2-09-39212/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-39212 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi J.M. hagi A.K.i vastu elatise nõudes Hagihind 19 575 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised Hageja: J.M. (IKxxx, elukoht: xxx A.K. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: Resolutsioon
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista A.K.ilt elatis J.M. kasuks poja Robert Oskar Merimaa (IK xxx) ülalpidamiseks alates 11.02.2009 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni poja R. O. M. täisealiseks saamiseni so kuni 09.07.2022 või kuni lapse vajaduse või vanema varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte alla poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4. Menetluskulud kannab kumbki pool ise.
5. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Maakohtu kantseleis
6. jaanuaril 2010 kell 16.
7. Edasikaebamise kord Viru Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGIAVALDUS
8. J.M. esitas 11.08.2009 hagi Viru Maakohtusse A.K.i vastu elatise nõudes.
9. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 09.07.2004.a poeg R. O.M.. Poeg elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt 6 kuud enne hagiavalduse esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana hageja kasuks poja ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus kuni poja täisealiseks saamiseni. II KOSTJA SEISUKOHT
10. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt elatise suuruse osas. Kostjal ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Elatise väljamõistmisel jääksid teised lapsed ebavõrdsesse olukorda. Kostja elatub juhutöödest. Hageja poolt nõutud suuruses ei ole ta suuteline elatist tasuma. Kuni möödunud aasta lõpuni toetas last 1500 krooniga kuus. Reaalselt on ta suuteline tasuma elatist 500-700 krooni kuus. III KOHTUISTUNG
11. jaanuar 2010
12. Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatis miinimummääras. Hageja põhipalk on 9752 krooni kuus, talle kuulub sõiduauto Opel Tigra 1996 a väljalase, talle kuuluvad Toila vallas kaks kinnistut – Männiku 1 ja Männiku
13. Kokku 14,2 ha põllumaad, millest 3,38 ha metsa. Põllu 2 kinnistu on kaasomand. Hageja rentis
14. a-l põllumaad osaliselt välja ja sai selle eest 2500 krooni aastas. Muud tulud puuduvad. Hagejal on kaks ülalpeetavat.
15. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Ta on suuteline maksma elatist 500-700 krooni kuus. Kostjale kuulub Jõhvi vallas Kose külas kinnistu 12,6 ha põllumaad. Toilas kuulub kostjale kinnistu Pühaoru 11, millel asuvad garaažiboksid. Nimetatud kinnistu on kaasomandis. Kostja omab sõiduautot Volkswagen Golf 1990 väljalase. Kostja elab Toilas Põllu 1 elamus. Kinnistu kuulub poeg Kevini sugulastele. Kose külas asuva kinnistu väärtus võib käesoleval ajal olla kuni 140 000 krooni. Pühaoru 11 garaažboksides teeb juhutöid. Tütar H. ta elatist ei maksa, sest poeg Kevin elab kostja juures. Kevin elab internaatkoolis, toit on kooli poolt. Poeg elab kostja juures tavaliselt reedest pühapäevani. III KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17. Hageja ja kostja poeg R. O. M. sündis xxx.a (tl 3); Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (PkS § 61 lg 1).
18. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 61 lg 4).
19. aastal on kuupalga alammäär 4 350 krooni – elatusraha miinimummäär seega 2 175 krooni lapse kohta.
20. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib elatise suurust vähendada alla kehtestatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks poeg R. O.le ka 10.02.1998.a sündinud tütar H. K., kelle ülalpidamiseks kostja elatist ei maksa (tl 19) ja poeg K. K., kes elab koos kostjaga, kuid esmapäevast reedeni elab internaatkoolis ning sel perioodil saab toitu kooli poolt (tl 19).
21. Kostja põhjendab vastuväidet elatise nõudele asjaoluga, et elatub juhutöödest, tema ülalpidamisel on lisaks poeg R. O.ile ka tütar H. ja poeg K. ning ta ei ole võimeline tasuma elatist nõutud suuruses. Hagi rahuldamisel jääks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks.
22. Otsustamaks, kas kostja teine laps elatise väljamõistmisel hageja nõutud määras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, tuleb kindlaks teha poolte varaline seisund. Kostja elatub juhutöödest. Kuu keskmist sissetulekut öelda ei osanud. Talle kuuluvad kaks kinnistut, millised ei ole seotud tema elukohaga. Pühaoru 11 kinnistul asuvates garaažiboksides teeb ta juhutöid. Kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Golf, mida ta oma sõnutsi ei kasuta. Kostja seletustest tulenevalt tütar H.le ta elatist ei maksa, poeg K.l on internaatkoolis viibimise ajal toit kooli poolt. Poeg R.O.le maksis ta elatist kuni 2009 a-ni 1500 krooni kuus. Hageja töötasu on 9752 krooni, talle kuuluvad kaks kinnistut, millest üks on kaasomandis ja on seotud tema elukohaga, põllumaa rendist saab ta täiendavat tulu 2500 krooni aastas, tal on kaks ülalpeetavat. Kohus leiab, et vanematest lastest on osaliselt kostja ülalpidamisel üksnes poeg K. (reedest pühapäevani ja koolivaheaegadel). Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab tal poeg R. O. ülalpidamiseks tasuda elatist elatise minimaalmääras, so käesoleval ajal summas 2175 krooni kuus.
23. Kostja ei ole töövõimetu, mistõttu järeldab kohus, et kostja on võimeline teenima vähemalt miinimumpalka. Kostjal tuleb arvestada oma ülalpidamiskohustuse täitmisel asjaolu, et tema võime töötada ei ole millegagi piiratud.
24. Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 11.02.
25. Elatisehagi on kohtule esitatud 11.08.2009 PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt kuus kuud enne hagi esitamist on põhjendatud, sest kostja tunnistas oma vastuses, et maksis elatist üksnes kuni 2008 a. lõpuni.
26. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik O.Mihkelson