§-le 526 leian, et eestkoste YS üle tuleb seada 5 aastaks, eestkostja ülesandeks jääb eestkostetava õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõikide tehingute tegemisel ning igapäevase hoolduse korraldamine. Lähtudes eksperdi arvamusest tuleb Y.S lugeda valimisõiguse mõttes teovõimetuks. Perekonnaseaduse § 95 lg 2 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada tema võimeid eestkostja kohustuste täitmisel ning suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Olen seisukohal, et LS määramisel oma abikaasa eestkostjaks on täidetud seadusest tulenevad nõuded isiku valikul. L.S on andnud nõusoleku eestkostjaks määramiseks ning on teadlik eestkoste sisust ja õiguslikest tagajärgedest. L.S on huvitatud abikaasa paremast käekäigust ning on ka siiani tegelenud tema asjaajamisega ning elu korraldamisega. Nõusoleku L.Sh eestkostjaks määramise kohta on andnud ka L S ja V S . Mõlema täisealise lapse määramine isa eestkostjaks on välistatud seoses võimaliku huvide konfliktiga varalistes küsimustes, samuti ka huvi puudumise tõttu isa käekäigu vastu. Eksperdiarvamus Harju Maakohtu 06.11.2009.a määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis Y S tervisliku seisundi hindamiseks seoses vajadusega määrata talle eestkostja. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 235, 03.12.2009.a oleva eksperdiarvamuse kohaselt ei ole Y S kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ta vajab eestkostjat vähemalt viie aasta kestel. Eestkostja ülesannete ringis oleksid eksperdiarvamuse kohaselt YS õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine kõikide õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, järelevalve ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, juhendamise ja ravi tagamine. Iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta ei või YS teha mingisuguseid tehinguid. Eksperdiarvamuse kohaselt ei suuda YSoma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (akt nr 235, 03.12.2009.a.) kohaselt leiab ekspert dr J.Ausmees, et uuritava sisulist kontakti ei saa, ta ei reageeri oma nimele, küsimustele ei vast, ajas-kohas-situatsioonis ei orienteeru. Ta on voodihaige, kes vajab ööpäevaringselt kõrvalabi ja abistamist. Y.S põeb raskekujulist psüühikahäiret märgatava intellekti tagasilangusega täpsustamata vaskulaarse dementsusena.Ekspert jõuab järeldusele, et: Y.S ei ole temal esineva raske psüühikahäire tõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti avaldama oma tahet (sh tegema erinevaid tehinguid, teostama valimisõigust ja avaldama oma tahet eestkostja määramisel. Arvestades Y.S esinevat rasket ja püsivat psüühikahäiret, on otstarbekas tema suhtes piirata teovõimet ja määrata eestkoste kuni elukestvalt, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud. Y.S ärakuulamine kohtu poolt ei kahjusta tema tervist, kuid oma seisundi poolest ei ole ta võimeline osalema kohtuistungil temale eestkoste määramisega seonduvalt. Kohtumääruse põhjendused TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus on tuvastatud, et YSvajab ööpäevaringselt kõrvalabi, tal on parempoolne halvatus pärast teist ajuinfarkti, on dementne. Ekspert on jõudnud järeldusele, et YSpõeb raskekujulist psüühikahäiret märgatava intellekti tagasilangusega täpsustamata vaskulaarse dementsusena F01.9. Ta ei ole temal esineva raske psüühikahäire tõttu võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima samuti avaldama oma tahet, sh tegema erinevaid tehinguid, teostama valimisõigust ja avaldama oma tahet eestkostja määramisel. Ekspert on leidnud, et arvestades uuritaval esinevat rasket ja püsivat psüühikahäiret on otstarbekas tema suhtes piirata teovõimet ja määrata eestkoste kuni elukestvalt, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud, samuti ei ole oma tervisliku seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil temale eestkoste määramisega seonduvalt. Seega eksperdiarvamuse kohaselt ei ole ta kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima ning tuleb määrata eestkostja. Eeltoodust järelduvalt ei suuda YSkestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida, mistõttu on ta kohtu hinnangul kooskõlas TsÜS § 8 lg 2 piiratud teovõimega isik. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkosteasutus taotleb LS eestkostjaks määramist. LS on andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta, oma nõusolekut kinnitas ärakuulamisel. YStahet ega soovi eestkostja isiku suhtes ei olnud võimalik tuvastada, kuna eestkoste ja eestkostja mõiste ning sisu on talle arusaamatu. Kohus leiab, et LS sobib oma isikuomaduste ja võimete poolest eestkostja ülesandeid täitma. Ta on YSabikaasa ja on senini oma mehe eest hoolitsenud ja toetanud igapäevaeluga toimetulekul ning suudab täita ka edaspidi eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt ja kaitsta tema varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. YStütar ja poeg on nõustunud LS eestkostjaks määramisega. LS eestkostjaks määramiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tulenevalt YSpsüühilisest seisundist ja eksperdiarvamusest ei pea kohus võimalikuks lubada tal iseseisvalt tehinguid teha ja eestkostja ülesannete ring tuleb jätta piiranguteta. Eestkoste tuleb seada kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesannete ringi tulevad jätta kohtu hinnangul YSkõikide asjade ajamine ja tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi ja hoolduse ning järelevalve tagamine, samuti ülalpidamise tagamine.
lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kuna YS üle tuleb seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, tuleb ta tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.
lg 3 kohaselt ei või eestkostjat määrata pikemaks ajaks kui viieks aastaks määruse tegemisest alates.
lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lähtudes
lg 3 leiab kohus, et avaldaja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, ülejäänud menetluskulud aga riigi kanda. Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.