Obsah (5)

§ 660§ 661§ 187§ 430§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 04.veebruar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-09-18812; Egert Ermel versus Westbuild

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Hageja ja Kostja vahel on töövaidlus, Hageja keskmine kuupalk on 30574 kr. Hageja ja Kostja leppisid kokku ,et Kostja kohustub Hagejale välja maksma saamatajäänud märtsikuu töötasu ½ kuupalga ulatuses s.o. 15 287 kr. ,töölepingu lõpetamise hüvitise (31.03.09 kehtinud Töölepingu seaduse (TLS) §90) 2 kuupalga ulatuses s.o. 61 148 kr. ning Palgaseaduses sätestatud viivise summas 3565 kr. , kokku 80 000 (kaheksakümne tuhande) krooni suuruses summas. Eelnimetatud summadelt kuuluvad kinnipidamisele riigimaksud(üksikisiku tulumaks ,töötuskindlustusmaks, kogumispensionimaksed), väljamakstavad summad kohustub Kostja tasuma Hagejale maksegraafiku alusel kolmes osas, kandes osamaksed üle hageja arveldusarvele nr. 17001540206 Nordea Panga Eesti filiaalis. 1.
2. Esimese osamakse summas 26 700 krooni kohustub Kostja kandma üle Hagejale hiljemalt 25.veebruariks 2010.a. Teise osamakse summas 26 700 krooni kohustub Kostja kandma üle hiljemalt 25.märtsiks 2010.a. ja kolmanda osamakse summas 26 600 krooni hiljemalt 29.aprilliks 2010.a.
3. Juhul kui Kostja ei täida/rikub käesolevas kompromissis kokkulepitud maksegraafikut, siis on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kogu kompromissi p.1 nimetatud võlakohustuse ennetähtaegset tasumist ja Kostjal kohustus tasuda Hagejale kogu võlakohustus ennetähtaegselt.
4. Juhul kui Kostja ei täida/rikub kompromissis kokkulepitud maksegraafikut, siis on Hagejal õigus, lisaks kogu töötasu ennetähtaegsele nõudmisele, nõuda Kostjalt viivitusintresside tasumist 0,2% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest ning kuni kõigi võlguolevate summade tasumiseni.
5. Poolte õigusabikulud jäävad mõlema poole enda kanda.
6. Pooled kinnitavad, et peale kompromissi p.1 märgitu ei ole neil enam vastastikuseid varalisi nõudeid. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. Selgitused Selgitada:

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi 2 rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kalev Kuningas Kohtunik 3