3-09-551/33

3-09-551 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-09-551 Haldusasi M.H. kaebus Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 25.02.2009.a käskkirjale nr 105p „M.H.le distsiplinaarkaristuse määramine” Asja läbivaatamise kuupäev 09.12.2009.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.H., esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli Vastustaja Põhja Politseiprefektuur, esindaja Tiina Vellet. RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 25.02.2009.a käskkiri nr 105p „M.H.le distsiplinaarkaristuse määramine”. Ennistada M.H. teenistusse ja mõista Põhja Politseiprefektuurilt välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Mõista Põhja Politseiprefektuurilt M.H. kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud summas 15 780 (viisteist tuhat seitsesada kaheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 25.02.2009.a käskkirjaga nr 105p „M.H.le distsiplinaarkaristuse määramine” karistati Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna juhtivkonstaablit M.H.t viidetega politseiteenistuse seaduse § 42 p-le 3; § 43 lg-le 1 ja § 44 lg-le 1 ning avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p-le 1 ja §-le 86 teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise eest teenistusest vabastamisega. Käskkirja kohaselt on M.H. sisenenud talle tööalaseks kasutamiseks väljastatud paroolidega politseiinfosüsteemi KAIRI ja töödelnud (päringud, ristkasutamine) politseiinfosüsteemis selleks teenistuslikku vajadust omamata erinevate isikute andmeid. Kirjeldatud tegevusega läks M.H. vastuollu politseipeadirektori 14.06.2004.a käskkirjaga nr 141 kinnitatud ja 09.03.2007.a muudetud infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korra p-ga 6, mille kohaselt on keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tööülesannete täitmidega; isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 p-ga 2 ja põhiseaduse §-ga 26; millega pani toime ATS § 84 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo. Käskkirjas leitakse, et arvestades KAIRI-s sisalduvat informatsiooni, on ka selle süsteemi ühekordne väärkasutamine oluline rikkumine, millesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Tegemist on olulise jämeda rikkumisega kogenud ametniku poolt, mistõttu tuleb M.H. suhtes kohaldada rangeimat distsiplinaarkaristust.
2. M.H. esitas 13.03.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: 1) Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 25.02.2009.a käskkirja nr 105p „M.H.le distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamist; 2) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna juhtivkonstaabli ametikohale ennistamist; 3) teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kohus võttis kaebuse 30.03.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Põhja Politseiprefektuuri.
3. Kaebuse kohaselt on kaevatav käskkiri õigusvastane ja sisuliselt ebaõige. Kaebaja ei tunnista talle süüks arvatud distsiplinaarsüüteo toimepanemist, kuna ta on andmebaasi KAIRI kasutanud ainult seoses tööülesannetega. Lisaks on vastustaja kaebaja arvates kohaldanud ebaõigesti ATS § 118 lg-s 2 sätestatut, kuna kaebajal puuduvad kehtivad karistused.
4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Vastavalt politseipeadirektori 14.06.2004.a käskkirjaga nr 141 kinnitatud infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise korra p-le 6 on ametnikul keelatud teha päringuid, mis ei ole seotud tööülesannete täitmidega. IKS nõuab, et igakordne isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane, seega peab politsei huvi kellegi eraeluliste andmete vastu olema alati teenistuslikult põhjendatud. Põhjendamatu isikute eraelu puutumatuse riive on vastustaja arvates piisavalt kaalukas distsiplinaarsüütegu, mida käsitleda jämeda rikkumisena ATS § 118 lg 2 tähenduses. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjustel rahuldada. 5.1 Asjas pole tuvastatud, et kaebaja oleks sisenenud talle teenistusalaseks kasutamiseks väljastatud paroolidega politseiinfosüsteemi KAIRI ja töödelnud kaevatas käskkirjas loetletud juhtudel isikute andmeid teenistusliku vajaduseta. Vastustaja ei ole ühelgi käskkirjas loetletud juhul suutnud veenvalt tõendada, et kaebaja on konkreetse päringu teinud teadvalt teenistusliku vajaduseta. Jättes kõrvale kaebaja ema (S. H.) suhtes 20.09.2008.a tehtud päringu, milline arvestades kaebaja ja nimetatud isiku vahelist sugulusastet ja sellest tulenevat riive mitteolulisust, iseseisvalt võetuna ei saaks kohtu arvates kaasa tuua raskeimat distsiplinaarkaristust, on kaebaja ülejäänud juhtude kohta väitnud, et on need teinud üksnes teenistusalalasel vajadusel. Tõendamiskoormus, et kaebaja on teinud need päringud teadvalt teenistusalase vajaduseta, lasub vastustajal, kui karistuse määrajal. 5.2 Kaebajale omistatud distsiplinaarsüüteo vastustajapoolse põhjendamatult üldise käsitluse tõttu kohtu-menetluses (kaevatav käskkiri ise teenistusalase vajaduse puudumise kohta põhjendusi ei sisalda) ning arvestades asja mahtu ja vastustaja seisukohta, et ainuüksi üks teenistusalase vajaduseta tehtud päring kujutab endast teenistuskohustuste jämedat rikkumist (ATS § 118 lg 2 ), mis annaks õiguse vabastada ametniku teenistusest ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, andis kohus vastustajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid vastustaja valitud episoodide kohta (I kd tl 217). Ka vastustaja poolt esiletoodud päringute (03.09.2008.a ja 26.09.2008.a – U. V.; 03.09.2008.a ja 21.10.2008.a – M. M.; 20.09.2008.a – T.; 20.09.2008.a – H.; II kd tl 4) kohta ei ole kohtule esitatud tõenduslikus plaanis midagi oluliselt määravat. Kõigi kaebajale süüksarvatavate päringute kohta on vastustajal esitada üksnes üldist laadi informatsiooni ja tõendeid. Selline lähenemine ei ole kohtu hinnagul piisav, kuivõrd ei tõenda kaebaja süüd igal konkreetsel juhul (st iga konkreetse päringu puhul). Vastustaja poolt kaebajale süüksarvatavate lubamatute päringute suur hulk ei ole selline asjaolu, mis kergendaks vastustajal lasuvat tõendamiskoormust. Selline lähenemine võib viia lubamatu olukorrani, kus kaebajale omistatakse ka tegusid, mida ta toime ei ole pannud. Kohtu sellist kahtlust süvendab vastustaja esindaja kohtuistungil tunnistatud asjaolu, et ei ole välistatud, et mõnele käskkirjas kaebajale süüksarvatud päringule siiski ka leidub teenistuslik seletus (II kd tl 130). Olukorras, kus kaebaja on teenistusalase vajaduseta tehtud päringuid algusest peale eitanud, peab vastustaja suhtuma asja tõenduslikku külge iseäranis tähelepanelikult. Asjaolu, et kaebaja ei suuda kõikide päringutega seotud asjaolusid tagantjärgi meenutada, ei vähenda vastustaja kohustust viidatata igal konkreetsel juhul tõenditele ja põhjendada, miks ta leiab, et päring on tehtud teenistusalase vajaduseta. Samuti ei vähenda vastustaja tõendamiskoormust kaebaja karistamisele eelnenud distsiplinaarjuurdluse pealiskaudsus. Käesoleval juhul ei olegi vastustaja suutnud veenvalt tõendada teenistusalase vajaduseta tehtud päringut, mis õigustaks valitud raskeimat karistust, mitte ühelgi juhul. 5.3 Järgnevalt käsitleb kohus olulisemaid kohtumenetluse käigus esitatud poolte väiteid. Esmalt märgib kohus, et pooltevahel puudub vaidlus selles, et kaebaja teenistusülesannete hulka kuulub isikusamasuse tuvastamine, milleks on vajalik andmete töötlemine politseiinfosüsteemis KAIRI, sh erinevate päringute tegemine. Kaebaja seletuse kohaselt tegeleb tema oma vahetuse koossseisust, kuhu kuulub peale kaebaja veel välijuht, välijuhi abi ja klienditeenindaja, ainsana isikute tuvastamisega, kusjuures üksnes juhul, kui isik on politseiosakonda kohale toimetatud teeb ta päringud omal initsiatiivil, muudel juhtudel teiste korraldusel (I kd tl 215-216; II kd tl 129). Vastustaja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud. Küll on aga vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja vahetu suhtlemise patrullteenistusega, väites, et selle töövahendiks on raadiojaam, mille abil võetakse ühendust Põhja Politseiprefektuuri juhtimiskeskusega, mitte Kesklinna politseiosakonnaga (II kd 3p). Samas ei vaielnud vastustaja vastu kaebaja selgitustele, mille kohaselt kasutatakse praktikas siiski ka mobiiltelefone, kuivõrd teatud kohtades (nt Viru Keskuse all olevas bussiterminaalis) raadiolevi täielikult puudub (II kd tl 102p). Seega ei ole kaebaja otsene suhtlemine patrullteenistusega välistatud, vaid kuulub praktikas tema tööülesannete hulka. Kaebaja selgitused on kooskõlas Eve Ilvese (välijuhi abi) seletusega, millest nähtub muuhulgas asjaolu, et kaebaja tegi päringuid ka tema ja patrullteenistuse ülesandel (II kd tl 87). Samuti nähtub Ilvese seletusest, et kaebaja tegeles ka taksojuhtide poolt politseiosakonda toimetatud probleemsete klientidega (samas). Ka Taavi Kirss (välijuht) ei välistanud võimalust, et patrullteenistus võis andmete saamiseks pöörduda ka otse kaebaja poole (II kd tl 88). Eeltoodust nähtub, et isikuandmete töötlemine ja vastavate päringute tegemine kuulub kaebaja teenistusülesannete hulka ning teatud osas toimub see teiste politseiametnike (välijuhi abi, patrullteenistuse ametnikud) nõudmisel. Vastustaja väide, et kaebaja pidanuks teise politseiametniku ülesandel päringut teostades olema 100 %-liselt kindel, et tegemist on õiguspärase päringuga (II kd tl 131), ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd jääb arusaamatuks ja vastustaja ei ole ka selgitanud kuidas tulnuks kaebajal talle esitatud päringunõuet enne selle täitmisele asumist kontrollida. Asja arutamise käigus selgus, et vastavat korda, millest tulnuks kaebajal sellises olukorras juhinduda, väljatöötatud ei ole. Seega nähtub eeltoodust kohtu arvates üheselt, et kaebaja ei saa vastutada nende päringute teenistusliku vajaduse eest, mis teostati teiste politseiametnike ülesandel. Millised käskkirjas loetletud päringutest on kaebaja teostanud teiste ametnike nõudel ei ole vastustaja enne karistamist välja selgitanud ega toonud välja ka kohtumenetluse käigus. Vastustaja väitel peaks päringuid võimalik olema seostada kambrižurnaali sissekannetega, kuivõrd kõik kambriplokis viibinud isikud tuleb sinna sisse kanda (II kd tl 3). Seega peaks vastustaja järgi päringute teenistuslik vajadus nähtuma kambrižurnaali sissekannetest. Kaebaja väitel kanti kambrižurnaali aga üksnes need isikud, kelle kohaletoimetamiseks kasutati sundi ja kes jäid kambrisse (II kd tl 101p). Samuti ei kanta kaebaja väitel kambrižurnaali neid isikuid, kelle isikusamasust kontrollitakse seoses teise kinnipeetud isiku ütluste usaldusvääruse kontrolliga (samas). Seega kaebaja selgituste järgi kõiki kambriplokis viibinud isikud praktikas kambrižurnaali sisse ei kanta. Sama ilmnes kohtuistungil patrullteenistuse ülesandel teostatud päringute ja patrullilehe sissekannete seose kohta. Kohtuistungil tunnistas ka vastustaja, et andmete töötlemine politseiinfosüsteemis KAIRI ei pea siiski alati kajastuma kambrižurnaalis või patrullilehel (II kd tl 129, 131). Seetõttu ei kujuta distsiplinaarjuurdluse käigus kogutud väljavõtted kambrižurnaalidest ja patrullilehtedest veenvaid tõendeid selle kohta, et seal mittekajastatud päringud, on tehtud teenistusalase vajaduseta. Arusaadavalt ei saa teenistusliku vajaduse puudumist tõendada ka KAIRI logide väljavõtted. Vastustaja tuginemine „päringute loogikale” on ühtse metoodika puudumise tõttu kohtu arvates aga väheveenev. 5.4 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebaja pole Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 25.02.2009.a käskkirjas nr 105p „M.H.le distsiplinaarkaristuse määramine” kirjeldatud distsiplinaarsüütegu toime pannud, mistõttu tema karistamine oli materiaalselt õigusvastane. Kuna kaebaja karistamine oli õigusvastane kuulub käskkiri tühistamisele, kaebaja teenistusse ennistamisele ning samuti tuleb mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tema tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest (ATS § 135 lg 1 ja § 160 lg 4 ja 5). Ühtlasi tuleb vastustajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg-st 3 tulenevalt kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu suurus.
6. Menetluskuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud, mis koosnevad õigusabikuludest kokku 15 780 krooni (II kd tl 104). Kuna kulud on kantud ja põhjendatud, kuuluvad need kaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt väljamõistmisele. Indrek Paukštys Kohtunik