KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Evi Kool Määruse tegemise aeg ja koht 18.veebruar 2010.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-24747 Tsiviilasi M.Õ.`e avaldus lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende Avaldaja: M.Õ. (IK xxx, elukoht xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: Monica Meristo Meristo Õigusbüroo esindajad Puudutatud isik: A.H. (IK xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Vandeadvokaadi vanemabi Ene Mõtte MAQS Law Firm Advokaadibüroo Puudutatud isik: Aseri Vallavalitsuse esindaja L. V. Puudutatud isik: L.Õ. Puudutatud isik: S.Õ. Puudutatud isikute esindaja : Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON
- Jätta M.Õ.e avaldus rahuldamata.
- Määrata M.Õ.e ja A.H. kooselust sündinud alaealiste laste L.Õ.`e (IK xxx) ja S.Õ.`e (IKxxx) elukohaks laste ema A.H. (IK xxx) elukoht.
- Menetluskulud jätta poolte kanda. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamise päevast arvates. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on M.Õ.`e avaldus lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes. M.Õ.`e ja A.H. koosealust on sündinud lapsed L.Õ. (IK xxx) ja S.Õ. (IK xxx). Lapsed elasid koos avaldajaga. 03.06.2008.a viis A.H. lapsed salaja ära Rootsi ja tagasi ei toonud. Avaldaja ei ole lastega ühendust saanud ja laste tegelik asukoht on avaldajale teadmata. Laste ema elukoht Rootsis pole avaldajale teada. Avaldaja palus määrata laste elukohaks enda elukoht. Vastuses avaldusele on esitanud laste ema A.H. taotluse määrata laste elukohaks tema elukoht. Avaldaja on esitanud Viru Maakohtule avalduse 19.06.2008, peale seda, kui sai teada, et laste ema on lapsed viinud ära Rootsi. Eelmenetlus Aseri Vallavalitsuse 14.07.2008.a antud seisukohast kohtule nähtub, et lapsed on elanud isa M.Õ.`e juures Aseris alates 2004 aastast ning isa on laste kasvatamisega edukalt toime tulnud. Lapsed õpivad Aseri Keskkoolis. Aseri Vallavalitsus soovitab võimaluse korral omandada lastel vähemalt põhiharidus Aseri Keskkoolis. Avaldaja esindaja esitas 18.08.2008.a kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tehes kindlaks A.H. ja laste täpne asukoht, kohustades A.H.`t lapsed Aserisse tagasi tooma hiljemalt 31.08.2008.a. Kohus jättis 25.08.2008.a määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Puudutatud isiku, laste ema esindaja esitas 09.02.2009.a kohtule vastuse M.Õ.`e avaldusele laste elukoha kindlaksmääramiseks. Puudutatud isiku esindaja leidis, et laste isa vägivaldsust ja laste soove arvestades puudub võimalus laste elukoha kindlaksmääramiseks laste isa juurde Eestisse ning seetõttu palub kohtul määrata laste elukohaks ema elukoht. Puudutatud isiku esindaja taotles laste ärakuulamist Stockholmi kohtus. Puudutatud isiku vastusele on lisatud tõend Stockholmi Eesti Koolist selle kohta, et S.Õ. ja L.Õ. õpivad seal alates
- augustist 2008.a. Viru Maakohus esitas 03.03.2009.a Stockholmi District Court`ile tõendite kogumise taotluse, milles paluti ära kuulata alaealised lapsed L.Õ. ja S.Õ. ning välja selgitada, kas alaealised lapsed on sotsialiseerunud uude ühiskonda, kas neil on uusi sõpru, kuidas neil koolis läheb ja kus nad näevad edaspidi oma elu, kas Eestis koos isaga või Rootsis koos emaga? Millised on laste suhted oma vanematega, kas on praegu suhteid isaga? Kas laste suhtes on esinenud vägivalda vanemate poolt? Avaldaja esindaja esitas kohtule 05.03.2009.a seisukoha tsiviilasjas nr 2-08-24747, mille kohaselt ta ei nõustu laste ärakuulamisega Rootsis. 2 Stockholmi District Court esitas 15.04.2009.a Viru Maakohtule kirja, milles tegi ettepaneku tellida laste elukohauuring. Elukohauuringu puhul peab uuringu läbiviija püüdma selgitada välja lapse suhtumise ning andma sellest kohtule ülevaate oma kirjalikus arvamuses. Viru Maakohus nõustus ettepanekuga elukohauuringu läbiviimiseks täiendavaid suuniseid andmata. Stockholmi District Court esitas 27.10.2009 Viru Maakohtule Syndbybergi linna sotsiaalkomisjoni poolt läbiviidud elukohauuringud. Uuringu läbiviija kohtus S. ja L.Õ.`ega Sundbyberi linna sotsiaalosakonnas 03.09.2009.a. uuringu läbiviija kohtus mõlema tüdrukuga eraldi, kusjuures õed ei jõudnud vestluste vahel teineteisega rääkida. Vestluste ajal viibis juures eesti keele tõlk, kuna tüdrukud ei saanud aru kõigist rootsikeelsetest sõnadest, mida uuringu läbiviija kasutas. S.Õ.`e kohta läbiviidud uuringu kohaselt tahtis S. kolida ema juurde seepärast, et isa lõi teda ja õde. Isa lõi teda püksirihmaga ning seda juhtus mitu korda. S. ütles, et nägi ükskord, kuidas isa lõi vanemat õde näkku ja õel hakkas ninast verd jooksma. Jutustades sellest uuringu läbiviijale oli S. kurb ja nuttis. S. ütles, et ema ei ole teda kunagi löönud ja ema on rahulikum. S.le koolis meeldib ja tal on palju sõpru. Mõnede koolikaaslastega suhtleb ta ka vabal ajal, nad käivad üksteisel külas. S. ütles, et soovib elada ema juures Rootsis. Isaga ei ole ta peale Rootsi kolimist rääkinud ning ütles, et ei soovi isaga mingit kontakti. Ta kardab, et isa hakkab karjuma ja saab vihaseks ning kasutab jälle püksirihma, et sellega lüüa. Sellepärast kardab ta sõita tagasi isa juurde. S. ütles, et ta ei soovi, et teda kohtus üle kuulataks. S. klassijuhataja ütluste kohaselt on S. koolitöö tulemused kehvapoolsed ja S.l on olnud raskusi keelega. Klassijuhataja sõnul on S.l soov olemas, kuid tal läheb raskelt. Praktiliste ainetega saab S. koolis kenasti hakkama. Klassijuhataja iseloomustas S.t kui julget tüdrukut, kes ei karda otsida kontakti. Klassijuhataja sõnul on märgata, et oma uues klassis, kus S. sellest poolaastast õpib, tunneb ta end palju paremini. S. on leidnud klassis oma koha. Klassijuhataja ütles, et S. rääkis talle enne 2008.a jõule, et ta kardab isa ning, et isa on teda löönud ja ta ei taha Eestisse tagasi minna. Koostöö emaga sujub klassijuhataja sõnul hästi. Uuringu läbiviija hinnang S. kohtu ees ülekuulamise küsimuses on järgmine: arvestades S. enda seisukohta selles küsimuses, on uuringu läbiviija arvamusel, et S.`t ei tohiks kohtu ees üle kuulata. L.Õ.`e kohta läbiviidud uuringu kohaselt tahtis L. koos õega ema juurde kolida seetõttu, et isa lõi neid. L. ütles, et isa oli kogu aeg väga närviline ja tegi alati pisiasjadest suure numbri. L. sõnul ei ole ema teda ega õde kunagi löönud. L.le koolis meeldib, nii õpilased kui ka õpetajad on tema arvates vastutulelikud. L. ütles, et tal on kõigis ainete head tulemused. Alguses oli raske, kuna ta ei osanud rootsi keelt, kuid nüüd on juba kergem. Tal on palju sõpru, kellega ta on saanud tuttavaks koolis. L. ütles, et emaga saab ta rääkida kõigest, ta usaldab ema ning tunneb end emaga turvaliselt. L. soovib elada ema juures Rootsis, talle meeldib siin, ta on Rootsis ära harjunud ning soovib Rootsi jääda. L. ütles, et tema meelest on hea, et isaga ei ole kontakti, sest ta kardab isa. Parema meelega L. ei tahaks, et teda kohtus üle kuulatakse, sest ta ei ole kindel, et julgeks rääkida. Klassijuhataja sõnul on L.l keele tõttu mõnes aines raskusi, kuid on näha, et ta on andekas ning areneb teadmiste osas edasi. Klassijuhataja ütles, et kooli kontakt emaga on hea ning ema tunneb aktiivset huvi selle vastu, milline on L. olukord koolis. 3 Uuringu läbiviija hinnang L. kohtu ees ülekuulamise küsimuses on järgmine: arvestades S. enda seisukohta selles küsimuses, on uuringu läbiviija arvamus, et L.`t ei tohiks kohtu ees üle kuulata. Avaldaja esitas kirjaliku ettepaneku A.H.`le asja kohtuväliseks lahendamiseks ning seoses sellega esitas avaldaja esindaja 03.12.2009.a kohtule taotluse 14.12.2009.a kohtuistungi edasilükkamiseks. A.H. esindaja teatas 11.01.2010.a kohtule, et vastustajal puudub võimalus sõlmida kokkulepe, mille on välja pakkunud M.Õ., kuivõrd pakutud kokkulepe kahjustaks laste huve. Avalduse esitaja esindaja kirjast selgub, et laste emaga taheti teha kompromiss, et lapsed jäävad küll ema juurde elama, kuid ema ei tee takistusi lastega kohtumisel ja menetluskulud peaks kandma pooled. Kohtuistung ja puudutatud isikute seisukohad 08.02.2010.a kohtuistungile ilmusid avaldaja M.Õ., avaldaja esindaja Monica Meristo, puudutatud isiku A.H. esindaja E. M., alaealiste laste esindaja Kaido Kooga ja puudutatud isiku Aseri Vallavalitsuse esindaja L. V.. Eestkosteasutuse Aseri Vallavalitsuse 16.06.2008.a kirjaliku arvamuse (t.l. 22) kohaselt on laste isa M.Õ. laste kasvatamisega edukalt toime tulnud ning soovitab võimaluse korral omandada põhiharidus Aseri Keskkoolis. 08.02.2010.a kohtuistungil Aseri Vallavalitsuse esindaja esitatud seisukoha kohaselt, peale laste 1aastast Rootsi koolis käimist oleks lastel raske jälle kohaneda siinse kooliga kui lapsed peaksid Eestisse tagasi pöörduma. Vallavalitsuse esindaja palus otsuse tegemisel arvestada laste endi soove. Esindaja on seisukohal, et tuleks lähtuda laste huvidest ja laste elukohaks peaks jääma ema elukoht. Laste esindaja kohtuistungil avaldatu kohaselt (t.l. 176) on kõige otsustavamaks asjaks elukohauuring, mida ei ole põhjust mitte usaldada ning arvab, et lapsed tahavad jääda ema juurde. Lapsed on väljendanud oma soovi jääda elama ema juurde Rootsis ja see on põhjendatud. Kui kohus rahuldab avalduse, siis tekitaks see lastele stressi. Puudutatud isiku A.H. esindaja arvamuse (t.l. 178-179) kohaselt nõustub ta laste elukoha kindlaksmääramisega, kuid ei nõustu avaldaja avaldusega laste elukoha määramises isa juurde. Põhjus, miks ema lapsed ära viis tulenes laste isa vägivaldsusest ning sellest, et isa ei võimaldanud laste emal juba 2007.aastast lastega kohtuda. Lastega kohtudes oli laste ainukeseks sooviks isa juurest ema juurde kolida. Praegu elavad lapsed Rootsis ning õpivad alates 20.augustist 2008 Stockholmi Eesti Koolis. Lapsed on avaldanud soovi elada Rootsis ema juures ning jätkata õpinguid Stockholmi Eesti Koolis. 08.02.2010.a toimunud kohtuistungil puudutatud isiku esindaja kinnitas et, laste isa on lapsi löönud ning ka laste ema A.H. kartis M.Õ.`t ja seepärast võttis lapsed enda juurde. Kompromissiga puudutatud isiku esindaja ei saa nõustuda, sest avaldajapoolne kompromisslahendus kahjustaks laste huve. Laste huvi on see, et nad kasvaksid rahulikus keskkonnas ning laste äratoomine sellisest keskkonnast oleks laste huvide kahjustamine. Puudutatud isiku esindaja jääb seisukoha juurde, et laste elukohaks tuleks määrata ema elukoht. 4 Avaldaja esindaja 08.02.2010.a kohtuistungil on seisukohal, et elukohauuring ei vasta nõuetele. Laste elamistingimuste kohta andmed puuduvad. Avaldajale on teada, et lapsed elavad halbades tingimustes, magavad põrandal ning ei ole teada, kas laste ema töötab või ei. Avaldaja esindaja väidab, et laste peksmine isa poolt ei vasta tõele. Ta leiab, et isa õigusi on rikutud kuna tal puudub igasugune info laste kohta. Avaldaja esindaja pakkus välja kompromissi kuid vastaspool ei nõustunud sellega. Avaldaja esindaja jäi avalduse juurde, et laste elukoht määrataks avaldaja juurde. Avaldaja 08.02.2010.a kohtuistungil selgitas löömise kohta, et 2007 aastal jäi L. näiteringilaagrist kojutulekuga hiljapeale ning ta oli seetõttu väga endast väljas ja andis möödaminnes kõrvakiilu, aga näkku löömist ei toimunud. Teist last ta löönud ei ole ja lapsi rihmaga löönud ei ole. Avaldaja kinnitab, et lastega oli probleeme ja, et sellises eas lastega on väga raske. Kohtu seisukoht Vastavalt EÜ Määruse nr 2201/2003 ART 8 on „liikmesriigi kohtutel pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis.“ ART 12 kohaselt „Liikmesriigi kohtutel, kellel on artikli 3 tõttu pädevus lahutuse, lahuselu või abielu tühistamise taotluse suhtes, on pädevus kõigi selle taotlusega seotud vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes juhul, kui: a) vähemalt ühel abikaasadest on lapse ees vanemlik vastutus ning b) abikaasad ja vanemliku vastutuse kandjad on kohtusse pöördumise ajal sõnaselgelt või muul viisil ühehäälselt kohtute pädevust tunnistanud ning see on lapse parimates huvides.“ Avaldaja ja laste elukoht oli avalduse esitamise ajal Eestis, puudutatud isik ega avaldaja ei ole vaielnud kohtualluvuse üle ja on tunnistanud kohtu pädevust. Seega leiab kohus ,et on pädev lahendama nimetatud vaidlust. Kohus, ära kuulanud avaldaja, avaldaja esindaja, puudutatud isikud, puudutatud isiku esindaja ja alaealiste laste esindaja ning Aseri Vallavalitsuse esindaja seisukoha, uurinud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et M.Õ.`e avaldus ei kuulu rahuldamisele. Lastekaitseseadus (LkS) § 3 sätestab, et lastekaitse põhimõtteks on alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Perekonnaseadus (PkS) § 49 ja § 50 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanematel on õigus ja nad on kohustatud oma lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema, peavad kaitsma oma laste õigusi ja huve. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PkS § 50 lg 1 annab aga vanemale õiguse ja kohustuse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 51 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. 5 Poolte vahel puudus kokkulepe, kelle juures lapsed elavad. Lapsed elasid kuni 03.06.2008.a isa juures. Peale seda viis ema lapsed ära , kuna sai teada laste isa vägivaldsusest laste suhtes. PKS § 58 kohaselt lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt kümneaastase lapse soovi. Kohtule on esitanud puudutatud isik-laste ema taotluse määrata laste elukohaks tema elukoht. Kohus tegi kindlaks, et L.Õ.`e ja S. Õ.`e elamine koos emaga vastab laste huvidele. Lastel on koos emaga elades tagatud rahulik ja turvaline elu. Lapsed on avaldanud soovi elada koos emaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades asjaolusid, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Evi Kool Kohtunik 6