2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (
KOHUS LEIAB:
lg 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja taotleb Riigiprokuratuuri 21.07.2009 vastuse nr RP-2-9/09/67-II tühistamist. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõikele 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakti üheks tunnuseks on tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusakti tühistamine tähendab sisuliselt seda, et selle haldusaktiga antud õigus või pandud kohustus kaotab oma kehtivuse. Mitte iga avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt tehtud otsustus ei ole aga haldusakt. Kohtu hinnangul ei ole Riigiprokuratuuri 21.07.2009 vastuse nr RP-2-9/09/67-II vaadeldav haldusaktina, kuivõrd see ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust, vaid tegemist on reaaltoiminguga. Toimingu tühistamise nõuet
esitada ei võimalda ja see ei oleks ka faktiliselt võimalik. Vastavalt
lõikele 2 võib halduskohtusse esitatava kaebusega taotleda nii haldusakti või selle osa tühistamist kui ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja sooritamata toimingu sooritamist. Seega tuleb kaebajal oma nõuet täpsustada ja juhul, kui kaebaja jätkuvalt soovib Riigiprokuratuuri 21.07.2009 vastust nr RP-2-9/09/67-II vaidlustada, siis on võimalik taotleda selle õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamist). Kaebuse esitaja peaks nõude täpsustamisel silmas pidama, et tuvastamistaotluse esitamise korral peab kaebaja märkima, milliseid kaebaja õigusi on vaidlustatud toiminguga rikutud, mille vastu Riigiprokuratuur on eksinud (milliseid õigusnorme rikkunud) ja mis on kaebaja põhjendatud huviks sellise tuvastamise suhtes, kuidas tuvastamine aitab kaebajat edaspidi tema väidetavalt rikutud õiguste kaitsmisel/taastamisel. Tuvastamine peab andma kaebajale mingi eelise tema rikutud õiguste edaspidisel kaitsmisel, st olema kaebajale kasulik. Õigusvastasuse kindlakstegemine on fakti konstateerimine ja selline tuvastamine iseenesest ei too vastustajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Vastustaja, st Riigiprokuratuur ei ole sellise tuvastamise alusel kohustatud sooritama mingeid toiminguid, andma välja haldusakte vms. Seega ei saa tuvastamistaotluse raames kohus vastustajat millekski kohustada. Sellise taotluse kohtuliku läbivaatamise käigus ei saa kohus kohustada Riigiprokuratuuri andma välja konkreetset määrust või muud dokumenti (mis oleks vaidlustatav Tallinna Ringkonnakohtus), mida antud juhul kaebaja on taotlenud, sest sellise ettekirjutuse tegemine vastustajale ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Riigiprokuratuuri 21.07.2009 vastusest nähtuvalt on kaebaja huvi olnud just teatud isikute suhtes kriminaalmenetluse algatamine. Nende küsimuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus peab seetõttu vajalikuks, et kaebaja hindaks ratsionaalselt oma kaebuse perspektiivikust, ning selgitab kaebajale, et juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks võib kohus tuvastamiskaebuse tagastada, ilma seda kohtulikult läbi vaatamata (
lg 31 p 5; § 23 lg 3 p 1).“ Taotluse osas, millega kaebaja taotles enda Soome Vabariigi vanglast ajutist vabastamist dokumentide eestikeelsete tõlgete tegemiseks, selgitas kohus, et sellise määruse tegemiseks puudub seaduslik alus ja ka see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Dokumentide tõlgete tegemist on kaebajal õigus taotleda kinnipidamiskoha järgses kohtus kehtestatud korda ja asukoha riigi seaduse sätteid järgides. Kohus selgitas veelkord kaebajale, et dokumentide tõlgete kohtule esitamata jätmine ei ole antud juhul kaebuse käiguta jätmise aluseks, vaid selleks on just kaebuse lõpliku taotluse ebaselgus, küll aga jäävad tõlketa dokumendid tähelepanuta, kui hiljem toimuks asja sisuline läbivaatamine. Samas jääb kohus nõude juurde, et kaebaja esitaks tema tahtest 2 parema arusaamise huvides Kaitsepolitseiameti 01.06.2009 määruse ning Riigiprokuratuuri 06.05.2009 vastuse koopia. Kohus selgitas kaebajale, et kohus ei nõusta isikuid kaebusevälistes õigusalastes ja muudes küsimustes, selleks on õigus pöörduda erialaste teadmistega isikute poole. Kohus selgitas üksnes, et riigilõivuseaduse § 56 lg-s 10 sätestatud riigilõiv 250 krooni, mis tuleb halduskohtule kaebuse esitamise eest tasuda, tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072673 või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072673, ning maksedokument esitada kohtule (
4. Väljastusteatest nähtuvalt on M.P.P. saanud määruse ärakirja kätte 29.10.2009, kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajal ega kuni käesoleva ajani vastanud ega kaebuse olulisi puudusi kõrvaldanud (sh on jäetud riigilõiv tasumata). Seetõttu ei ole tema kaebuse menetlusse võtmine võimalik. Kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest on kaebajat korduvalt hoiatatud. Kohtunik Hurma Kiviloo 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.