lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus xxx.a. kuni xxx.a. Poolte abielust sündisid tütar A ja poeg A. Lapsed elavad koos hagejaga. Peale lahutamist tasus kostja laste ülalpidamiseks elatist ebaregulaarselt, kuid viimasel aastal on lõpetanud igasuguse toetamise. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise mõlemale lapsele 2 175 krooni kuus sh. üks aasta tagasiulatuvalt. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kohtuotsusega otsustati poeg A jätta hageja juurde elama ja tütar A jätta kostja juurde elama. Käesoleval ajal on see kohtuotsus jõus, mis võtab hagejalt võimaluse hagiavalduses toodud nõudmiste esitamiseks. Peale abielu lahutamist elasid pooled kõrvuti asetsevates majades, poeg A elas koos hagejaga ja tütar A koos kostjaga. Lapsed suhtlesid omavahel regulaarselt ja käisid ema ja isa juures. 2008.a. vahetas kostja korteri ja 2009.a. vahetas hageja korteri. Laste regulaarne suhtlemine oli vahemaa tõttu raskendatud ja pooled leppisid kokku, et 4 päeva nädalas elavad lapsed ema juures Maardus ja 3 päeva nädalas isa juures Tallinnas. Reedel, laupäeval ja pühapäeval on lapsed kostjaga ja kostja kannab kõik laste ülalpidamisega seotud kulud. Lisaks sellele kandis kostja hagejale regulaarselt üle raha summas 3 000 krooni laste ülalpidamiseks, kandis lasteaia kulud, ostis lastele riideesemeid, jalatseid, koolitarbeid jm. Kostja täidab oma kohustusi laste ülalpidamisel vabatahtlikult. Käesoleval ajal on kostja seoses koondamisega töötu ja saab töötu abiraha 900 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asjas puudub vaidlus, et pooltel sündis xxx.a. tütar A ja xxx.a. poeg A. 21.10.2005.a. kohtuotsusega (tlk 8) otsustati poeg A jätta elama hageja juurde ja tütar A jätta elama kostja juurde. Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et vähemalt alates 2008.a. suvest elavad mõlemad lapsed hageja juures. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et lapsed elavad hageja juures, siis kostja väited selle kohta, et ta ei pea elatist maksma, kuna kohtuotsusega on jäetud mõlemale vanemale kasvatamiseks üks laps, on asjakohatud. Elatis lapse ülalpidamiseks on mõeldud lapse igapäevaste kulude kandmiseks ning kuna lapsed elavad hageja juures, siis tuleb neid kulusid kanda hagejal. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS (Perekonnaseadus) § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. 2 Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja on täitnud PerekS §-st 60 lg 1 tulenevat ülalpidamiskohustust. Kostja väidete kohaselt on ta ülalpidamiskohustust täitnud korrektselt, kuna kuni töölepingu lõppemiseni 2009.a. mais kandis ta hagejale laste ülalpidamiseks 3000 krooni regulaarselt ja samuti tasus lasteaia kulud. Kohus leiab, et asjas on tõendamata, et kostja hagejale elatist on tasunud. Samas nähtub asja materjalidele lisatud kontoväljavõtetest, et kostja on lasteaia tasu maksmise kohustust täitnud. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte kokkuleppe järgi pidi lasteaia tasu maksma kostja, siis elatisenõude täitmisel tuleb kostja poolt tasutud lasteaiatasud elatisesummadest maha arvata. Kostja väited selle kohta, et ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust sellega, et ostis lastele riideesemeid, jalatseid ja koolitarbeid on kohtu arvates tõendamata. Asja materjalidele lisatud ostutšekkidelt nähtub, et juulis 2009.a. on ostetud mänguasju, ning augustis 2009.a. pliiatseid ja vihikuid umbes 100 krooni eest, samuti riideid 350 krooni eest, kuid kohtu arvates ei saa nimetatut lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Asjast ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt täidab kostja oma ülalpidamiskohustust sellega, et ostab lastele mõned kirjutamistarbed ja riideesemed. Kostja on asjas väitnud ka seda, et lapsed on iga nädal 3 päeva s.o. reedest pühapäevani tema juures ja täielikult tema ülalpidamisel. Hageja väidete kohaselt on lapsed kostja juures harva ja ebaregulaarselt. Kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku esitada konkreetne seisukoht, millal lapsed tema juures olnud on, kostja seda ei teinud ja sellest tulenevalt jäi tõendamata ka kostja väide, et lapsed on olnud tema juures osaliselt tema ülalpidamisel. Hageja on elatisenõude lapste ülalpidamiseks esitanud seaduses sätestatud miinimumsummas. PerekS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära s.o. käesoleval ajal 2175 krooni. Asjaolu, et kostja on käesoleval ajal töötu ei vabasta teda elatise maksmise kohustusest ning ei anna alust elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsumma. Mõjuvaid põhjuseid PerekS § 61 lg 6 mõttes kostja esitanud ei ole. Nagu asja materjalidest nähtub, et tasunud kostja elatist nõuetekohaselt ka siis kui ta töötas. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb seaduses sätestatud miinimumsummas elatis laste ülalpidamiseks välja mõista sh. ka tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi kohtusse esitamist. Kohtuotsuse täitmisel tuleb nõutavast elatisevõlgnevusest maha arvestada kostja poolt alates 03.06.2008.a. tasutud lasteaia tasud. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 80 % ulatuses kostja kanda ja 20 % ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 3 Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.