2-09-56723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2009.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-09-56723 Tsiviilasi S.T.-R.’i hagi K.K.’i vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 27 000.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S.T.-R.; Kostja: K.K.. Juhindudes PkS § 60 lg. 1, § 61 lg. 1, 2, ja 4 § 70 lg.2 ning TsMS § 434-436, § 438, § 442, § 630-
- Rahuldada S.T.-R.’i hagi osaliselt. Välja mõista K.K.’ilt S.T.-R.’i kasuks poeg K.R.K. (sünd. xx xx xxxx.a., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas
(3000)kolm tuhat krooni kuus alates 06. oktoobrist 2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 29.08.2026.a. RESOLUTSIOON Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja K.K.’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud üks laps: xx xx xxxx.a poeg K.R.K.. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada, alates 2009.a augustist on kostja toetanud rahaliselt 1
(3)2-09-56723 keskmiselt 2500 krooniga kuus, aga sellest ei piisa, et last üleval pidada tema vajaduste järgi. Lapse kasvatamisele kulub igakuiselt riietele ca 1000 kr, toidule 2000 kr, muu eluks vajaliku jaoks (hügieenitarbed, mähkmed jms) 1000 kr kuus, jaanuaris 2010.a läheb laps lasteaeda, mille kulu on 400-500 kr kuus. Seega kulub hageja arvates lapse kasvatamiseks vähemalt 5500 kr kuus. Kuna hageja ainsaks sissetulekuks on vanema palgahüvitis 3600 krooni, millest ei piisa kõikide kulutuste jaoks, siis on aidanud teda ema. Kostja töötab hageja andmetel xxxxxx xxxxx OYs kuupalgaga xxxxx-xxxxx kr, talle kuulub sõiduauto ja maja. Arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, soovib hageja lapse ülalpidamiseks elatusraha 3600 krooni kuus alates kohtule hagi esitamise kuupäevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse lõpus hageja täpsustab nõuet ja soovib elatist alates 10.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud: lapse sünnitunnistus, Kilingi-Nõmme lasteaia hinnakiri ja Saarde valla koolieelsetes lasteasutustes käivate laste vanemate poolt kaetava osa määra kinnitamise määrus. Menetluse käik Kostja kirjalikus vastuses 27.11.2009.a vaidles hagile vastu järgmistel põhjustel: kostja on nõus maksma igakuiselt 3000 krooni, kuna lapsele ei kulu nii palju, kui hageja väidab. Kostja on alates oktoobri kuust töötu, ei tööta enam Soomes ja otsib tööd Eestis. Kostja on nõus kohtukulud jaotama kahepeale. Tõendina on kostja esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodist 07.08.2009.a – 31.10.2009.a, mille järgi on kostja kandnud sel perioodil hageja pangakontole kokku 4650 krooni ning koopia soomekeelsest töölepingust. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja protsessiosaliste seisukohtadega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja kooselust on sündinud üks laps: xx xx xxxx.a poeg K.R.K. (tl. 5), kes elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 tulenevalt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 61 lg.1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapse jaoks elatise nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg.4 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – alates 2008.a moodustab elatise miinimummäär 4300 krooni kuus. Elatusraha kindlaks määramisel lähtutakse kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatusraha mõistetakse välja alates hagi esitamisest, hageja nõudel võib kohus mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ja ei esinenud Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud – alus: Perekonnaseaduse § 71. Hagiavaldus on esitatud kohtule 28.10.2009.a, hageja taotleb lapse ülalpidamiseks elatusraha 3600 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 10.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, märkides, et lapsele kulub 5500 kr kuus, kusjuures hageja esitatud summade (toit, riided jms) kokkuliitmisel tuleb lapse kasvatamisel kulutuste suuruseks ca 4500 krooni , mitte 5500 kr. Hageja poolt esitatud andmete järgi kulub lapsele kuus ca 4500 krooni, sellest kummagi vanema kanda oleks võrdsete kohustuste korral 2250 krooni, mis vastab ligilähedaselt elatise miinimummäärale. Hageja ei ole esitanud tõendeid või kuludokumente, mis näitaksid, et lapsele tõesti kulub vähemalt 5500 krooni kuus ning esineb vajadus välja mõista 3600- kroonine elatis, so elatis, mis ületab märkimisväärselt 2175-kroonist miinimummäära. 2
(3)2-09-56723 Poolte varalise seisundi võrdlemisel nähtub hageja esitatud andmetest, et tema sissetulek on emapalk 3600 krooni kuus, kostja igakuine keskmine sissetulek OY-s xxxxxx xxxxx töölepingu järgi oli palgatõendi järgi 10 eurot/tund (normtööaja järgi Eestis ca xxxxx kr kuus), kuid alates käesoleva aasta oktoobri lõpust kostjal töökoht puudub ning varaline seisund on seega halvenenud. Kohus selgitab, et väike sissetulek ei ole asjaolu, mis vabastaks vanema lapse ülalpidamise kohustusest või võimaldaks vähendada elatise kohustust alla seadusega kehtestatud miinimummäära, kuid on aluseks mõlema vanema kohustuste suuruse proportsioonide kaalumisel. Arvestades hageja väiksemat sissetulekut ning kostja senist majanduslikult paremat olukorda, aga ka kostja hiljutist töökoha kaotust, peab kohus põhjendatuks elatise suuruse määramisel poolte võrdsusest kõrvale kalduda. Kostja on hagi õigeks võtnud 3000 krooni ulatuses, mis ületab küllaldaselt miinimummäära (arvestades muu hulgas asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt tulumaksu) . Kohus peab põhjendatuks ja küllaldaseks välja mõista kostjalt elatis summas 3000 kr kuus. Tagasiulatuva elatise nõude osas märgib kohus, et seoses saadud elatise ebaregulaarsusega on hagejal küll PkS § 70 lg. 2 tulenevalt õigus nõuda elatist ka enne hagi esitamist, kuid nõutavast elatises tuleb maha arvata kostja poolt hageja taotletaval perioodil, so alates 10.08.2009.a lapse ülalpidamiseks tasutud summad. Antud seisukohale on asunud korduvalt ka Riigikohus, leides, et kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt (RKL 3-2-1-119-07). Hageja ei ole selgitanud, miks taotleb 3600-kroonise elatise välja mõistmist alates
- augustist 2009.a, kuigi väidab ise, et on alates augustist 2009.a saanud kostjalt igakuiselt ca 2500 krooni. Kostja esitatud Sampo panga väljavõtte järgi (tl.12) on kostja tasunud perioodil august-oktoober 2009.a hagejale pangaülekannetega 4650 krooni, lisaks on märkinud, et tasus 1000 krooni veel sularahas, seega kokku on kostja kolme kuu jooksul tasunud 5650 krooni, millise asjaolu loeb kohus tõendatuks hageja poolse omaksvõtuga hagiavalduses. Kohus, tuginedes tagasiulatuva elatise arvutamisel pooltelt saadud andmetele, arvab elatisest maha 5650 krooni, mis moodustab 3000-kroonise elatise määra järgi 57 päeva elatise (3000 kr : 30 päeva = 100.- kr/päev, 5650 kr : 100 kr = 57 päeva elatis). Kohus vähendab tagasiulatuva elatise maksmise perioodi 57 päeva võrra arvates
- augustist 2009.a. Seega elatis suuruses 3000 krooni kuulub kostjalt välja mõistmisele vastavalt Perekonnaseaduse § 70 lg 2 tagasiulatuvalt alates
- oktoobrist 2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, kuid ülalpidamisasjas võib kohus jätta menetluskulud sõltumata menetluse tulemusest kostja kanda, kui kostja põhjustas menetluse. Seega jäävad käesolevas asjas menetluskulud kostja K.K.’i kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest- TsMS § 174 lg.
- Ingrid Hallas Kohtunik 3
(3)