lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Rapla Maakohus kuulutas OÜ V (pankrotis) pankroti välja 11.10.2005 otsusega ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Pankrotimenetluse käigus tuvastas pankrotihaldur, et OÜ V (pankrotis) on perioodil 12.02.2004 kuni 26.02.2004 tasunud AS LE arveid summas 2.404.517 krooni, millised olid AS LE poolt tegelikult väljastanud OÜ FO, kellel ainsana oli seega ka arvete maksmise kohustus. Kuna AS LE ja OÜ V (pankrotis) vahel puudus kokkulepe kolmanda isiku arvete tasumiseks. Õigemini kokkuleppe tühisuse tõttu ei tekkinud OÜ-l V (pankrotis) arvete tasumise kohustust OÜ FOeest), ning seetõttu on AS LOÜ V (pankrotis) arvel alusetult rikastunud. Arvestades, et välja on kuulutatud OÜ V pankrot, leidis haldur, et kostjale arvete maksmine kahjustas OÜ V (pankrotis) võlausaldajate huve ning esinevad alused tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks summas 2 404 517 krooni. 23.08.2007 kohtumäärusega asendas kohus senise hageja OÜ V (pankrotis) uue hagejaga OÜ C H . Hageja asendamine toimus tulenevalt asjaolust, et senine hageja OÜ V (pankrotis) loovutas enda nõude kostja vastu OÜ´le C H . Hageja leiab, et tunnistajate TR, VP ja MK poolt 10.04.2008.a. kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, OÜ FO oli kostja ees võlg suuruses ligikaudu 28 000 000 krooni, AS LE oli teadlik OÜ FO maksejõuetusest, AS LE diktaadil otsiti lahendusi kuidas kõnealune võlg tasuda, AS LE advokaadid koostasid skeemi, mille kohaselt OÜ FO, OÜ S , OÜ WI, OÜ M , AS K , OÜ V , AS S ja AS LE pidid osalema tehingus, kus kõik nimetatud äriühingud (v.a. AS LE) annavad kõik enda varad üle AS LE tütarfirmale AS S , mille järgselt võetakse AS S poolt laen ja tasutakse saadud laenu arvelt võlg AS LE. Antud skeemi õnnestumise puhul pidi AS LE saama enda nõude rahuldatud ja teised võlausaldajad ei oleks midagi saanud. Seega koostasid AS LE advokaadid skeemi, mille alusel oleks üks võlausaldaja enda nõude saanud rahuldatud aga ülejäänud võlausaldajad ei oleks enda nõudeid rahuldatud saanud ja kõikide nimetatud äriühingute vahel käis koostöö lepingu ettevalmistamisel, kokkuleppe täitmise käigus teostati ka OÜ V poolt OÜ FO anda võlgade tasumine summas 2 404 517 krooni. Kokkuleppe täitmise käigus sõlmiti ka vaidlusalune nõude loovutuse tehing ja AS LE taganes kokkuleppest seoses asjaoluga, et tema juhatus ei saanud tehingu jaoks vajaminevat kooskõlastust enda Leedu omanikelt/nõukogu liikmetelt. Kostja AS LEvastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Hageja käsitleb ajavahemikul 12.-26.02.2004 kostja arvelduskontole teostatud makseid kogusummas 2 404 517.00 krooni õigusliku aluseta saaduna, kuna väidetavalt puudus kokkulepe OÜ FO(likvideerimisel) arvete tasumiseks. Esialgne hageja tasus nimetatud summa ulatuses teadlikult ja enda tahte kohaselt kostja poolt OÜ FO(likvideerimisel) väljastatud arveid. 15.04.2004 sõlmisid OÜ FO(likvideerimisel) ja esialgne hageja tasaarvelduse kokkuleppe, mille punktis 2 avaldasid kokkuleppe pooled, et OÜ V (pankrotis) on tasunud vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele OÜ FO(likvideerimisel) eest kostjale kokku 2 404 517 krooni. Kõnealusest kinnitusest nähtub üheselt, et esialgse hageja poolt kostjale tasutud 2 404517 krooni näol ei olnud tegemist alusetult tasutud summaga, vaid OÜ FO(likvideerimisel) kohustuse 2 täitmisega vastavalt esialgse hageja ja OÜ FO(likvideerimisel) vahel eraldi sõlmitud kokkuleppele. Eeltoodust tulenevalt on senise menetluse käigus tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt ilmne, et esialgne hageja pakkus kostjale täitmist kolmanda isiku OÜ FO(likvideerimisel) eest ning tasus viimasega kooskõlastatult kostja poolt esitatud arveid kokku 2 404 517 krooni, kusjuures kostjal puudus VÕS § 78 lg 2 tulenevalt õiguslik alus keelduda esialgse hageja poolt pakutud kohustuse täitmise vastuvõtmisest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt on OÜ V (pankrotis) teinud kostjale pangaülekandeid summas 2 404 517 krooni. Pangaülekannete selgituses on hageja märkinud summade tasumise alusena ,, FOOÜ arved" (tlk 9-24). Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi asjaolu, et arved, mille hageja õiguseellane kostjale tasus ja mis olid väljastatud OÜ FO, olla hinnatav kui õigusliku aluseta ülekannete teostamine. Hageja on ka ise hagiavalduses toodu kohaselt möönnud, et kostjale ülekannete tegemise õiguslikuks aluseks saaks olla osapoolte vahel olev vastavate toimingute tarvis sõlmitud kehtiv kokkulepe. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, st tasaarvestuse teostamiseks piisab võlasuhte ühe poole tahteavaldusest Asja esitatud materjalide kohaselt sõlmisid 15.04.2004 OÜ FO(likvideerimisel) ja esialgne hageja tasaarvelduse kokkuleppe (tlk 74), mille punktis 2 avaldasid kokkuleppe pooled, et OÜ V (pankrotis) on tasunud vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele OÜ FO(likvideerimisel) eest kostjale kokku 2 404 517 krooni. Üksi tõend ei kinnita hageja väiteid selles, et kokkuleppe tühisuse tõttu ei tekkinud OÜ-l V (pankrotis) arvete tasumise kohustust OÜ FO eest), ning seetõttu on AS L OÜ V (pankrotis) arvel alusetult rikastunud. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kusjuures vastavalt VÕS § 78 lg 2 võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidab kolmas isik. Kohtuistungil 10.04.2008 on tunnistajatena ütlusi andnud MK(tlk 179) VP( tlk 181) ja TR ( tlk 4 181). Tunnistajad on andnud ütlusi, selle kohta, et OÜ V (pankrotis) poolt oli kostjale OÜ FO võlgnevuste tasumise näol tegemist osaga kostja advokaatide poolt koostatud skeemist, mille kohaselt AS LE pidi saama enda nõuded OÜ FO vastu rahuldatud aga ülejäänud võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata, kuid see ei muuda kohtu hinnangul olematuks ja kehtetuks tasaarvelduse kokkulepet. Hageja on ise kinnitanud, et printsiibis oli kokkulepe OÜ V (pankrotis) poolt OÜ FOvõlgnevuste tasumiseks kostjale ülekannete tegemise hetkel olemas. Vastavalt VÕS § 1027 peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Antud juhul oli hagejal kokkulepe kostjale 2 404 517 krooni üle kandmiseks ning nimetatud summa tagasi nõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt hageja kasuks puudub alus ( tlk 79). Vastavalt VÕS 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud
lg 1 p 1 alusel, sest hagi on kohtule esitatud 28.12.2005.
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud,
Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb hageja menetluskulud, riigilõiv ja õigusabi kulu 113 058.53 krooni jätta tema enda kanda. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt summas 84 048.80 krooni. Kostja on esitanud kuludokumendid arvete nr 280449, nr 280457, nr 280642, nr 280642, nr 280828, nr 280899, nr 281001, nr 290072, nr 290159, nr 290960 ja nr 291096 ärakirjade näol, mis kinnitavad asjakohasust ning nõude suuruse loeb kohus arvestades asjas menetletud nõudeid ja sisu põhjendatuks. Kostja õigusabikulu kuulub väljamõistmisele hagejalt. 5 Liili Lauri kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.