KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-9400 Tsiviil

§ 197lg 1 alusel hageja hagist.

1. Kostja palub kohtul hageja viivisnõuet vähendada, kuivõrd hageja ei ole toiminud ka teisi lepinguid täites heauskselt. Käesoleval juhul leiab kostja, et ei ole mõistlik nõuda kostjalt sedavõrd suurt viivist olukorras, kus hageja on ise jätnud täitmata kohustusi eelmise aasta augusti kuust.
2. Ühtlasi nõuab kostja

§ 108lg 2 alusel, et hageja täidaks lepingutega TT705842 ja

TT709779 võetud kohustused. Kohtu põhjendused 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 2

) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Ostu-müügilepinguga nr TT714468/M (t lk 9-20) on tõendatud, et hageja ja kostja vahel on tekkinud võlasuhe ning poolte vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt hageja pidi kostjale valmistama aknaid. Ostu-müügilepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma akende eest kokku 301 325 krooni. Hageja on kostjale esitanud arve nr 20073496 (t lk 22), milles palutakse kostjal tasuda hagejale 219 616 krooni. Krediitarvega nr 20080425 (t lk 27) on tõendatud, et hageja on jääkakna realiseerinud ning krediteerinud 1 220 krooni. OÜ M perioodilisest väljavõtust (t lk 28) nähtub, et kostja võlgneb hagejale 188 780 krooni. Kuivõrd kostja on vahepeal tasunud hagejale 10 000 krooni, on hageja vähendanud põhinõuet 10 000 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista 178 780 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja võlgnevus hageja ees osundatud lepingu alusel moodustab 178 780 krooni. 17. Eelnevast järeldub, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega hageja ees viivitanud. 18. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised 0,2 % e 377,56 kr päevas. Viivised moodustasid seisuga 12.08.2008.a. summas 96 970,31 krooni.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 113

lg 6 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Müügilepingu üldtingimuste (t lk 21) p 4.1 kohaselt on müüjal õigus ostjalt nõuda ostumüügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, p 4.2 kohaselt on ostjal õigus müüjalt nõuda leppetrahvi kauba või selle osa üleandmisega viivitamisel 0,2% tähtajast üle andmata kauba või selle osa maksumusest iga viivituses oldud kalendripäeva eest.
2. Pooled vaidlevad viiviste suuruse üle. Kostja on palunud kohtul viiviseid vähendada, kuna ka hageja on rikkunud endale võetud kohustusi. Hageja aga leiab, et kostjal on kohustus tasuda viiviseid, sest viimane on rikkunud endale võetud kohustust, s.o tasuda ostetud kaupade eest tähtaegselt. Kuivõrd kostja teadis tasumise kohustusest, pidi viimane olema arvestanud ka sellega, et tähtaegselt tasumata arvete eest tuleb maksta viiviseid.
3. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt viiviste tasumist, peavad olema täidetud viivisenõude esitamise eeldused, s.o on olemas rahaline kohustus, peab olema tegemist rahalise kohustuse täitmisviivitusega, s.o kohustuse rikkumisega ning nõue peab olema muutunud sissenõutavaks. Käesoleval juhul on olemas poolte vahel rahaline kohustus (kostja peab hagejale tasuma saadud kauba eest), kostja on olnud täitmisviivituses (ei ole tähtaegselt tasunud hagejale kauba eest, mille tulemusena on tekkinud viivisenõude õigus) ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist.
4. Riigikohus on oma
5. juuni 2005.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 punktis 14 leidnud, et seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppe piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada ja punktis 18, et ei ole võimalik viivise vähendamise ulatust summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest.
6. Nii hageja kui ka kostja tegutsesid ostu-müügilepingu sõlmimisel enda majandus- ja kutsetegevuses, seega pidi kostja olema eelduslikult lepingu sõlmimisel teadlik selle tingimustest, sh viiviste maksmise kohustusest, kui tähtaegselt ei tasuta toodete eest. 3

§ 198

).

§ 197

lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist.

1. Kostja palub tasaarvestada pooltevahelisest 14.09.2007.a. sõlmitud lepingust nr TT705842 tuleneva leppetrahvi 180 päeva eest summas 6677,28 kr. Lepingu täitmise tähtaeg oli 25.11.2007.a. Olenemata sellest, et kostja on tasunud tellitud kauba eest, hageja kostjale kaupa üle andnud ei ole. Kostja vastuväite on hageja esindaja kätte saanud 26.05.2008.a. ( t lk 56) käesoleva kohtumenetluse ajal.
2. Hageja vaidleb kostja tasaarvestuse nõudele vastu ja leiab, et kuna kostja nõue ei tulene 14.09.2007.a. lepingust nr TT705842 ning kostja ei ole hagejale esitanud nimetatud leppetrahvi tasumise nõuet ega tasaarvelduse avaldust, tuleb hageja taotlus jätta leppetrahvi nõudmiseks ja tasaarvestuse tegemiseks rahuldamata.
3. Kohus leiab, et hageja nimetatud seisukoht ei ole õige. Kostjal on õigus esitada tasaarvestuse vastuväide ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Selleks, et tasaarvestada samaliigilist nõuet, on vajalik vastavasisuline tahteavaldus teisele poolele. Tasaarvestuse avaldus on teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Tasaarvestuse teostamiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut.
4. Kohtule esitatud tasaarvestuse vastuväitest nähtub kostja nõue, millega tasaarvestav pool soovib tema vastu esitatud nõuet tasaarvestada. Antud asjas on tegemist samaliigiliste nõuetega, millede täitmise tähtajad on saabunud.

§ 200

lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud), selliseid vastuväiteid hageja esitanud ei ole. Hageja kostja tasaarvestuse vastuväidet millegagi ümber lükanud ei ole. Eelneva alusel leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus tuleb rahuldada ja hageja nõue tasaarvestada kostja nõudega summas 6677,28 kr. Kohus tasaarvestab hageja viivisenõude summas 101976,15 kr kostja leppetrahviga summas 6677,28, mistõttu kostjalt väljamõistetav viivise võlg moodustab 95 298,87 kr. 29. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 178 780 kr ja viivisvõlg summas 95298,87 kr. 30. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja nõue

§ 108

lg 2 alusel, et hageja täidaks lepingutega TT705842 ja TT709779 võetud kohustused, ei kuulu lahendamisele antud tsiviilasjas. Selleks tuleb kostjal esitada vastavasisuline nõue iseseisva hagimenetluse raames. Menetluskulud 31. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Ene Tsefels Kohtunik 4