Tsiviilasi nr: 2-09-7877 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-7877 Tsiviilasi K. P. L. hagi J. R. vastu elatise suurendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 19.10.
- a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 18 900 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. R. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): K. P. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX, aadress: XXXXX XXX, XXXXX XXXXX); Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): J. R. (XXXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XX.XXXXXX XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXX, XXX XXXXX XX, XXXXXXX), tehinguline esindaja advokaat Priit Tartu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Pärnu Maakohtu 19.10.2009.a otsus tühistada. J. R. apellatsioonkaebus rahuldada. Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise 1
(3)Tsiviilasi nr: 2-09-7877 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 25.02.
- a. esitas hageja Pärnu Maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus suurendada poolte ühisele lapsele makstava elatusraha suurust 1400 kroonilt 7000 kroonini kuus. Hageja tugines oma hagis asjaolule, et kostja maksis lapsele elatusraha 1400 krooni kuus ja elukalliduse ning suurenenud kulutuste tõttu sellest enam ei piisanud. Poolte ühisele tütrele kulus igakuiselt õpingute tarvis sõitudele Tallinnasse 920 krooni, elamisele 3000 krooni, muusikalistele eratundidele 2000 krooni, keeleõppele 1000 krooni, kokku 6920 krooni ulatuses kuus. Lisaks veel muud lapse eakohased kulutused. Kostja vastuväited
- Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja asus seisukohale, et ka Iirimaal valitses majanduskriis ja lapsele ei ole võimalik suuremas summas elatist maksta. Kostjal oli uus pere ja ülalpidamisel 2 last, kellest üks vajas erihooldust ja seega ei olnud kostja abikaasal invaliidi kõrvalt võimalik tööga elatist teenida. Kostja arvates ei olnud hagis välja toodud kulutused lapsele põhjendatud ega millegagi tõendatud. Kostja pakkus välja omapoolse lahendusena, et elatusraha suuruseks jääb 1400 krooni kuus ning kostja suurendab omapoolset taskuraha tütrele 1000 kroonini kuus. Kostja esitas kohtule ka omapoolse vastuhagi, milles sooovis lapse hooldus- ja kasvatusõigust endale, kuid loobus riigilõivu suuruse tõttu hiljem vastuhagist. Esimese astme kohtu otsus
- Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 3500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus asus seisukohale, et tõendatud olid lapse vajadused summas 7000 krooni kuus. Kuna lapse üalpidamiskohustus lasus pooltel võrdses ulatuses, siis pool sellest summast – 3500 krooni kuulus kostjalt väljamõistmisele. Arvestades asjaolu, et kostja maksis lapse tarbeks tegelikult 1900 krooni kuus – 1400 hagejale ja 500 otse lapse arvele, siis tegelikult suurenes elatisemäär 1325 krooni võrra. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja on seisukohal, et kohus on eksinud oma otsuses väitega, et kohtuotsus põhineb osalisel omaksvõtul TsMS § 440 lg 1 alusel. Antud juhul ei ole aga kostja hagi õigeks võtnud ja ka kohus ise on teinud otsuse, millega rahuldas hagi vaid osaliselt. Samuti on kohus ära jätnud kohtuotsuse kirjeldava osa, viidates eelnimetatud paragrhavile, kuid antud asjas ei ole kohus asja menetlenud lihtmenetluses ega taganud kostja vastavaid õigusi. Kostja on arvamusel, et kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, sest ei ole selge, milliseid poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid kohus otsuse tegemisel arvestas ja hindas. Lisaks leidis kostja, et kohtuotsus on ebaõige ka sisuliselt. Kohus leidis otsuses, et arvestades kostja omaksvõttu, suureneb elatise määr 1325 krooni võrra, kuid kostjale jääb ebaselgeks, milliste arvestuse teel ja missuguste tõendite alusel kohus sellise järelduseni jõudis. Samuti on kostja seisukohal, et lapse vajadused 7000 krooni ulatuses kuu kohta ei ole tõendatud hageja poolt. Kostja arvates ei olegi kohus objektiivsete tõendite alusel 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-09-7877 lapse vajaduste suurust tuvastanud, kuna ei ole seda poolte kokkuleppel ega kohtu poolt kindlaks määratud tõendite alusel tuvastanud. Kostja on nõus maksma lapsele elatist summas 2400 krooni kuus ja seda summat ta ka vabatahtlikult hagejale juba maksab. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Maakohus rikkus asja menetlusel oluliselt menetlusõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Elatise suurendamise hagi rahuldamise eelduseks on muuhulgas lapse vajaduste suurenemine. Vajaduse suurenemise asjaolude tõendamise koormis lasub hagejal, so poolel, kes vastavale asjaolule hagimenetluses tugineb (TsMS § 230 lg 1). Hageja väitis, et lapse vajadused on suurenenud ning esitas väited lapse praeguste vajaduste kohta. Kostja vaidles nendele väidetele vastu. Sellest tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule konkreetsed väited ja vajadusel ka tõendid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et lapse vajadused on tõepoolest sellised nagu hageja seda väidab. Praegusel juhul rahuldas maakohus hageja väidetele tuginedes hagi, ilma, et menetluse käigus oleks esitatud asjaolusid, mille alusel oleks saanud lapse vajaduste suurenemist tõendatuks lugeda. Kohtul lasuvast selgituskohustusest tulenevalt tuleb maakohtul asja edasise menetluse käigus vajaduse korral hagejale selgitada hagi aluseks olevate asjaolude esiletoomise ja tõendamise vajadust ning muuhulgas tuvastada, kas lapse vajadused on suurenenud või mitte.
- Käesolev otsus ei vasta TsMS § 442 lg-le
- Juhul, kui kohus teeb põhjendava osaga otsuse, peab see vastama seaduses sätestatud nõuetele. Otsuse põhjendavas osas tuleb märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, kusjuures kohus peab võtma seisukoha kõikide menetlusosaliste väidete osas. Vaidlustatud maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta.
- Ringkonnakohus märgib veel, et kohus saab lähtuda omaksvõtust üksnes siis, kui selleks on menetlusosalise selgesõnaline ja tingimusteta faktiväitega nõustumine või kui on täidetud TsMS § 231 lg-s 4 sätestatud omaksvõtu eeldused.
- Eespool toodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 3
(3)