Tsiviilasi nr: 2-08-58444 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2009. a., Tallinn Tsivii
§ 230
lg-st 1 tulenevalt lasub töövõtulepingu eseme täpse sisu ja tööde valmimise tõendamise koormis hagejal. Hageja ei pea hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendama üksnes siis, kui kohus loeb vastava asjaolu üldtuntuks (
§ 231
lg 1) või kui kostja võtab konkreetse asjaolu omaks (
§ 231lg 2).
Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil (
§ 231lg 2 lause 2).
Sellist omaksvõttu maakohtu menetluses dokumenteeritud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa toimikumaterjalide pinnalt ka omaksvõtu eelduse alusel (
§ 231lg 4) järeldada, et kostja oleks maakohtu menetluses mõne asjaolu omaks võtnud.
Omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka muudest avaldustest. Kostja vaidles terve maakohtu menetluse kestel hagile täies ulatuses vastu. 17.10.2008.a menetlusdokumendis (kostja vastus hagile) väitis kostja, et kokkulepitud remonttööd jäid pooleli. Samuti väitis kostja, et ta hakkas kahtlema, kas ta ei tasu liiga palju teostatud ja veel teostamata tööde eest (t lk 29). 10.12.2008.a menetlusdokumendis väidab kostja, et ta jääb oma seisukoha juurde, et kostja on tasunud teostatud ja vastuvõetud tööde eest adekvaatse summa (t lk 72). 13.03.2009.a menetlusdokumendis väidab kostja, et ta tasus reaalselt osutatud teenuste eest kokkulepitud summa ja vaieldav asjaolu, et kokkulepe oli suunatud rohkemate tööde teostamiseks, mis tegelikkuses ei realiseerunud, ei anna hagejale alust nõuda tasu tööde eest, mida pole kokku lepitud või mida ei teostatud (t lk 108). Viidatud avaldustest tuleb üheselt järeldada, et kostja ei võtnud õigeks ei seda, et tööd, mille eest raha nõuti, oleksid olnud valmis või et poolte vahel oleks olnud kokkulepe mingite tööde tegemiseks, mida veel ei olnud teostatud või mille eest ei oleks kostja hagejale maksnud. Viidatud menetlusdokumentidest ilmnes selgesti, et töövõtulepingu eseme sisu ja töö valmimise osas kostjal asjaolude omaksvõtu tahe puudus. Veelgi enam, viidatud seisukohtadest nähtuvalt vaidles kostja vastavatele asjaoludele vastu. Maakohus ei ole menetluse kestel menetlusosalistele hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ega tõendamisele kuuluvaid asjaolusid selgitanud. Seega ei esine asjaolusid, mis saaksid vabastada hageja hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisest. Kuivõrd hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ega ka piisava konkreetsuse astmega esitanud, ei saa hagi käesolevas lõigus käsitletava nõude osas rahuldamisele kuuluda. Kuivõrd maakohus ei täitnud nõuetekohaselt kohtul lasuvat selgitamiskohustust, ei saa ringkonnakohus teha otsust, millega hagi jäetaks rahuldamata, vaid tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. 8. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudega seonduvat. Juhul, kui hageja soovib poolelijäänud töödest tulenevat nõuet käsitleda kahju hüvitamise nõudena, tuleb ka seejuures tõendada vastava nõude aluseks olevad asjaolud, mh ka see, milliste tööde tegemises konkreetselt kokku lepiti, kas hageja tegi konkreetsed tööde etapid valmis ning teatas kostjale tööde valmimisest ning nõudis raha maksmist, kas hageja taganes osaliselt töövõtulepingust, kas selle tagajärjel tekkis hageja varalises sfääris selline negatiivne vahe, mida saab käsitleda hüvitamisele kuuluva kahjuna võlaõigusseaduse tähenduses. Vajaduse korral peab kohus andma hageja poolt lõpetamata tööde osas raha nõudele hagejast erineva õigusliku hinnangu ning analüüsima ka seda, kas vastav nõue võiks rahuldamisele kuuluda muul kui kahju hüvitamise sätete alusel. Eelmises 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-08-58444 lõigus käsitletud põhjustel ei esine ka selle nõude aluseks olevate asjaolude tõendamisest vabastamise aluseid. Ka selle nõude osas ei täitnud maakohus selgitamiskohustust. Hageja märkis, et kuivõrd kostja ei täitnud nõuetekohaselt raha maksmise kohustust, oli hageja sunnitud pöörduma abi saamiseks advokaadi poole, kes esitas kohtuväliste kuludena arve summas 19 446 krooni ja 40 senti. Ringkonnakohus märgib, et muud, kui mõistlikud nõude sissenõudmiseks tehtud kulud kahju hüvitisena sissenõudmisele kuuluda ei saa. Maakohus ei ole oma otsuses hinnanud, kas sellises suuruses advokaadi kulusid saab pidada mõistlikuks olukorras, kus professionaalist äriühingust töövõtja, kes tegutseb majandustegevuse raames ehitajana, korraldab oma majandustegevuse selliselt, et ei sõlmi väljaspool majandustegevust tegutseva tellijaga kirjalikku töövõtulepingut, milles oleks selgesti fikseeritud, millised tööd, millistes etappides, millistel tähtpäevadel sooritada tuleb, ning ei akteeri tööde vastuvõtmist selliselt nagu see on professionaalses ehitustegevuses tavaline. Ringkonnakohus nõustub, et kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine ning tööde vastuvõtmisaktide koostamata jätmine ei välista tasunõude esitamist, kuid juhul, kui töövõtja soovib sellises olukorras esitada ka võla sissenõudmiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamise nõuet, siis tuleb piisava põhjalikkusega hinnata, kas kõiki õigusabile tehtud kulutusi saab ikka mõistlikuks pidada, sest heas usus tegutsev mõistlik ehitusettevõtja koostab kirjaliku lepingu, dokumenteerib ehitustegevust ning akteerib tööde etappide üleandmise. Juhul, kui tellija jätab sellises olukorras tööde eest tasumata, on võla sissenõudmiseks tehtavad õigusabikulud eelduslikult oluliselt väiksemad. Selle nõude osas ei ole kostja hagi õigeks võtnud. Kuigi kostja ei esitanud vastuväiteid sellele, et hageja õigusabikulud kui sellised kandis, on kulude mõistlikkuse hindamine õiguslik küsimus, mitte eluline asjaolu, mida saaks omaks võtta. Vastavates küsimustes tuleb maakohtul seisukoht kujundada.
- Koos eespool käsitletud nõuetega esitas hageja ka viivisenõude. Viivisenõue saab rahuldamisele kuuluda üksnes siis, kui maakohus leiab, et nõuded, millelt viivist arvestati, eksisteerivad ning muutusid sissenõutavaks. Seejuures peab kohus tuvastama, millal konkreetselt iga nõue, millelt viivist nõutakse, sissenõutavaks muutus. Maakohus märkis oma otsuses (otsuse lk 8 viimane lõik), et: „Kuna kohus on juba ülalpool tuvastanud, et kostjal oli sisuliselt pärast hageja töötajate objektilt lahkumist kohustus tasuda tehtud tööde eest, mis vormistati eraldi kahe arvega/…/, siis on õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue seaduses sätestatud viivisemääras/…/.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nõuete sissenõutavust tuvastanud viisil, mis võimaldaks viivisenõude rahuldamist. Maakohus peab tuvastama, millal muutus viivisenõue sissenõutavaks. Seejuures tuleb hinnata, kas viivisenõue muutus sissenõutavaks arve esitamisest, arvel näidatud maksetähtpäevast või muul ajal. Igal juhul ei saanud nõue muutuda sissenõutavaks mitte enne kokkulepitud tööde valmimist (tasunõude osas) ja mitte enne kahju tekkimist kahju hüvitamise nõude osas. Viivisenõude saab rahuldada üksnes vastavate asjaolude tuvastamise ning kohtuotsuses nõuetekohase määratlemise korral.
- Eespool toodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Menetluskulude jaotuse küsimus tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 7
(7)