Obsah (4)

§ 11§ 12§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2237 Haldusasi A.Õ.e kaebus keskkonnaministri 07.09.2009 käskkirja n

§ 11lg 3¹ punkti 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale A.Õ.ele ja keskkonnaministri esindajale Toomas Kuttile. Edasikaebamise kord õiguskaitse kohaldamise taotlus Käesoleva määruse peale võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu kirjalikult. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kümme päeva määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8, § 12² lg 5, 47¹ lg 2 ja 3).

1. 09.10.2009 esitas A.Õ. Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 07.09.2009 käskkirja nr 1424 „Riigivara tasu eest võõrandamine“ osaliseks tühistamiseks punkti 1 alapunkti 1.7 osas (tl 1–3). Kaebuses märgitu kohaselt avaldati 16.09.2009 Ametlikes Teadaannetes ja Maa-ameti kodulehel kaevatud käskkirja alusel teade riigivara avalikul kirjalikul enampakkumisel tasu eest võõrandamise kohta. Muuhulgas otsustati tasu eest võõrandada Järva maakonnas Türi vallas Villevere külas asuv Puskari kinnisasi (katastritunnus 27101:002:0021). Kaebuse esitaja leiab, et Puskari katastriüksusel nr 27101:002:0021 asuvad tema omandis olevad Puskari talu hoonete varemed, mille olemasolu kinnitavad AS Viljandi EKE Projekt poolt
2. aastal Kabala Vallavalitsuse poolt 10.10.2005 väljastatud tõendi nr 1-34/128 alusel teostatud mõõdistused. Seetõttu rikub Puskari kinnisasja võõrandamine avalikul kirjalikul enampakkumisel kaebuse esitajale kui omanikule põhiseaduse (PS) §-i 32 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõike 1 alusel kuuluvat õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. Kaebuse esitaja märgib, et ta on tunnistatud 1 28.10.1993 Järva Maavalitsuse komisjoni otsusega nr 53-53 endise Puskari talumaade omandireformi õigustatud subjektiks kompensatsiooni suhtes ning Kabala Vallavalitsuse 23.02.1995 korraldusega nr 85 on talle õigusvastaselt võõrandatud maa eest määratud kompensatsioon. Puskari talu hooneid ei ole aga õigusvastaselt võõrandatud ning nende eest ei ole kaebuse esitajale kompensatsiooni makstud, mistõttu on need kaebuse esitaja omandis. Kaebuse esitaja kui omanik ei ole AÕS §-i 39 mõttes valdust lõpetanud ega ole loobunud tegelikust võimust asja üle, vaid on jätkanud Puskari talukoha istanduse (õunapuuaed, marja- ja ilupõõsad) ja hoone säilinud osade hooldamist, sissesõidutee ja taluhoonete kompleksi õueala pidevat korrashoidmist. Puskari katastriüksusel asuvaid Puskari talu hoonete varemeid ei ole kaebuse esitaja hinnangul peremehetuks kuulutatud. Ka ei ole kaebuse esitaja oma vara võõrandamiseks nõusolekut andnud.
3. Ühes kaebusega esitas A.Õ. ka taotluse esialgse õiguskaitse vahendi kohaldamiseks (tl 6). Esialgse õiguskaitse korras palutakse peatada kaevatava korralduse täitmine punkti 1 alapunkti 1.7 osas. Kaebuse esitaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust asjaoluga, et Puskari kinnisasja avalikul kirjalikul enampakkumisel müümisel ja müügilepingu sõlmimisel muutub Puskari katastriüksus riigimaast eraomandiks, mistõttu tekib kaebuse esitaja omandis olevate Puskari taluhoonete kompleksi varemete hävimise oht. Nimetatud asjaolu võib muuta kaebuse esitaja omandiõiguse rikutuks ka pärast kohtulahendi jõustumist kaebuse rahuldamise korral.
4. Kohus küsis esialgse õiguskaitse taotluse kohta arvamust keskkonnaministrilt (tl 52–53). Keskkonnaministri esindajana vastas kohtunõudele keskkonnaministri ülesannetes oleva regionaalministri 14.10.2009 käskkirjaga nr 1708 antud volituse alusel Maa-amet (tl 69). Maa-amet keskkonnaministri esindajana kaebuse ega esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise taotlusega ei nõustu, vaidleb sellele täies ulatuses vastu ja palub see rahuldamata jätta (tl 57–68). 3.1 Maa-ameti selgituste kohaselt Kinnistusraamatu veebiversiooni (E-kinnistus-raamat) ja Maaameti veebilehe (Geoportaal (X-GIS) › Kiirpäring maaregistrist) andmetest nähtub, et Puskari kinnistu puhul on tegemist Järvamaal Türi vallas asuva maatulundusmaa sihtotstarbesse kuuluva hoonestamata 14,38 ha suuruse katastriüksusega, mis on moodustatud mõõdistamise teel 12.11.2001 ja registreeritud maakatastris 07.05.2002 (kt 27101:002:0021) ning kantud kinnistusraamatusse (registriosa nr 2746236) 05.
5. 2009 ning selle omanikuks on Eesti Vabariik, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium. 3.2 26.11.1991 esitasid E. H. ja A.Õ. (vend ja õde) Järva Maakonna-valitsusele avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohta, milles taotlesid J. H.le (vanaisa) kuulunud ja õigusvastaselt võõrandatud Puskari talu hoonete, põllumajandus- ja majapidamisinventari, koduloomade ja vilja kompenseerimist ning Puskari talu nr 174 (end kinnistu nr 1034, Kabala mõisa järgi) maade 27,83 ha tagastamist. 13.01.1997 esitas E. H. Kabala Vallavalitsusele avalduse, milles muutis maa tagastamise soovi maa kompenseerimise sooviks. Kabala Vallavalitsuse 23.02.1995 korraldusega nr 85 määrati Järva Maavalitsuse komisjoni 28.10.1993 otsuse nr 53-53 alusel A.Õ.’ele kompensatsioon summas 91 699 krooni. Korralduses on maa mittetagastamise põhjusena märgitud asjaolu, et õigustatud subjekt soovib kompensatsiooni vastavalt Maareformiseaduse § 6 lõige 2 punkt 1 (tl 75). A.Õ. on 28.03.1995 esitanud avalduse erastamisväärtpaberiarve avamiseks Eesti Ühispangas. Kabala Vallavalitsuse 20.01.1997 korraldusega nr 25 määrati Järva Maavalitsuse komisjoni 28.10.1993 otsuse nr 53-53 alusel E. H.’ile kompensatsioon summas 91 699 krooni. Korralduses on maa mittetagastamise põhjusena märgitud asjaolu, et õigustatud subjekt soovib kompensatsiooni vastavalt Maareformiseaduse § 6 lõige 2 punkt 1 (tl 79). E. H. on 20.01.1997 esitanud avalduse erastamisväärtpaberiarve avamiseks Eesti Ühispangas. Maa-ametile teadaolevalt ei ole A.Õ. kompensatsiooni määramist ega selle väljamaksmist vaidlustanud haldus- ega halduskohtumenetluses. Keskkonnaministeeriumil ja Maa-ametil puuduvad andmed ja ka kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kas 26.11.1991 esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise avalduses taotletud Puskari talu hooned, põllumajandus- ja majapidamis-inventar, koduloomad ja vili on kompenseeritud või mitte. 2 3.3 Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena, võttes aluseks maareformi seaduse (MaaRS) § 38 lõike 3 ning lähtudes katastrikaardilt nähtuvatest andmetest ja Maa-ameti kinnisvara osakonna maakorraldusbüroo töötajate poolt teostatud välisvaatlusel tuvastatust, et riigi omandisse jätmiseks välja-selgitataval maal ehitisi ei asu, algatas Maa-amet 11.02.2002 Kabala vallas asuva 16 maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse. 19.02.2002 saatis Maa-amet Kabala Vallavalitsusele kaaskirjaga nr 7-2/1157 Keskkonnaministeeriumi 19.02.2002 maa riigi omandisse jätmise taotluse nr 7-2/1113 Villevere külas asuva Puskari maaüksuse, pindalaga 14,38 ha, taotletava sihtotstarbega maatulundusmaa, riigi maareservina riigi omandisse jätmiseks. Taotluses palus Maa-amet Kabala Vallavalitsuselt teavet teiste isikute taotluste olemasolu kohta nii maa tagastamise kui ka ostueesõigusega erastamise kohta ning sihtotstarbe määramist. Kabala Vallavalitsus vastas taotlusele 04.03.2002 kaaskirjaga nr 1-34/24 märkides, et on nõus taotluses esitatud maaüksuste jätmisega riigi omandisse ning edastas Maa-ametile Kabala Vallavalitsuse 404.03.2002 õiendi nr 1-34/23, mille kohaselt puuduvad Puskari maaüksuse osas teiste isikute taotlused maa tagastamise või ostueesõigusega erastamise kohta ja nimetatud maaüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Ühtlasi edastas Kabala Vallavalitsus Maa-ametile 04.03.2002 korralduse nr 29, milles nõustus Keskkonnaministeeriumi taotlusega Villevere külas asuva Puskari maaüksuse riigi omandisse jätmisega. Puskari maaüksus jäeti riigi omandisse keskkonnaministri 28.10.2004 käskkirjaga nr 1026 “Maa riigi omandisse jätmine” ja vastav teade avaldati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 19.11.
6. Puskari katastriüksuse andmete muudatus registreeriti maakatastris 14.12.2004 ning katastriüksus registreeriti riigivarana riigivara registris 30.12.
7. Kuigi A.Õ. oli teadlik maa riigi omandisse jätmise käskkirja nr 1026 olemasolust ja selle sisust juba
8. aasta lõpul, ei ole ta seda vaidlustanud ei haldus- ega halduskohtumenetluses. 3.4 Maa-amet viitab, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 2 lõike 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine omandireformi aluste seaduses (ORAS) ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Ka MaaRS on ORAS-st tulenev õigusakt, sätestades § 6 lõikes 3, mis on ehitis; § 6 lõikes 3² mis on elamu ning § 6 lõikes 3¹ mis ei ole ehitis MaaRS-i tähenduses. Maa-amet on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alust rääkida ei ehitisest ega elamust ega ka nende korrastamise võimalusest MaaRS-i tähenduses. See aga välistab kaebuse esitaja võimaluse saada maa omanikuks MRS-s sätestatud alustel. AÕS §-i 68 kohaselt tekib omand aga üksnes seaduses sätestatud juhtudel. 3.5 Maa-amet asus seisukohale, et A.Õ. ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et tema oleks kõnesolevad Puskari taluhoonete varemed pärinud, muul viisil omandanud või et maa riigi omandisse jätmisega oleks rikutud tema kui omandireformi õigustatud subjekti õigusi. Maa-amet ei nõustu väitega, et katastriüksusel asuvaid Puskari talu hooneid on olnud võimalik mõõdistada. Samuti ei nõustu Maa-amet väidetega, et tegemist on hoonete varemetega, mida oleks võimalik taastada, vallata, kasutada ja käsutada. Maa-ameti arvates on tegemist kunagiste ehitiste üksikute osade jäänukitega, mida pole võimalik taastada ning sellest tulenevalt ka mitte vallata, kasutada ega käsutada. Samuti jääb Maa-ametile arusaamatuks, milles on väljendunud kaebuse esitaja tegevus, kui ta väidab et on jätkanud Puskari talukoha istanduse (õunapuuaed, marja- ja ilupõõsad) ja hoone säilinud osade hooldamist, sissesõidutee ja taluhoonete kompleksi õueala pidevat korrashoidmist. 3.6 Eeltoodu valgel on Maa-amet seisukohal, et keskkonnaministri 07.09.2009 käskkiri nr 1424 „Riigivara tasu eest võõrandamine“ ei tekita ühelegi isikule õigusi ega pane kohustusi, vaid on kindlaksmääramata isikute ringile antud informatsioon selle kohta, et riik on otsustanud võõrandada tasu eest temale kuuluva kinnisvara. Enampakkumisteade, mille Maa-amet 16.09.2009 veebilehel ja ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldas, on Vabariigi Valitsuse 01.08.1995 määrusega nr 286 kinnitatud „Riigivara võõrandamise kord“ (RVVkord) kohaselt enampakkumise menetluses tehtav menetlustoiming, mis samuti ei tekita kellelegi õigusi ega kohustusi, vaid mis on samuti kindlaksmääramata isikute ringile esitatud ettepanek enampakkumisel osalemiseks. Kaevatud käskkirja puhul on tegemist haldusesiseseid suhteid reguleeriva haldusaktiga, mis paneb kohustusi üksnes volitatud asutusele Maa-ametile, kes on määratud müügi korraldajaks. Seega ei 3 oma keskkonnaministri 07.09.2009 käskkiri nr 1424 „Riigivara tasu eest võõrandamine“ mingisugust mõju haldusväliste isikute subjektiivsetele õigustele. Sellest tulenevalt ei tekita, muuda ega lõpeta kaevatud käskkiri kaebuse esitaja suhtes ühtegi õigussuhet, mistõttu ei saa see rikkuda ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piirata tema vabadusi. I 4.

§ 12

¹ lõikest 2 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab sealjuures olema eesmärgipärane ja proportsionaalne ning üheks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on Riigikohus määruses nr 3-3-1-3-06 pidanud ka kaebuse ilmset perspektiivitust.

1. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb kohtul üldjuhul kindlaks teha esialgse õiguskaitse vajadus, anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele ning kaaluda kaebuse esitaja õigusi, avalikke huve ja muude isikute õigusi, peab kaebuse esitaja sarnaselt põhivaidluses nõutavale kaebeõigusele ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tegutsema oma olemasolevate subjektiivsete õiguste kaitsmise huvides. Seega tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millist kaebuse esitaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt rikub. Antud juhul vaidlustab kaebuse esitaja keskkonnaministri käskkirja, millega otsustatakse riigile kuuluvad Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad kinnisasjad, sh Puskari maaüksus, avalikul enampakkumisel tasu eest võõrandada, põhjusel, et Puskari kinnisasja avalikul kirjalikul enampakkumisel müümisel ja müügilepingu sõlmimisel muutub Puskari katastriüksus riigimaast eraomandiks, mistõttu tekib kaebuse esitaja omandis olevate Puskari taluhoonete kompleksi varemete hävimise oht. 5.1 Maa-ameti esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitaja vend E. H. 27.11.1991 Järva Maakonnavalitsusele esitanud vormikohase avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohta (tl 73–74). Avalduses taotleb E. H. tema vanaisale J. H.le kuulunud ja sundkollektiviseerimise teel õigusvastaselt võõrandatud Puskari talu hoonete, põllumajandus- ja majapidamisinventari, koduloomade ja vilja kompenseerimist. Puskari talu maade osas taotletakse aga täies ulatuses tagastamist. Avalduses on vara säilimise kohta märgitud, et hooned on hävinud, aed ja vundamendid säilinud. Ühtlasi on avalduses märgitud, et peale avaldaja omab avalduses märgitud varale õigust ka avaldaja õde A.Õ.. Avalduse teisele lehele on märgitud kaebuse esitaja A.Õ.e passi andmed ja tema allkiri (tl 74). Kohtule ei ole teada, et kaebuse esitaja oleks E. H. avalduses sisalduvale teabele, sh asjaolule, et õigusvastaselt võõrandati lisaks maadele ka Puskari talu hooned, põllumajandus- ja majapidamisinventar, koduloomad ja vili ning mingilgi viisil vastu vaielnud. Samuti on kaebuse esitaja nõustunud E. H. avalduses muuhulgas märgitud õigusvastaselt võõrandatud talu hoonete kompenseerimise taotlusega. Kirjeldatud E. H. avaldusest juhindudes on Kabala Vallavalitsus 23.02.1995 korraldusega nr 85 kinnitanud õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse ja määranud A.Õ.ele kompensatsiooni 91699 krooni (tl 75). Korralduses märgitu kohaselt on maade osas tagastamise asemel kompensatsioon määratud seetõttu, et õigustatud subjekt soovib vastavalt MaaRS § 6 lg 2 punkti 1 kohaselt kompensatsiooni. 28.03.1995 on A.Õ. esitanud avalduse määratud kompensatsiooni ulatuses erastamisväärtpaberiarve avamiseks Eesti Ühispangas (tl 76). Kabala Vallavalitsuse 20.01.1997 korraldusega nr 25 määrati E. H.’ile kompensatsioon summas 91 699 krooni (tl 79). 20.01.1997 on ka E. H. esitanud avalduse määratud kompensatsiooni ulatuses erastamisväärtpaberiarve avamiseks Eesti Ühispangas (tl 80). Märgitud dokumentatsioonist saab järeldada, et kaebuse esitaja on E. H. avalduses kajastatud teabega nõustunud ning määratud kompensatsiooni vastu võtnud. Seega ei ole kaebuse esitajal kui omandireformi õigustatud subjektil ORAS § 17 lõike 5 kohaselt enam nimetatud maaüksusele nõudeõigust. 4 5.2 Samas ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule ka ühtegi Puskari taluhoonete kompleksi varemete osas kaebuse esitaja omandiõigust tõendavat dokumenti ega ka tõendeid, millest nähtuks, kas E. H. 27.11.1991 esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduses taotletud Puskari talu hooned, põllumajandus- ja majapidamisinventar ning koduloomad ja vili on kompenseeritud. Kui kaebuse esitaja end siiski Puskari talu hoonete kompleksi varemete omanikuks pidas, oli kaebuse esitajal võimalik Puskari maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse kestel esitada hoonete varemete aluse maa ostueesõigusega erastamise avaldus. Haldusasja materjalide kohaselt kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Puskari katastriüksus on katastritunnusega nr 27101:002:0021 keskkonnaministri 28.10.2004 käskkirjaga nr 1026 riigi reservmaana riigi omandisse jäetud (tl 91). Sama käskkirjaga anti Maa-ametile korraldus nimetatud maaüksus maakatastris ja riigivara registris registreerida ning avaldada riigi omandisse jätmise teade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Maa riigi omandisse jätmise teade on ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 19.11.2004 ka avaldatud (tl 93). Teate punktis 3.2 kajastub, et keskkonnaministri 28.10.2004 käskkirjaga nr 1026 jäeti MRS § 31 lg 1 punkti 8 alusel riigi omandisse Järva maakonnas Kabala vallas asuv Puskari katastriüksus (katastritunnus 27101:002:0021) pindalaga 14,38 ha, mille sihtotstarve on maatulundusmaa. Ühtlasi märgiti teadaandes, et maaüksuse asendiplaaniga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis. Maa-ameti Maakatastribüroo 14.12.2004 väljastatud õiendist nähtuvalt on Puskari katastriüksuse andmete muudatus maakatastris registreeritud 14.12.2004 (tl 98). Riigivara registris on katastritunnusega nr 27101:002:021 katastriüksus riigi varana registreeritud 30.12.2004 (tl 101–103). Riigivara valitsejaks on märgitud Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Eelnevast nähtub, et Puskari maaüksus on riigi reservmaana riigi omandisse jäetud ja vastavates registrites riigimaana ka arvele võetud ilma ühegi ostueesõigusega erastamisavalduseta. Kaebuse esitaja 31.12.2004 keskkonnaministrile esitatud kirjast nähtub, et kaebuse esitaja oli Puskari maaüksuse riigi omandisse jätmise korraldusest ja selle sisust teadlik juba
2. aasta lõpus (tl 112), kuid ei ole märgitud käskkirja kohtule teadaolevalt ei haldus- ega halduskohtumenetluses vaidlustanud. Seega loeb kohus, et kaebuse esitaja on keskkonnaministri 28.10.2004 käskkirjas nr 1026 märgituga täielikult nõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebuse esitajal olla enam Puskari talu maadele omandireformist tulenevat nõudeõigust. 5.3 Lisaks eelmärgitule nähtub haldusasja materjalidest kohtule, et Puskari taluhoonete kompleksi varemed, nagu kaebuse esitaja seda väidab, ehitisena käsitleda ei saa, kuivõrd need ei ole säilinud. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lõike 1 kohaselt on ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi ning ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on hoone katuse, siseruumi ja välispiirdega ehitis. Sama paragrahvi lõikega 3 sätestatakse, et rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. MaaRS § 6 lõike 3 kohaselt on hoone või rajatis MaaRS-i tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. MaaRS § 6 lõike 31 kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Maa-ameti esitatud fotodelt nähtuvalt on Puskari maaüksuse taluhooned sedavõrd kasutusest väljalangenud, et nende täpseid asukohtigi on keeruline aimata, kuivõrd hoonete asukohad on osalt kaetud puude ja võsaga (tl 143–147). Juba
3. aastal esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara, sh taluhoonete, kompenseerimise avalduses oli märgitud, et hooned on hävinud ja säilinud on üksnes vundamendid. Antud juhul ei ole tänaseks ka nimetatud taluhoonete kompleksi varemed, sh vundamendid looduses säilinud. Riigi omandisse jäetud Puskari maaüksusel asunud taluhoonete varemed ei saa seega olla ehitised EhS ja MaaRS mõttes. Seega ei saa rajatised, millel puudub omandiõigust tõendav dokument ja mis on kasutusest väljalangenud olla aluseks riigile kuuluvate kinnisasjade, sh Puskari maaüksuse, avalikul enampakkumisel tasu eest võõrandamise käskkirja täitmise peatamiseks. 5 5.4 Isegi kui lugeda tõeseks kaebuse esitaja väited, et Puskari maaüksusel asuvad endise Puskari talu hoonete varemed, ei saaks need olla kaebuse esitaja omandis ka juba seetõttu, et maa kinnistamisel muutuvad seal paiknevad ehitised maatüki oluliseks osaks ehk lähevad üle õigusjärgsele omanikule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lõike 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa. Sama seaduse §-i 53 kohaselt on asja oluline osa asja koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa aga eri isikute omandis olla. Sama seaduse § 54 lõikega 1 loetakse kinnisasja olulisteks osadeks niisiis sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seega tuleks kaebuse esitaja märgitud Puskari talu hoonete säilinud varemeid lugeda Puskari maaüksuse oluliseks osaks, kuivõrd antud juhul on Puskari maaüksus AÕSRS § 11¹ lõike 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud ning maaüksuse omanikuks on märgitud Eesti Vabariik (tl 71). Seega ei saaks lisaks Puskari maaüksusele ka Puskari talu hoonete varemed igal juhul kaebuse esitaja omandis olla.
4. Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub seadusega kaitstav õigus, mida kaevatava käskkirjaga rikkuda saaks, mistõttu ei esine esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Seega tuleb esialgse õiguskaitse vahend kohaldamata ja keskkonnaministri 07.09.2009 käskkirja nr 1424 „Riigivara tasu eest võõrandamine“ täitmine peatamata jätta. II 7.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks on seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kaevatud käskkiri ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi kuidagi rikkuda, on A.Õ. kaebeõigus keskkonnaministri 07.09.2009 käskkirja nr 1424 „Riigivara tasu eest võõrandamine“ vaidlustamiseks sellest tulenevalt välistatud. Vastavalt

§ 11

lg 31 p-le 5 halduskohus tagastab määrusega kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Seega kuulub kaebus kaebuse esitajale

§ 11lg 31 punkti 5 alusel tagastamisele.

8. Kaebuse esitaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 250 krooni ja esialgse õiguskaitse taotluselt 200 krooni. Vastavalt

§ 84

lg 4 punktile 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub põhjusel, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv kaebuse esitajale tagastamisele. Aili Maasik Kohtunik 6