6, 6, § 633 lg. 7). 1 I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxxx sündinud tütar K A, kes elab hageja juures ja on tema ülalpidada. Pooled elavad lahus alates 2009.a. juunikuust. Laps on raske puudega. Kostja on toetanud last septembris-oktoobris kokku 4 400 krooniga, kuid alates oktoobrikuu keskpaigast pole ta hagejaga ühendust võtnud ega lapsele elatist maksnud. Hageja tööl ei käi, sest on lapse hooldaja. Hageja sissetulekuks on 1 860 krooni, millest 300 krooni peretoetus, 1 260 krooni lapse puudetoetus, 300 krooni lapse hooldaja toetus. Hageja palub, juhindudes PKS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 nõudeist, kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte alla seaduses sätestatud elatusraha miinimumsuuruse lapse kohta. Ühtlasi on hageja nõus kirjaliku menetlusega ning palub asjas teha tagaseljaotsus, kui kostja kohtule kirjalikku vastust kohtu antud tähtajaks ei esita. Kohus 07.12.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama. Kostja kohtule 22.01.2010.a. saabunud e-kirjas teatab, et tutvus kohtu saadetud materjaliga, nõustub kõigega, mis kohus määrab, küsib kui suured on kohtukulud ja millisele arvele peab need tasuma. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada tervikuna.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigekvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule saadetud teatises. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja palub välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Nõutav elatusraha on kooskõlas seaduses sätestatuga. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 03.12.2009.a.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal 2 algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 164, 173, 440-442, 468, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 9. märtsil 2010. 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.