) 7. peatükis.
lg1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Kuna V. Š. on surnud, siis on välistatud lapse põlvnemise kindlakstegemine
Sellepärast avaldajal on õigus põlvnemise tuvastamise nõudmiseks ja kohus on pädev asja lahendama. 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §579 lg3 tulenevalt põlvnemise tuvastamise avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti.
MS §581 alusel vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Menetlusosaliste seletuste kohaselt ei ole säilinud V. Š.i säilmeid. Seega võrdlusmaterjali puudumise tõttu kohtul ei ole võimalik asjas põlvemise ekspertiisi määrata. 14. TsMS §229 lg2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Avalduse lahendamiseks kohus vastavalt TsMS §580 lg1 kutsus kohtuistungile puudutatud isikutena V. Š.i vanemad. Nii avaldaja kui ka asjast puudutatud isikute seletustega on tuvastatud, et nii enne kui ka pärast lapse G. sündimist elas avaldaja koos V. Š.’iga. V. Š. kutsus last pojaks. Ka tema vanemad peavad last oma lapselapseks. 15.
lg3 tulenevalt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.
lg1 alusel vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Lapse sündimisele eelnenud avaldaja ja V. Š.’i kaheaastane vabaelu ning V. Š.’i ja tema vanemate käitumine lapse suhtes annavad kohtule aluse eeldada, et laps G. põlvneb V. Š.’ist. Et esinevad asjaolud, mille järgi saab kahtluse alla seada lapse V. Š.’ist põlvnemist, ei ole menetlusosalised kohtule teatanud. Kohus hinnanud menetlusosaliste seletused ning V. Š.’i ja tema vanemate käitumist enne ja pärast lapse sündimist, rahuldab hagi. Olukorras, kus ajast puudutatud isikud N. Š. ja A. Š. nimetavad last lapselapseks, avalduse rahuldamine on lapse huvides. 16.
MS §582 lg4 alusel 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale, kus asub lapse sünniakt. Menetluskulud 17. Riigilõivuseaduse (RLS) §56 lg22 hagita asjas tasutakse riigilõivu 1 000 krooni. Avaldaja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.