2-08-61842 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2010 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn. kohtumaja Tsiviilasj
§ 60
lg.1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
§ 61
lg.1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Lg.2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatisrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on M.L. vajadustena hagis märkinud ja kohtuistungil täpsustanud: eluasemekulud 500 krooni, kommunaalkulud (s.h. elekter) 700 krooni, toit 1500 krooni, transport 240 krooni, sidekulud 160 krooni, ravimid 100 krooni, koolikohustuste täitmine 500 krooni, riided ja jalatsid 1000 krooni ning trenn ja ringid 500 krooni. Seega kokku 5200 krooni. E.M. vajadustena on hageja hagis märkinud ja kohtuistungil täpsustanud eluasemekulu 500 krooni, kommunaalkulu (s.h. elekter) 700 krooni, toit 1500 krooni, transport 460 krooni, sidekulu 160 krooni, ravimid 340 krooni, lasteaiamaks + õppevahendid 1100 krooni, riided ja jalatsid 1000 krooni ja trenn ning ringid 300 krooni. Seega kokku 6060 krooni. Eluasemekuludena selgitab hageja , et see koosneb korteriostuks tulenevast laenulepingust ning elu- ja pensionikindlustuse lepingut. Lepinguid ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus leiab, et elu 3
(5)2-08-61842 – ja pensionikindlustuse lepingu järgi tasutavaid makseid ei saa laste ülalpidamiseks vajaliku elatusraha suuruse arvestamisel arvestada. Kui palju hageja korterilaenu kuus tagastab ei ole kohtule üheselt selge, kuna esitatud on ainult märtsikuu 2009.a. maksekorraldus 1845 krooni tasumise kohta. Kommunaalkulud s.h. elekter 700 krooni lapse kohta kuus talvel on ilmselt põhjendatud, arvestades , et perekonnas on 3 liiget. Seega kuus 2100 krooni. Samas suvel on antud maksed ilmselt väiksemad. Toit 1500 krooni kuus on põhjendatud kulu. Transpordi kulu peab kohus põhjendatuks kummalegi lapsele 200 krooni kuus ja sidekulu 160 krooni kuus. Koolikohustuse täitmine M.L. osas 500 krooni kuus ja E.M. osas 1000 krooni kuus (s.h. lasteaiamaks). Riided ja jalatsid M.L. osas 800 krooni kuus ja E.M. osas 600 krooni kuus, ravimid M.L. osas 100 krooni ja E.M. osas 300 krooni kuus. Hageja on esitanud kohtule tõendi, et E.M.`el on diagnoositud allergiline astma ja laps on tihti haige. Samuti kuna lapsed soovivad käia treeningutel, siis on põhjendatud kulu selleks 300 krooni kuus. Hageja varaline seis. Hageja töötab OÜ-s xxxx xxxx, töötasu oktoobris 2008.a. xxxx krooni, novembris 2008.a. xxxx krooni, detsembris 2008.a. xxxx krooni ja jaanuaris 2009.a. xxxx krooni (I toimik, tl.202-205). Hagejale kuulub kaks kinnistut (II toimik, tl. 125-128 ). Kostja varaline seis. Kostja on mittetulundusühingu xx xxxxxx juhatuse liige , mittetulundusühingu xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx asutaja ja juhatuse liige ja xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx asutaja ja juhatuse liige (II toimik, tl.118-120 ). Kostja on esitanud kohtule xx xxxxxx MTÜ töötasuõiendi, mille kohaselt tema brutotöötasu kuus on xxxx krooni (II toimik, tl.37). Kostja on esitanud ka kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodil01.01.2009- 01.11.2009.a., mille kohaselt tema pangakontole on 10 kuu jooksul kokku laekunud xxxxx krooni s.o. keskmiselt xxxx krooni kuus (II toimik, tl.28-29). Kostja ülal pidada on veel üks alaealine laps E.E., sünd : xx xx xxxx.a. (I toimik, tl.42). Kostja elukaaslase M. P.`i sissetulekute tõendamiseks on kostja esitanud kohtule pangakonto väljavõtted 01.07.2009 30.11.2009.a. , mille kohaselt laekus pangakontole perioodil 01.07.2009- 30.09.2009 kokku xxxxx krooni ja perioodil 01.10.2009- 30.11.2009 kokku xxxxx.xx krooni. Seega 5 kuuga laekus pangakontole xxxxx krooni : 5 kuuga s.o. keskmiselt xxxx krooni kuus (tl.82-86). Laekumiste hulgas on ka elatis B.P.`i ülalpidamiseks xxxx krooni kuus. Kostja perekonnas on kokku 4 liiget- kostja ise, elukaaslane M.P., nende alaealine laps E.E. ja elukaaslase alaealine laps B. P.. Perel on 2 sõiduautot- xxxx xxxxx xxxx.a. ja xxxxxxx xxx, xxxx.a. (II toimik, tl.123-124 ). Kostjal kinnisvara kinnisturegistri andmebaasi kohaselt puudub. Elukaaslasel M.P.`il on korteriomand xxx alevikus, xxx vallas, xxxxxxxxx (II toimik , tl.121- 122). Kostja on esitanud arvestuse , et 4-liikmelisele perele kulub kuus kokku 10 616 krooni (II toimik, tl.81). Kostja arvestuse kohaselt kulub tema ja elukaaslase toidu peale kokku 1825 krooni kuus. Samas kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tihti makseid teinud restoranis, pubis ja kohvikus. Ainuüksi oktoobris 2009.a. makseid 1433.50 krooni eest (II toimik, tl.29). Samuti on kostja poolt tehtud igakuiseid ülekandeid selgitusega „xxxxxxxxx xxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx“, juulis 2009.a. xxxx krooni, augustis 2009.a. xxxx krooni, septembris 2009.a. xxxx krooni, oktoobris xxxx krooni (II toimik, tl.28-29), mida ei ole pereliikmete kulutustes arvestatud. Kostja on töövõimeline meesterahvas, kes on ilmselt suuteline ka rohkem teenima , kui xxxx krooni kuus.
§ 61
lg.4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni kuus. Sama paragrahvi lg. 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla lg.4 nimetatud suuruse , kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4
(5)2-08-61842 Kohus leiab arvestades, et kostjal on veel üks alaealine laps ülal pidada, kes jääb vähem kindlustatuks elatise väljamõistmisel miinimummääras, et hageja kasuks tuleb laste ülalpidamiseks välja mõista 2000 krooni lapse kohta kuus alates hagi esitamisest s.o. 24.09.2008.a. ja võlgnevus aasta eest enne hagi esitamist arvestades elatise maksmise kohustust 2000 krooni lapse kohta kuus. Kuigi laste vajadused on suuremad ei võimalda M.E. varaline seis elatusraha suuremas summas välja mõista, kuna sel juhul jääks vanema teine laps vähem kindlustatuks,kui elatist saavad lapsed. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka seda , et elatise saaja peab saadud elatiselt tasuma tulumaksu vastavalt TuMS § 19. Tulumaksumäär käesoleval ajal 21%- TuMS § 4 lg.1. Kostjal aga on õigus maksustamisperioodil tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse TuMS § 19 lõike 1 kohaselt – TuMS § 24.
§ 70
lg.2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamisekohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Elatise enne hagi esitamist 1 aasta saab välja mõista ka juhul kui vanem täitis ülalpidamiskohustust ebapiisavalt. Selline on kohtupraktika - RKL 3-2-1-108-07 ja 3-2-1-11907. Võlgnevus aasta enne hagi esitamist on perioodil 24.09.2007.a. – 23.09.2008.a. s.o. 12 kuu eest summas 12 000 ( 12 x (2x500) krooni, millest tuleb maha arvata menetluse kestel tasutud 117.80 krooni ja 1200 krooni. Seega võlgnevus kokku 12 000- 117.80 -1200 = 10 682.20 krooni, ühele lapsele 5341.10 krooni. 3000 krooni kuus kahele lapsele kostja perioodil 24.09.2007 – 23.09.2008.a. elatist tasus. Vastavalt
§ 61lg.3 vanema varalise seisundi v.
lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda 33,3 % ja kostja kanda 66, 7% . Elatise nõue kahele lapsele kokku summas 6000 krooni kuus , rahuldamisele kuulub nõue kahele lapsele 4000 krooni kuus s.o. 66,7 %. Ivika Sillaots Kohtunik 5
(5)