Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilasi nr 2-09-38394 Kohtu seisukoht 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid, menetlusse võtmise määruse ärakiri ja teade on kättetoimetatud kostjaga samal aadressil elavale emale.
lg 1 kohaselt loetakse sellega menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 08.06.2007.a laenulepingu nr xxxxxxxxx-xx (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostjale 9000 krooni laenu intressimääraga 18% aastas ja tagastamise tähtajaga 10.05.2010.a. Kostja kohustus maksma hagejale laenu tagastamiseks ja intressi tasumiseks iga kuu 10.kuupäeval 264.38 krooni. Alates 05.07.2009.a jäi kostja Lepingust 1 tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega võlgnevusse. 26.09.2006.a sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xxxxxxxxx-xx (edaspidi Leping 2), mille alusel andis hageja kostjale 7000 krooni laenu intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2009.a. Kostja kohustus maksma hagejale laenu tagastamiseks ja intressi tasumiseks iga kuu 10.kuupäeval 255.75 krooni. Kostja jäi Lepingu 2 laenu tagastamise ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 10.04.2008.a ja oli viivituses kuni 10.06.2009.a. 28.11.2006.a sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xxxxxxxx-xx (edaspidi Leping 3), mille alusel andis hageja kostjale 5000 krooni laenu intressimääraga 18% aastas ja tagastamise tähtajaga 10.12.2008.a. Kostja kohustus maksma hagejale laenu tagastamiseks ja intressi tasumiseks iga kuu 10.kuupäeval 251.74 krooni. Alates 10.04.2008.a jäi kostja Lepingust 3 tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega võlgnevusse ja oli viivituses kuni 10.12.2008.a. 26.05.2009.a saatis hageja kostjale kirjad Lepingute ülesütlemise ja võlgnevuste suuruse kohta, andis tähtaja võlgade tasumiseks hiljemalt 10.12.2008.a ja hoiatas mittetasumise korral Lepingud üles öelda. 11.06.2009.a ütles hageja Lepingud 1, 2 ja 3 ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole Lepingutest tulenevaid võlgnevusi tasunud ka pärast Lepingute ülesütlemist. 27.11.2009.a seisuga võlgneb kostja Lepingute alusel hagejale kokku 15 316.07 krooni, sealhulgas Lepingu 1 alusel kokku 7172.40 krooni, millest 5524.22 krooni on põhivõlg, 1267.02 krooni intress perioodi 10.04.2008 – 11.06.2009 eest ja 381.16 krooni põhiosa viivis perioodi 10.04.2009 – 27.11.2009 eest, Lepingu 2 alusel kokku 5495.05 krooni, millest 4190.76 krooni on põhivõlg, 964.14 krooni intress perioodi 10.04.2009 – 11.06.2009.a eest ja 340.15 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 10.04.2009 – 27.09.2009.a eest ja Lepingu 3 alusel kokku7 2648.62 krooni, millest 2101.56 krooni on põhivõlg, 290.24 krooni intress perioodi 10.04.2009 – 11.06.2009.a eest ja 256.82 krooni põhiosa viivis perioodi 10.04.2009 – 27.09.2009.a eest.
lg 1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue Lepingutest tulenevate põhi- ja intressivõlgade ning viiviste saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 750 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 2250 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tehtud kulutused riigilõivule on tehtud kooskõlas seadusega, seega vajalikud ja põhjendatud. Kostja peab hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu hüvitama hagejale täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.