← Eesti

2-07-12525/13

Tsiviilasi nr 2-07-12525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-07-12525 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28.07

§ 70lg.2 kohaselt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt.

Kohtu määratud elatise suurust ja kostja poolt tasutud elatist arvestades tuleb perioodi eest üks aasta enne elatishagi esitamist kostjalt välja mõista 37 500 kr. Kostja apellatsioonkaebus Kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada hagi täieliku rahuldamise osas ja välja mõista elatis suuruses 2200 kr. kuus alates elatishagi esitamisest. Kaebuse põhjenduste kohaselt ületas kohus haginõude piire, mõistes elatise välja tagasiulatuvalt. Hagiavalduses taotles hageja elatise välja mõista alates hagi esitamisest. Kohtuistungil taotles hageja esindaja, kes ei ole menetlusosaline, elatis välja mõista tagasiulatuvalt, kuid hageja ise seda ei taotlenud. Hageja ei ole esitanud nõude suurendamise avaldust ega vastavaid tõendusmaterjale. Kohus ei arvestanud seejuures ka seda, et ta maksis 22.03.2007 ja 20.04.2007 hagejale veel kokku 3 600 kr. Arvestades hagejale makstut ei ole õige väita, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Kokku tuleb välja, et kostja peab maksma ühe aasta eest enne hagi esitamist igakuiselt 4 533 kr., millist elatise kuusummat ei ole kohus kostjale määranud. Hageja ei ole esitanud tõendeid pojale tehtud kulutuste kohta. Kohus ei arvestanud hageja varanduslikku seisundit, kes on korteriomanik ja kelle netopalk on 10 000 kr. Kostjat aitavad tema vanemad ja pärast 1 800 kr. elatise tasumist jääb talle elamiseks 1500 kr. Kohus ignoreeris Riigikohtu otsust, millises öeldakse, et pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada piisavalt ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostjal puudub kinnisvara, palgast saab ta kätte 3 309 kr. ja mõistes talt välja elatise 3 125 kr. jääks ta 2

(5)täielikult ilma elatusvahenditest. Poeg ei vaja sellisel määral rõivaid, nagu hageja oma arvestutes esitas. Ostus on ebaõige ka kohtukulude osas, sest TsMS § 164 lg.1 ja 3 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulu ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluskulu menetluse tulemustest sõltumata jätta täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja ei varjanud oma palgaandmeid ja esitas need kohtule, muu vara kohta aga temalt midagi ei küsitudki. Hageja vaidleb kaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Ebaõige on kaebuse väide, et elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt ületas kohus nõude piire. TsMS § 376 lg. 5 p. 2 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks põhinõude suurendamist, sellega seoses ei pea nõude suurendamise avaldus olema tingimata tehtud kirjalikus vormis. TsMS § 217 lg.5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Seega oli hageja esindajal õigus esitada tema nimel ja eest taotlus haginõude suurendamiseks, taotledes elatis välja mõista tagasiulatuvalt

§ 70lg.2 alusel.

See avaldus oli tehtud enne kohtulikke vaidlusi ja istungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks sellega seoses taotlenud kohtult istungi edasilükkamist põhjaliku vastuse koostamiseks (vastuvaidlemiseks).

§ 70

lg.2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine muid käesoleva seaduse §-is 61 lg.6 nimetatud asjaolusid.

§ 61

lg.6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla igakuise elatusraha miinimumi, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks peetavad asjaolud. Riigikohtu 20.11.2007 otsuses nr. 3-2-1-108-07 on asutud seisukohale, et kohus võib hageja nõudel

§ 70

lg.2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt.

§-ide 61 lg.2 ja 6 ning 70 lg.2 ja ülalmärgitud Riigikohtu lahendit koosmõjus tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et elatise maksmiseks kohustatud isik ei ole üks aasta enne elatishagi maksmist tasunud elatist piisavalt, kui tema poolt makstud elatis on kogusummas väiksem, kui kohtu poolt määratud elatise suurus kogu antud perioodi kohta. Käesoleval juhul ongi kohus sellest seisukohast lähtunud ja õigesti leidnud, et esineb alus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks. Samas on kohus ebaõigesti määranud igakuise elatise suuruse. Kõigepealt ei ole kohus arvestanud, et

§ 61lg.2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks mitte ainult lapse vajadustest, vaid ka kummagi vanema varalisest seisundist 3

(5)lähtudes. Hageja varalist seisundit, eeskätt tema sissetulekute suurust, ei ole kohus kindlaks teinud. Kuigi kumbki pool ei esitanud andmeid hageja sissetulekute suuruse kohta, oli kohus tulenevalt ülalmärgitud sättest kohustatud selgitama välja ka hageja varalise seisundi. Teiselt poolt on kohus ebaõigesti hinnanud kostja varalist seisundit. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja palgatõend ei ole arvestatav, kuna ta oleks suuteline teenima enamat ja kindlustama lapse vajadused, ei ole asjakohane. Poolte varalise seisundi hindamisel kuulub arvestamisele mitte hüpoteetiline, vaid reaalne ehk tegelik sissetulek. Puuduvad igasugused tõendid, et kostjal oleks muid sissetulekuid peale töötasu oma tööandjalt. Asjakohatu on ka kohtu seisukoht, mille kohaselt kostja elamine oma vanemate juures, kes teda materiaalselt toetavad, ei anna alust elatist vähendada. Kuivõrd tegemist ei ole elatise vähendamise hagiga, siis tuleneb eelmärgitust see, et maakohtu arvates peab kumbki vanem kandma lapsele vajaminevates kulutustest täpselt poole, milline lähtekoht ei ole lähtuvalt

§-ist 61 lg.2 elatise suuruse määramisel otsustav. Ringkonnakohus leiab, et antud asjas saab kolleegium teha uue otsuse elatise suuruse määramisega 2200 kr. kuus, ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Seejuures arvestab kolleegium, et kostja on selle summaga nõus ja nõuab seda arvestades ise uue otsuse tegemist, et tema palgamäär on 3700 kr. kuus (kostja keskmine brutopalk kuus perioodil oktoober 2006 kuni märts 2007 oli 3156 kr.), et hageja oma vastuses ei vaidlusta apellandi väidet, mille kohaselt hageja töötab ja saab netopalka 10 000 kr. kuus, ega ole esitanud oma vastuses teistsuguseid andmeid oma palga suuruse kohta. Vastavalt tuleb muuta ka kostjalt tagasiulatuvalt ühekordselt väljamõistetava elatise suurust. Seejuures loeb kolleegium tõestatuks toimikus olevate maksekorralduste väljatrükkidega (toimiku lk. 29 ja 30), et kostja on tasunud elatist 22.03.2007 1800 kr. ja sama suures summa 20.04.2007. Seega tuleb lisaks 13 300 kroonile arvestada, et kostja on tasunud sellel perioodil elatis veel 1800 kr., mis teeb kokku 15 100 kr. Ühe aasta elatis on kokku 26 400 kr. Lahutades sellest 15 100 kr., tuleb ühekordselt väljamõistetava elatise suuruseks perioodi eest aasta enne elatishagi esitamist 11 300 kr. Elatishagi esitamisele järgneval kuul on kostja tasunud elatist 1 800 kr. Seega 2007.a. aprillikuu eest tuleb välja mõista elatis 400 kr. (2200-1800). Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulu jaotuse osas. TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abielusasjas oma menetluskulud ise. Puudub alus arvata, et hageja esitas elatishagi seetõttu, et kostja varjas oma sissetulekuid, mistõttu TsMS § 164 lg.3 sätete rakendamiseks puudub alus. Tiit Kollom Ülle Jänes Gaida Kivinurm Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 21.04.2009 otsusega nr 3-2-1-11-09 4

(5)RESOLUTSIOON
  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-0712525 osas, millega ringkonnakohus mõistis K. Z.lt L. Z. kasuks ühekordse summana välja elatise 11 300 (üksteist tuhat kolmsada) krooni D. Z. ülalpidamiseks
  4. märtsist 2006 kuni
  5. märtsini
  7. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista K. Z.lt L. Z. kasuks ühekordse summana välja elatis 400 (nelisada) krooni D. Z. ülalpidamiseks
  8. märtsist 2007 kuni
  9. märtsini
  11. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
  12. Rahuldada osaliselt L. Z. hagi K. Z. vastu D. Z.le elatise saamiseks. 3.
  13. Mõista K. Z.lt L. Z. kasuks D. Z. ülalpidamiseks alates
  14. märtsist 2007 kuni
  15. märtsini 2007 ühekordse summana välja elatis 400 krooni, alates
  16. märtsist 2007 kuni
  17. aprillini ühekordse summana elatis 400 krooni ja alates
  18. maist 2007 elatis 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus kuni D. Z. täisealiseks saamiseni
  19. augustil
  20. 3.
  21. Jätta menetluskulud poolte kanda.
  22. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  23. Tagastada K. Z.le kassatsioonkaebuselt
  24. augustil 2008 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.