumbki amet. Pöördumised selgituste saamiseks on jäänud sisulise vastuseta. Hankija on oma toimingute ja otsustega seadnud kaebuse esitaja eriti raskesse olukorda, kus ei ole üheselt võimalik aru saada, milliste seadusesätete kohaselt läbiviidud menetlust on või oleks olnud võimalik vaidlustada (vaidlustuse, vaide või kaebuse vormis). Seega on vastustajad seoses segadustega hankija vahetusel ning ebaseadusliku ja põhjendamata hankemenetluse valikuga (hankelepingu asemel halduslepingu sõlmimine) külvanud suurt arusaamatust kaebuse esitajale oma õiguste kaitse teostamisel, mis on aluseks kaebetähtaja ennistamisele.
  36. Eesti Töötukassa palub jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamata. Vastuväidete kohaselt oli kaebuse esitajal 30 päeva jooksul arvates
  37. aprilli
  38. a teate saamisest võimalik otsustada, kas kvalifitseerimata jätmist vaidlustada või mitte ning kasutada selleks vajadusel professionaalset erialast abi. Pärast seda, kui kaebuse esitajat oli teavitatud vaidlustamise korrast, oli tal piisav aeg tähtaegselt kaebus halduskohtule esitada. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni
  39. mai
  40. a otsusega tagastati kaebaja vaidlustus ja selgitati, et halduslepingutest tulenevad vaidlused lahendatakse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Halduskohtusse pöördumise asemel esitas kaebuse esitaja esindaja
  41. mail
  42. a vaide Eesti Töötukassale. Vaide tekst ja põhjendused kattuvad vaidlustuses esitatuga. Vaie tagastati töötukassa poolt
  43. mail
  44. a põhjusel, et see ei kuulu lahendamisele HMS-s sätestatud vaidemenetluse korras ning selgitati, et vastav kaebus tuleb esitada halduskohtule. Halduskohtule esitatud kaebuse põhjendused on sisuliselt samad, mis vaidlustuse ja vaide esitamisel. Eesti Töötukassa leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puuduv mõjuv põhjus, mistõttu palub ta kohtul taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ning kaebuse menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED
  45. Kohus kontrollib kõigepealt kaebuse tähtaegsust (I), seejärel mõjuvate põhjuste olemasolu tähtaja ennistamiseks (II) ning kaebeõiguse olemasolu halduslepingute vaidlustamiseks (III). I
  46. Vaidlustatud hanke hindamiskomisjoni
  47. aprilli
  48. a otsusega nr 9.2-13.2/104-60 p 2.3 jäeti FocusIT OÜ ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskus AS ühispakkujatena kvalifitseerimata, kuna FocusIT OÜ-l puudus koolitusluba. Kaebuse esitaja taotleb selle otsuse tühistamist ja enda ennista- 3 mist hankemenetlusse. Kaebuse punktis 14 kinnitatakse, et ta kaebuse esitaja esindaja sai elektroonilisel teel saadetud teate kvalifitseerimata jätmise kohta kätte
  49. aprillil
  50. a. Kohus märgib, et teates on märgitud nii hankekomisjoni otsuse sisu kui põhjendus. Riigihangete seaduse kohaselt edastatakse pakkujale kvalifitseerimata jätmise kohta mitte otsuse ärakiri vaid teade, mille põhjenduste kohta võib isik esitada ise täiendava järelepärimise (RHS § 54 lg 1 ja 2). Käesoleval juhul saadeti kaebajale viivitamatult teade koos põhjendusega ning otsuse mittesaatmine ei mõjuta kaebetähtaja kulgu ega kaebaja õigusi (nähtuvalt asja materjalidest ei olnud tal takistusi Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamisega, Eesti Töötukassale vaide esitamisega ega halduskohtule kaebuse esitamisega koos sisuliste põhjendustega). Seega lõppes HKMS § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tühistamis- ja kohustamiskaebuste esitamise 30-päevane tähtaeg
  51. mail
  52. a. FocusIT OÜ kaebus esitati Tallinna Halduskohtule
  53. juunil
  54. a, s.o kohtusse pöördumise tähtaega rikkudes.
  55. Kohus leiab, et käesoleval juhul korraldas Tööturuamet (hiljem Eesti Töötukassa) hankemenetluse tööturukoolituse läbiviimise halduslepingu sõlmimiseks. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi: TTTS) § 13 lg 1 sätestab, et tööturukoolitus on töötule ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. TTTS § 13 lg 3 Eesti Töötukassa sõlmib tööturukoolituse läbiviimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutuse või isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks: 1) tööturukoolitusest osavõtjate arv; 2) tööturukoolituse toimumisaeg ja kestus õppetundides ning õppekava; 3) õppetulemuse hindamise viis; 4) tööturukoolituse kogumaksumus ja õppetunni hind osavõtja kohta; 5) tööturukoolituse eest tasumise tingimused. Kuna seadus näeb sõnaselgelt ette, et tegemist on halduslepinguga, on asjakohatud arutlused selle kohta, kas leping on olemuselt võlaõiguslik.
  56. Eesti Töötukassa tagastas
  57. mail 2009.a FocusIT ja Mainori Kõrgkool, Erahariduskeskuse ASi nimel haldusmenetluse seaduse alusel esitatud vaide läbivaatamatult, kuna seadus ei näe ette riigihankemenetluses vaide esitamise võimalust. Kohus leiab, et vaie tagastati õigesti, mistõttu ei saa praegusel juhul halduskohtusse pöördumise tähtaega lugeda alates vaide tagastamisest. HMS § 2 lg 1 kohaselt toimub halduslepingu sõlmimine üldjuhul haldusmenetluses (mille käigus tehtud otsuste ja toimingute peale saab esitada kohtueelselt vaide). Samas erandid, mille puhul haldusmenetluse seadust ei kohaldata, tulenevad HMS § 2 lõikest
  58. Muuhulgas ei loeta haldusmenetluseks riigihangete pakkumismenetlust. Käesoleval juhul on vaieldamatult tegemist riigihanke pakkumismenetlusega. Seega ei kuulu asjas kohaldamisele HMS-i vaidemenetluse sätted. Riigihanke pakkumismenetluses vaide esitamise võimalust ei näe ette ka ükski teine seadus, s.h riigihangete seadus. Halduskoostöö seaduse § 13 lg 4 kohaselt ei kohaldata vaidlusaluse nn lihtsustatud hankemenetluse puhul ka RHS-s sätestatud vaidlustusmenetluse sätteid. Seega puudub õigusakt, mis kehtestaks antud juhul kohtueelse vaidluse lahendamise korra võimalikkuse, mistõttu tuleb kohaldada HKMS § 3 lg 1 p 1, mille kohaselt kuulub kaebuse esitaja ja Eesti Töötukassa vahelise avalik-õigusliku vaidluse lahendamine ainult halduskohtu pädevusse. II
  59. Kohus leiab, et kaebuse esitajal ei olnud objektiivseid takistusi esitada kaebus halduskohtule tähtaegselt, s.o
  60. maiks
  61. a. Nii vaidlustuse kui vaide tagastamisel selgitati kaebuse esitajale, et vaidluse lahendamiseks tuleb esitada kaebus halduskohtule. Vaie tagastati
  62. mail
  63. a, seega oli halduskohtusse pöördumiseks piisavalt aega, eriti arvestades, et samasisuline vaidlustus ja vaie oli juba varem valmis kirjutatud. Kui hilinemise põhjustas seaduse mittetundmine ja haldusorganite esitatud selgituste mitteaktsepteerimine, on tegemist kaebuse esitaja enda raske hooletusega, mis ei vabanda tähtaja rikkumist. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja väited hankija tegevuse ebaselguse ja ebaseaduslikkuse kohta alusetud ja otsitud. Kaebajat ei ole eksitatud, talle on nii vaidlustuskomisjoni 4 kui töötukassa poolt antud asjakohast ja õiget teavet. Segadust on tekitanud kaebaja ise valede seisukohtadega valedesse instantsidesse pöördumisega. Toimikus ei ole tõendeid, millest nähtuks, et mõni kaebaja avaldus on jäänud vastuseta.
  64. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus tuleb HKMS § 12 lg 3 alusel jätta rahuldamata ja asja menetlus kvalifitseerimata jätmise ja hankemenetlusse ennistamise nõuetes lõpetada. III
  65. Kvalifitseerimata jätmise ja hankemenetlusse ennistamise nõuetes menetluse lõpetamine tähendab, et kaebuse esitajal ei ole enam puutumust samas hankemenetluses tehtud teiste otsustega. Kuna kaebaja jäeti kvalifitseerimata ja tema hankemenetlusse ennistamine, s.o tema pakkumuse edukaks tunnistamine ja temaga hankelepingu sõlmimine ei ole enam võimalik, ei riku Eesti Töötukassa poolt sõlmitud lepingud tema subjektiivseid õigusi (mis on HKMS § 7 lg 1 kohaselt kaebeõiguse aluseks). Kohus märgib, et analoogiline on kaebeõiguse regulatsioon RHS § 117 lg
  66. Halduslepingute tühistamine ei aita kujunenud olukorras kaitsta kaebaja õigusi.
  67. Kaebus tuleb seega jätta HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata osas, milles taotletakse Eesti Töötukassa poolt edukaks tunnistatud pakkumuste esitajatega (SA Tuuru; AS Kesk-Eesti Arenduskeskus; OÜ Tallinna Arvutikool; MTÜ Saaremaa Õppekeskus; IT Koolituskeskuse OÜ; Luua Metsanduskool; MTÜ KEA Valga Õppekeskus; OÜ Reiting PR; Lääne-Viru Rakenduskõrgkool; VäikeMaarja Õppekeskus; MTÜ Tartu Haritlaste Liit; AS SVS-L; Narva Kutseõppekeskus; Pärnumaa Kutsehariduskeskus) sõlmitud 14 halduslepingu tühistamist. Villem Lapimaa 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.