← Eesti

3-10-27/5

Obsah (9)§ 24§ 47§ 10§ 11§ 3§ 12§ 21§ 92§ 84

3-10-27 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-27 Haldusasi OÜ Resk kaebus Viimsi Vallavalitsuse 27.1

§ 24lg 1 p 2 alusel.

  1. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
  2. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale ( esindaja kaudu) . Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale on kaebuse esitajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 47¹ lg 3).

  1. 27.11.2009 andis Viimsi Vallavalitsus korralduse nr 770,millega otsustas viia läbi avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo teostaja leidmiseks Viimsi vallas ja kinnitada konkursi pakkumise kutse dokumendid (edaspidi PKD). Resk OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 27.11.2009 korralduse nr 770 osaliseks tühistamiseks, s.o PKD punkti 5.1.10, punkti 6.8 teise lause ja punkti 13.4 osas. Kaebuse väitel välistavad viidatud punktid kaebuse esitaja osalemise Viimsi Vallavalitsuse poolt väljakuulutatud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil. Koos kaebusega esitas OÜ Resk kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada Viimsi Vallavalitsuse poolt avaliku konkursi korraldamine jäätmeveo vedaja leidmiseks Viimsi Vallavolikogu poolt määratud veopiirkonnas pakkumise kutse dokumentide kehtivus ning keelata Viimsi Vallavalitsusel toimingute tegemine seoses pakkumiste hindamise, eduka pakkumise väljaselgitamise ja ainuõiguse andmisega. 1
  2. Resk OÜ 04.01.2010 postitatud kaebus saabus Tallinna Halduskohtusse 06.01.2010.a. Samal päeval, s.o. 06.01.2010 esitas Resk OÜ kaebusest loobumise teate ja taotluse menetluse lõpetamiseks. 3.Resk OÜ kaebusega seoses ei ole halduskohus kontrollinud kaebuse vastavust

§ 10

nõuetele ega teinud ka asja menetlusse võtmise määrust

§ 11lg 9 mõistes.

Menetlusseadustiku loogikast tulenevalt ei saa lõpetada menetlust kaebuse osas, mida kohus määrusega menetlusse võtnud ei ole. Seetõttu tuleb esmalt otsustada kaebuse menetlusse võtmine. Kohus leiab, et kaebus kuulub

§ 3

kohaselt halduskohtu pädevusse ning see kuulub lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Kuivõrd asjaoludest nähtub, et menetlus on võimalik lõpetada, ei pea kohus otstarbekaks hinnata esitatud kaebuse vastavust

§ 10sätestatud nõuetele.

Samuti leiab kohus, et kuivõrd menetluse saab lõpetada enne muude

§ 12

sätestatud eelmenetluse toimingute tegemist, siis nende toimingute tegemine käesoleval juhul vajalik ei ole.. 4.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 24

lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebusest loobumise avalduses on kaebuse esitaja kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest .Kaebusest loobumise avalduse on allkirjastanud kaebuse esitaja vandeadvokaadist esindaja, kelle puhul on põhjendatud alus eeldada kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlikuks olemist. 5.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Käesoleval juhul lõpetab kohus haldusasja menetluse vahetult pärast kaebuse menetlusse võtmise otsustamist, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks potentsiaalselt vastustajalt menetluse lõpetamise taotluse kohta seisukoha küsimist. 6. Tulenevalt

§ 92

lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kaebusest loobumise avalduse esitamise hetkeks ei olnud kaebust menetlusse võetud ja potentsiaalne vastustaja ei ole käesolevas haldusasjas toiminguid teinud, siis ei saa olla menetluskulusid käesolevas haldusasjas tekkinud kellelgi peale kaebuse esitaja enese. Järelikult ei saa olla haldusasjas menetluskulusid, mida kaebuse esitajalt välja mõista. Kaebuse esitaja kanda jäävad tema enese menetluskulud. 7. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on õigus taotleda tasutud riigilõivust poole tagastamist. Tulenevalt

§ 84

lg 5 punktist 2 tagastatakse kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni. Viidatud sätte lg 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv isiku nõudel ja määruse alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Viimatimärgitud sätte lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Lea Kuuse Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.