Obsah (4)

§ 1§ 24§ 56§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2009.a Tallinn Tsiviilasja number 2-09-3996 Tsiviilasi FOÜ kaebus kohtutäitur Risto Sepp 19.01

23 lg 1on kohtutäitur kohustatud tegema korrektiivid ning parandanud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 027/2008/

1. Võlgniku kinnisomand on arestitud kohtutäitur Priit Petter poolt 08.
2. 2008.a, mida viimane kinnitab 12.01.2009.a e- kirjaga. Sellisel juhul kinnisasja teistkordselt ei arestita, müüb vara kohtutäitur P. Petter. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. IV Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtutäituri ja sissenõudja vahel on vaidlus formaliseerituse põhimõtte üle täitemenetluses.

-s väljendub formaliseerituse printsiip seadustiku § 1 lõikes 1 ja §-s 23.

§ 1

lõige 1 sätestab ammendavalt sundtäidetavate dokumentide loetelu, §-s 23 sätestatuga nähakse ette nõuded täitemenetluse alustamiseks. Käesoleval asjas on vaidlus selle üle, mis oli täitedokumendiks võlgnikule täitmisteate esitamisel ja kas kohtutäitur võis algatada täitemenetluse 30 milj kr tasumiseks ja nõuda nimetatud summalt ka kohtutäituri tasu. Täitmisteatega 29.12.2008.a loeb kohus tõendatuks, et kohtutäitur saatis võlgnikule täitmisteate, milles märkis täitedokumendiks Talinna notar Maarika Pihlak 20.12.2007, nnr 3068, Tallinna notar Lee Jäetma 14.11.2008.a nr

1. Täitedokumentideks käesolevas vaidluse mõttes olid seega võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping ja kinnistamisavaldus 20.detsembrist 2007.a ja notariaalne kokkulepe ühishüpoteegisumma suurendamiseks ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudja kasuks on võlgniku kinnistule ja kinnistut koormavale hoonestusõigusele Nõlva tn 9, Tallinnas kantud kinnistusraamatusse hüpoteek kokku summas 30 milj kr. Täitmisteatelt nähtus, et nõude suuruseks on 30 milj kr. Seega pidi võlgnikule olema selge, et nimetatud kahe notariaalse lepingu alusel nõuab sissenõudja temalt 30 milj kr maksmist. 3 Täitmisteate kättetoimetamise aktiga ja kirjade üleandmise aktiga loeb kohus tõendatuks, et kohtutäitur andis kohtutäituri abile kättetoimetamiseks täitmisteate, kohtutäituri tasu otsuse ja lepingu nr 3068 ja need toimetati võlgnikule kätte 29.12.2008.a. Kuivõrd sissenõudja tugines kohtu hinnangul ainult lepingule nr 3068, ei pidanud kohtutäitur saatma võlgnikule täitmisavalduses viidatud teist lepingut nr
2. Seega ei rikkunud kohtutäitur sellega

§ 24

lg 4 sätestatud kohustust.

§ 56

lõike 1 kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Seega sätestab

§ 56lõige 1 nõude rahuldamise ulatuse.

Täitmisavaldusega loeb kohus tõendatuks, et sissenõudja palus pöörata täitmisele 20.12.2007.a notariaalselt tõestatud lepingu nr 3068. Nimetatud lepingust tulenes nõude suurus 15 milj krooni. Sissenõudja märkis nõude suuruseks täitmisavalduses 30 milj kr ja lisas täitmisavaldusele ka 14.11.2008.a notariaalse kokkuleppe hüpoteegisumma suurendamiseks. Vaidlust ei ole selles, et võlgnikule saadetud täitmisteatele ei olnud lisatud 14.11.2008.a notariaalset kokkulepet ühishüpoteegisumma suurendamiseks. Nimetatust tulenevalt tuleb nõustuda kaebaja väitega, et kohtutäituri poolt koostatud dokumentides (täitmisteate kättetoimetamise akt ja täitmisteade) on vastuolu, nimelt ei sisaldu aktis märgitud dokumentide loetelus hüpoteegisumma suurendamise lepingut. Samuti ei on ebaselge, kas sissenõudja on tuginenud täitmisavalduses nimetatud lepingule kui lepingu nr 3068 lisale. Puhtformaalselt ei olnud 14.11.2008.a leping seega täitemenetluse algatamisel täitedokumendiks, sest täitemenetluse algatamise alusena sissenõudja seda oma avaldusse ei märkinud. Seega algatas kohtutäitur täitemenetluse 30 kr sissenõudmiseks täitedokumendi alusel, mille kohaselt oli sissenõutavaks summaks 15 milj krooni. Sissenõudja on oma 11.02.2009.a e-kirjas kohtutäiturile ka ise selgitanud, et nõudeavalduses märgitud 30’000.- kr oli eksitud. Nimetatuga rikkus kohtutäitur

§ 56lg 1 nõuet.

Ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus oli seetõttu vale, kuna summa, millelt tasu arvutati, oli ebaõige. Siiski on kohtutäituri otsus vale osas, millega jäeti rahuldamata kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täies ulatuses. Kohtutäitur on sisuliselt oma vea parandanud. Sissenõudja esitas 02.02.2009.a avalduse, milles täpsustas nõuet ja palus võtta nõude suurusena aluseks 15 milj kr, ühtlasi palus sissenõudja teha kohtutäituri tasu määramise kohta otsus lähtudes sissenõudmisele antud nõude suurusest 15 milj kr. Nimetatud sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur saatnud samas asjas võlgnikule uue parandatud täitmisteate, mille kohaselt on nõudeks 15 milj kr ja täitedokumendiks leping nr

1. Samuti on muudetud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ja arvestatud see täitmiseks esitatud parandatud nõudelt. Seega on kohtutäitur tühistanud ise oma otsused ja kohtul puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kuivõrd kohtutäitur pole teinud kaebuses märgitud täitetoiminguid – vara arestimine ja vara avalik suuline enampakkumine - on kaebus selles osas alusetu ja kohtutäituri otsus õige. Nagu nähtub e-kirjast kohtutäitur P.Petterile, on kohtutäitur teinud 12.01.2009.a avalduse sissenõudega ühinemiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et kohtutäitur oli varasemalt teadlik vara arestimisest. "Ühishüpoteegi seadmise leping ja kinnistamisavaldus" (leping nr 3068) punkti 2.
2. kohaselt võlgnik seadis võlausaldaja kasuks lepingu esemele 1 ja lepingu esemele 2 esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga viisteist miljonit krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Vaidlusalune leping nr 3068 on täitedokumendiks

§ 2

lg 1 p 19 mõttes, kuna on notariaalselt tõestatud ja näeb ette kaebaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäituril puudus tulenevalt formaliseerituse printsiibist õigus ja kohustus tuvastada nõuete olemasolu. Kohtutäitur ei ole pädev otsustama küsimuste üle, mille puhul on vajalik asjaoludele õigusliku hinnangu andmine. Kohtutäituri poolt täitmisele kuuluva nõude puhul peab tegemist olema 4 piisavalt konkreetse nõudega, mis ei eelda kohtutäiturilt keerulisi arvutustehteid ega õiguslikku tõlgendamist.

§ 56

lg-s 1 sätestatu piiritleb kohtutäituri tegevuse väga konkreetselt, jätmata talle otsustamisvabadust ega käitumisvariantide valikut. Kohtutäiturile ei ole antud

-s pädevust otsustada materiaalõiguslike küsimuste üle. Õige on see, et kohtutäitur peab lähtuma ainult täitedokumendis otsesõnu väljendatud otsustusest ja ta ei saa tõlgendada täitedokumenti. Täitemenetluse eesmärk ei ole nõude olemasolu tuvastamine ehk materiaalõiguslike küsimuste lahendamine, vaid nõude täitmine. Nimetatu ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks üldse täitedokumendist juhinduma, kui sellest nähtub selgelt täidetav nõue, ja selle vastuolu korral sissenõudja avaldusega sissenõudja tähelepanu sellele juhtima.

§-le 48 punkt 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmatajätmise tõttu. Tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur on täitmisteadet korrigeerinud ja sissenõutavaks summaks on 15 milj krooni, ei ole alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna vaidlust ei ole poolte vahel kaebuse läbivaatamise asjaolude üle, ei analüüsi kohus järgnevaid tõendeid: kohtutäituri teadet 06.01.2009.a, e-kirjade tagastusteateid samast kuupäevast, kohtutäituri otsust, kättesaamise teadet, 06.01.2009.a kaebust. Kuna kohus ei võtnud menetlusse kaebaja nõuet kohtutäituri toimingute tühistamiseks, ei analüüsi kohus poolte väiteid nimetatud asjaoluga seonduvalt. Käesoleva menetluse põhjustas osaliselt sissenõudja, märkides sissenõudmise avalduses ekslikult sissenõutavaks summaks 30 milj krooni, 15 milj krooni asemel. Seetõttu, kuigi kaebus jääb rahuldamata, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda. Juhindudes TsMS § 172 lg-s 1 ja § 173 lg –s 1 sätestatust tuleb menetluskulud jätta 40 % osas avaldaja, 60 % osas aga sissenõudja kanda. Ele Liiv Kohtunik 5