Obsah (4)

§ 146§ 147§ 144§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 18. november 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukants

) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 146

lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

§ 147

lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kohustust täitnud, ei anna alust järelduseks, et kostja on jätnud tahtlikult kohustuse täitmata. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et müügilepingu sõlmimisel või täitmisel tegutses kostja eesmärgiga jätta kauba eest tasumata. Seega ei ole

§ 146lg 4 käesoleval juhul kohaldatav.

Eeltoodust tulenevalt kuulub rakendamisele

§ 146lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Lähtudes

§ 147lg 3 hakkas aegumistähtaeg kulgema 2004.a lõppemisest.

Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 09.06.2008.a, siis esitati nõue peale aegumistähtaja möödumist. Vastavalt

§ 144

aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on aegunud nii põhinõue kui kõrvalnõue.

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist 2 võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik 3