KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-7432 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2009, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok ja Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 89

lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse tehingu näilikust. Näilik saaks olla võlaõiguslik müügitehing. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Seega pidi hageja tõendama, et hageja ei soovinud kinnistut müüa ja kostja ei soovinud seda osta. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et hageja ei ole kunagi soovinud kinnistut müüa. 16.

§ 34

lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks ning 2. lõike järgi saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt. ÄS § 181 lg 1 sätestab, et osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Sama paragrahvi 2.lõike järgi esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Tehingu tegemise ajal oli hageja osanikeks ja juhatuse liikmeteks A. V. ja L. M., kelledel oli õigus eraldi esindada äriühingut. Kuna L. M. tegi hageja nimel 06.04.2004 kostjaga tehingu, siis tuginedes

§ 34lg 1 tuleb esindaja tahteavaldus lugeda esindatava tahteavalduseks.

1. See asjaolu, et 13.04.2007 kohtumäärusega tunnistati hageja osanike 30.04.3004 üldkoosoleku otsus, millega osanikud nõustusid tehingu tegemisega, kehtetuks, ei muuda vaidlusalust tehingut iseenesest tühiseks, sest nimetatud otsusel ei ole õiguslikku tähendust kolmandate isikute suhtes.
2. Samuti ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et nimetatud müügitehinguga sooviti varjata tehingut mille tegemisel L. M. oleks saanud kinnistu ainuomanikuks. Kinnistu omanikuks ei ole L. M. 3 kunagi olnud ning tehingu järgselt sai kinnistu omanikuks kostja, kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks oli T. M.. Ainuüksi asjaolu, et T. M. oli L. M. õde, ei muuda tehingut näiliseks ega L. M.t kinnistu omanikuks. Hageja väite, et tegelikult oli kostja omanikuks L. M., lükkab ümber tunnistaja T. M.i ütlus, mille järgi oli L. M. temale kuuluvas äriühingus raamatupidaja ning seetõttu oli tal õigus allkirjastada raamatupidamise dokumente. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud see, et pärast tehingu tegemist oleks saanud kinnistu ainuomanikuks L. M. või et tehingu tegemise eesmärgiks oleks olnud nimetatud asjaolu.
3. See, et üürnikud tasusid üüri hagejale kuni 15.06.2004 ei põhjenda tehingu näilikkust. Üüri maksmine puudutab üürnike ja üürileandja vahelist suhet, mitte müügilepingust tulenevat omandisuhet.
4. Kriminaalasja menetlemisel P. B. poolt antud ütlus käsitleb L. M. juriidilist nõustamist ja hageja osanike koosoleku protokolli koostamist, mis aga ei puuduta hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel 06.04.2004 sõlmitud võlaõiguslik müügileping ei ole

§ 89alusel tühine.

Kuna võlaõiguslik müügileping on kehtiv, on ka kinnistusraamatu kanded, millised on tehtud nimetatud lepingu alusel, õiged ning puudub alus lepingu järgi saadu tagastamiseks, millest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Kuivõrd tegemist on tehingu teinud isikute kokkuleppega, siis ei saa tehingu näilikkuse üle otsustamisel juhinduda tehingut teinud isikute seletustest, mis võivad olla jätkuvalt suunatud oma tegeliku tahteavalduse varjamisele. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu Riigikohtu 19.09.2005 otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-74-
3. Kohus oleks pidanud suhtuma tehingu teinud isikute seletustesse kriitiliselt ning oleks pidanud võrdlema neid teiste asjas tähtsust omavate asjaoludega. Kohus ei ole pööranud tähelepanu tunnistaja T. M.i seletusele, millest nähtub, et L. M. poolt teostatud tehingu tegelikuks eesmärgiks oli mitte hagejale kuuluva vara müük, vaid osaniku A. V. osa väidetav väljaostmine ja edasise äritegevuse jätkamine samal kinnistul juba ilma A. V. osavõtuta. Kuid tegelikkuses A. V. väljaostmise tehingut ei toimunud, seega oli tunnistaja seletuse kohaselt kinnistu võõrandamise näol tegemist näiliku tehinguga.
4. Tehingu näilikkusele viitab ka T. M.i väide selle kohta, nagu tasunuks kostja kinnistu eest 200 000 krooni, mitte aga 400 000 krooni, nagu müügilepingus oli märgitud. See asjaolu viitab sellele, et T. M. ei olnud tehingu asjaoludega kursis. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et millistest rahalistest allikatest sai majandustegevuseta kostja tasuda 400 000 krooni suurust ostuhinda. Hageja jäi ilma poolest ostusummast, teist poolt ostusummast hageja faktiliselt käsutada ei saanud, kuna osanik võttis selle oma valdusesse, tekitades nii hagejale kahjumi. Kohus ei ole eeltoodus asjaolusid üldse arvestanud ega analüüsinud.
5. Tehingu näilikkuse tõendamiseks oli vajalik koguda tõendeid ka müügilepingu allkirjastanud L. M. tegelike kavatsuste suhtes. Kohtul oli võimalik uurida ja järeldusi teha L. M. tapmisega seonduvalt alustatud kriminaalasja materjalidest, millist võimalust on kohus ignoreerinud. Kriminaalasja materjalide kaudu on võimalik tõendada, et tegeliku võimu kostja majandustegevuse üle teostas kuni tema tapmiseni L. M., millega täideti näiliku tehingu eesmärk – kõrvaldada hageja kinnistul äritegevuse korraldamisega seotud majandustegevusest ja jätkata seda juba L. M. poolt ainuisikuliselt, läbi tema faktilise kontrolli all oleva kostja äriühingu. Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusest nähtub, et L. M. tapmise motiiviks S. K.i poolt 4 olid müügilepinguga seonduvad asjaolud ja just selle näilikkusega seotud asjaolud, mille ilmsikstuleku varjamiseks L. M. tapeti. Näiliku tehingu tegeliku eesmärgi varjamiseks piisab sellest, kui tehingu teinud osalised oma tegelikke kavatsusi ei avalda. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
8. Hageja palus ostu-müügilepingu tunnistada kehtetuks selle näilikkuse tõttu. Ostu-müügilepingu näilikkusele tuginedes tõi hageja esile järgmised asjaolud: 1) L. M. esitas notarile hageja osanike A. V. ja L. M. koosoleku otsuse 30.03.2004, milles osanikud olid andnud oma nõusoleku kinnistu müügiks. Hageja 30.03.2004 osanike üldkoosoleku otsus on Harju Maakohtu 13.04.2007 otsusega tunnistatud kehtetuks; 2) Müügilepingu kohaselt oli ostuhind 400 000 krooni müügilepingu sõlmimise momendiks tasutud, kuid tegelikult laekus raha kinnistu müügist hageja arvele alles hiljem ja kokku 200 000 krooni suuruses väiksemate summadena. L. M. kui hageja arveldusarve käsutusõigust omav isik võttis need summad koheselt sularahas välja; 3) Hageja ei soovinud tegelikult kinnistut müüa, arvestades seda, et kinnistu müügitehingu tegemise ajal oli kinnistu väärtus 1 500 000 krooni ja kinnistust sai hageja aastas umbes 400 000 krooni kasumit; 4) Tehingu tegelikuks eesmärgiks oli hageja kaasosaniku L. M. soov hagejale kuuluva vara omandiõigus näilikult üle anda kostjale, kelle osanikuks oli L. M. õde T. M., et edaspidi saada kinnistu ainuomanikuks ning et A. V. kui hageja teine kaasomanik jääks varast ilma. Nendest asjaoludest lähtuvalt leidis hageja, et ostumüügileping sõlmiti kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi ja on seetõttu tühine. 29.

§ 89

lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kui tahteavaldus, mis tuleb teha teisele isikule, tehakse tema nõusolekul ainult näiliselt, siis on see tahteavaldus tühine. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Näiliku tehingu tõendamiseks tuleb tõendada seda, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel ei olnud suunatud lepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele. Seega pidi hageja tõendama, et hageja ei soovinud kinnistut müüa ja kostja ei soovinud seda osta. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. 30. TsMS § 230 lg 1 ja 2 ning § 436 lg 2 ja 4 mõtte kohaselt on kohus asja lahendamisel seotud poolte esitatud tõendite ja asjaoludega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ükski hageja esitatud asjaolu ega tõend ei kinnita kõnealuse tehingu näilikkust ning selgitanud otsuses nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hagi rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et lepingupooltel puudus tahe sõlmitud lepingu tagajärgede esilekutsumiseks või et lepingu pooled pidasid kinnistu kostjale võõrandamise asemel tegelikkuses silmas mingit muud eemärki. 31.

§ 34

lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sisult samasuguse regulatsiooniga on osaühingu esinduse kohta käiv ÄS § 180, mille kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, 5 mis esindab ja juhib ühingut. Vastavalt ÄS § 181 lg-le 1 võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kui tehing sõlmitakse esindaja kaudu, siis tuleb tema tahteavaldus lugeda esindatava tahteavalduseks. Kõnealusel juhul on hageja läbi oma juhatuse liikme L. M. väljendanud tahet kinnistu kostjale võõrandada ja kostja on kinnistut ostes sellega nõustunud.

1. Õige on maakohtu järeldus, et hageja osanike 30.03.2004 üldkoosoleku otsuse kehtetus ei muuda juhatuse liikme poolt tehtud tehingut näilikuks. Osaühingul nõukogu puudumise korral ei ole igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehingu tegemiseks osanike otsuse vajalikkus obligatoorne ning sedalaadi piirang ei kehtiks kostja suhtes (ÄS § 168 lg 2 ja § 180 lg 4). Küsimus, kas kinnistu müümine vastas hageja majanduslikele huvidele ja müügihind oli hagejale tulus, ei ole kõnealusel juhul seostatav tehingu näilikkusega, vaid saab olla tehingu tegemisel hagejat esindanud juhatuse liikme vastutuse aluseks (ÄS § 187 lg 1). Müügihinna väidetav osaline tasumata jätmine ei tähenda samuti, et pooltel puudus tahe kinnistut müüa, vaid annab aluse nõuda kostjalt lepingu täitmist (VÕS § 108 lg 1). Tunnistaja T. M.i ütlustest tehinguga seotud asjaolude, müügihinna ja selle tasumise kohta (tl 166) ei ole võimalik hageja väidetud seoseid tehingu näilikkuse kohta seetõttu tuvastada. Tehingu näilikkuse aluseks ei saa olla ka asjaolu, et L. M. soovis hageja väite kohaselt müüdud kinnistu hiljem kostjalt omandada. Sel põhjusel ei oma asjas tähtsust L. M. tapmist puudutava ja maakohtu poolt tsiviilasja juurde võtmata jäetud kriminaalasja toimikust hageja väitel nähtuv asjaolu, et olemata osanik või juhatuse liige teostas L. M. tegelikkuses võimu ka kostja tegevuse üle või et L. M. tapeti tema või S. K.i tegelike kavatsuste varjamiseks.
2. Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide rikkumist või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu lahendis eeltoodu põhjal ei tuvastanud. Maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Gaida Kivinurm 6