nõuetele ega teinud ka asja menetlusse võtmise määrust
Menetlusseadustiku loogikast tulenevalt ei saa lõpetada menetlust kaebuse osas, mida kohus määrusega menetlusse võtnud ei ole. Seetõttu tuleb esmalt otsustada kaebuse menetlusse võtmine. Kohus leiab, et kaebus kuulub
kohaselt halduskohtu pädevusse ning see kuulub lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Kuivõrd asjaoludest nähtub, et menetlus on võimalik lõpetada, ei pea kohus otstarbekaks hinnata esitatud kaebuse vastavust
Samuti leiab kohus, et kuivõrd menetluse saab lõpetada enne muude
sätestatud eelmenetluse toimingute tegemist, siis nende toimingute tegemine käesoleval juhul vajalik ei ole.. 4.
lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.
lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise.
lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebusest loobumise avalduses on kaebuse esitaja kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest .Kaebusest loobumise avalduse on allkirjastanud kaebuse esitaja vandeadvokaadist esindaja, kelle puhul on põhjendatud alus eeldada kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlikuks olemist. 5.
lg 2 sätestab, et kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Käesoleval juhul lõpetab kohus haldusasja menetluse vahetult pärast kaebuse menetlusse võtmise otsustamist, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks potentsiaalselt vastustajalt menetluse lõpetamise taotluse kohta seisukoha küsimist. 6. Tulenevalt
lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kaebusest loobumise avalduse esitamise hetkeks ei olnud kaebust menetlusse võetud ja potentsiaalne vastustaja ei ole käesolevas haldusasjas toiminguid teinud, siis ei saa olla menetluskulusid käesolevas haldusasjas tekkinud kellelgi peale kaebuse esitaja enese. Järelikult ei saa olla haldusasjas menetluskulusid, mida kaebuse esitajalt välja mõista. Kaebuse esitaja kanda jäävad tema enese menetluskulud. 7. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on õigus taotleda tasutud riigilõivust poole tagastamist. Tulenevalt
lg 5 punktist 2 tagastatakse kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni. Viidatud sätte lg 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv isiku nõudel ja määruse alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Viimatimärgitud sätte lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Lea Kuuse Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.