← Eesti

2-09-41668/8

Obsah (5)§ 29§ 23§ 1§ 28§ 150

2-09-41668 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2010.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsivii

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 19.08.2009.a. on TS.A. (TS.A. Eesti filiaali kaudu) esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ MG pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja teinud võlgnikule korduvalt erinevaid ettepanekuid võlgnevuse likvideerimiseks. Võlgnik ei ole aga meetmeid võlgnevuse likvideerimiseks ette võtnud. 22.07.2009.a. esitatud pankrotihoiatusele võlgnik ei reageerinud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on avaldajal nõudeid võlgniku vastu 444 201,00 krooni ulatuses, millest põhivõlg on 362 776,71 krooni ja seisuga 22.07.2009.a. kõrvalnõuded 81 424,29 krooni. Krediidiinfo maksehäire registrist nähtuvalt on võlgnikul 17.08.2009.a. seisuga riiklike maksude eest võlg summas 179 895 krooni ning lisaks intressivõlg summas 29 925 krooni. Võlgnik ei oma vastuväiteid esitatud pankrotiavaldusele. 10.12.2009.a. algatas kohus OÜ MG pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko. Ajutise halduri aruanne OÜ MGon kantud äriregistrisse 27.03.1996.a. Osakapitali suuruseks on 40 000,00 krooni. Ärinime „MG“ all on võlgnik tegutsenud alates 02.12.2003.a. Kuni nimetatud kuupäevani tegutseti ärinime OÜ Ülemiste Selvepesula all. Kehtiv põhikirja redaktsioon on alates 02.12.2003.a. Võlgniku varad ja võlad: Varad järelpärimiste teel saadud andmetel Võlgnikul on avatud arvelduskonto alljärgnevas krediidiasutuses: - nr 10052028211000 SEB Pangas, saldo 0,00 krooni; - nr 221024489800 Swedbank’is, saldo -15,00 krooni. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Varad võlgniku poolt esitatud andmetel Raha kokku 0,00 krooni. Nõuded ostjate ja muude isikute vastu 0,00 krooni. 2

(5)Võlgniku poolt esitatud andmetel on OÜ-l MGvarasid kokku 0,00 krooni ulatuses. Võlad järelpärimise teel saadud andmetel Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlus nr 031/2009/4314 Eesti Vabariigi (MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõudes summas 177 650,00 krooni. Võlad võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansilises väärtuses seisuga 10.12.2009.a.) - lühiajalised laenud (vastavalt võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirjale laen omanikult) summas 483 708 krooni; - võlad tarnijatele summas 743 484 krooni; - maksuvõlad summas 177 650 krooni; - viitvõlad summas 20 651 krooni. Lühiajalised kohustused kokku 1 425 493 krooni. Lühiajalised kohustused koosnevad alljärgnevast: EMT AS Lindorff Eesti AS seisuga 15.06.2009 Topp-Fin OÜ (raamatupidamine) Virtuaal.com OÜ Elion Ettevõtted AS SEB Kindlustusmaakler AS SEB Liising AS, s.h müügikahjum ja teenused Torni TSA Maksu- ja Tolliamet Omaniku laen KOKKU 7169,33 7107,93 3000,00 300,00 664,00 30 489,00 339 066,00 355 688,00 198 301,00 483 708,00 1 447 836,26 Vastavalt esitatud bilansile pikaajalisi kohustusi ei ole. Kokku on nõudeid võlgniku vastu summas 1 447 836,26 krooni. Liisinglepingutest tulenevad nõuded 0,00 krooni. Kehtivaid töölepinguid ei ole, võlgnevusi töötajate ees ei ole. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalisele seisundile Võlgnikul vara puudub. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et võlgniku majandustegevus on olnud juba pikema perioodi vältel kahjumlik. Olemasolevad kohustused ületavad varade väärtust enam kui tuhat korda ning seetõttu puudub ajutise halduri hinnangul võlgnikul võimalus nõuete tasumiseks. Seega ei ole nõuete rahuldamine võimalik. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Tegemist on võlausaldaja pankrotiavaldusega. Võlgnik põhjendab makseraskuste tekkimist, mis viis välja püsiva maksejõuetuseni, väga kiire kütuse hinnatõusuga nii Eestis kui Euroopas ja rahvusvahelise transpordi vajaduse järsu ja kiire kahanemisega ning hinnalangusega rahvusvahelise transpordi sektoris. Lisaks sellele põhjendab võlgnik maksejõuetuse tekkimist asjaoluga, et transpordivahendid nõudsid ootamatult kalleid ja suuremahulisi remonttöid. Sellest tulenevalt ei suutnud ettevõte tagada positiivset rahavoogu. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga selles osas, et peamisteks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks võib olla turuolukorra muutumine rahvusvahelisel transporditurul ning sellest tuleneva rahavoo puudumine ja suutmatus tasuda majandustegevusest tekkinud võlgnevusi. Ajutine haldur küsis võlgnikult 19.01.2010.a. täiendavat selgitust asjaolu kohta, miks ei esitatud pankrotiavaldust juba varem. Võlgnik selgitas, et omanik üritas leida ostjat. Rahvusvahelise veolitsentsi omavate ettevõtete järele teatud nõudlus oli. Just Vene vedajate seas oli märgata antud huvi, kuna Eesti ettevõtte omamine annab neile võimaluse paremini Euroopa Ühenduse sees laadimise korraldamisel. Loomulikult oli omanikel lootus olukord lahendada müügi läbi Venemaale. Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades, et võlgniku majandustegevus on sisuliselt seiskunud ja juhatuse arvates võimalus kasumliku majandustegevuse jätkamiseks puudub, ei ole võlgniku majandustegevuse jätkamine võimalik. Võlgnik ei suuda rahuldada nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eelnevast on maksejõuetuse põhjuseks eelpool toodud asjaolud, mille tõttu äriühing ei suutnud täita oma kohustusi ja püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on võlgniku poolt 19.01.2010.a. antud 3
(5)täiendava selgituse alusel 2009.a. suvi (kuivõrd kuni selle ajani peeti läbirääkimisi täiendavate investorite leidmiseks ja läbirääkimiste õnnestumisel oleks äriühingu majanduslik olukord võinud paraneda). Välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg 2 mõttes.

Aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Samuti ei ole tuvastatud ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise, tagasivõitmisvõimaluste ja tervendamisevõimaluste kohta Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust jätkata. Kompromissi sõlmimise võimalikkus võlgniku pankrotimenetluses on samuti vähetõenäoline. Ajutine haldur ei ole oma tegevuse käigus tuvastanud tehinguid, mille tagasivõitmisel oleks võimalik saada vara, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul vara puudub ja seetõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel. Ajutine haldur palub lõpetada pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtuistung Kohtuistungil 25.01.2010.a. jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlausaldaja märkis, et on tutvunud ajutise halduri aruandega ning jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ei vaielnud vastu ka ajutise halduri töötasu ja kulutuste nõudele, märkides et ajutise halduri töötasu ja kulutused oleks võimalik tasuda osamaksetena graafiku alusel, kuid mitte ühekordse summana. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (1 447 836,26 krooni) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja ei avaldanud soovi pankrotimenetluse edasiseks rahastamiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Samuti ei ole tuvastatud ebatavalisi ja majandustegevusega otseselt mitteseotud kulusid. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse 4

(5)raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 h ja 23 min ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 18 275,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1856,00 krooni. Võlausaldaja TS.A. on kohtu nõudmisel tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 20 000,00 krooni (08.10.2009.a. maksekorraldus nr 666). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud (deposiidiga katmata osas, s.o summas 6161,75 krooni neto) väljamõistmisele võlausaldajalt halduri kasuks. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-0856215 leidnud, et võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks võlausaldaja poolt tasutud deposiit ajutisele haldurile väljamaksmisele.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuuluvad pankrotimenetluse kulud võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele võlausaldaja kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule HR’ele. Karin Sonntak Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.