) sätestab tõlketeenuse kulude kandmise kohustuse, kuid juhul, kui kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid puuduvad, siis
lg 8 alusel teostatakse tõlketeenus vangla arvel.
ei anna vanglale õigust küsida kinnipeetavalt nõusolekut tõlkekulude kandmiseks. Tõlketeenuse nõudmise ajal kaebajal raha isikuarvel ei olnud, seda tõendab vastustaja 05.09.2007 tõend. Kaebaja leiab, et vastustajapoolne kaebaja raskete asjaolude ärakasutamine seisnes selles, et vastustaja kuritarvitas kaebaja õigusaktide mittetundmist, riigikeele mittevaldamist ja erakorralisi vajadusi. Seega on nimetatud tehing Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 97 alusel tühine. Ka ei selgitanud vastustaja kaebajale allakirjutatava teksti sisu, ei selgitanud blankettidele allakirjutamise õiguslikke tähendust ega ka õigusaktide sisu ja sellest johtuvalt õiguspärast võimalust antud kohustuste võtmist vältida. Vangistamist reguleerinud õigusakti mittetõlkimisega on rikutud ka Vangistusseaduse(VangS) § 14 lg
Kaebajale ei ole tutvustatud kõiki lepingutingimusi ega võimaldatud valida erinevate teenustepakkujate vahel. Sellega on eirates Riigikohtu määrust nr 3-3-1-14-99 p 1 ja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 45 lg 3 p 17, Konkurentsiseaduse (KonkS) §§ 16 p 1 ja 17 lg 1 võimaldanud vastustaja Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo OÜ-l kehtestada ühepoolsed ja põhjendamata hinnad. Eelnimetatu õiguslik tagajärg on asjaolu, et vastustaja poolt kulude kandmine ei saa automaatselt tähendada regressiõigust kaebaja vastu samas summas. Vastustaja on kohustatud tõendama oma nõude suurust, mida ta aga teinud ei ole. VangS ei anna ministrile volitust panna kulud kinnipeetava kanda, mistõttu on
Vangla tegutses nõusolekut nõudes ja saades ilma delegatsiooninormita ja vastavad toimingud on õigusvastased. Seetõttu ei saanud tekkida avalik-õiguslik regressiõigussuhe. Küsitav on
lg 6 vastavus Haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevate 2 vaidemenetluse põhimõtetele. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-93-04 p 14 on kolleegium väljendanud oma seisukohta, et vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Halduskohtumenetluses on isikul võimalik taotleda riigi õigusabi, mis on lõivuvaba, kuid vaidemenetluses selline õigus puudub. Praktikas on isikul võimalik pöörduda kohtusse ka vene keeles ning tõlkimine toimub tasuta kohtu koosseisulise tõlgi poolt.
lg 6 loob aga paradoksaalse olukorra, kuna vaidemenetlus on isikule koormavam kui kohtumenetlus. Kaebaja palub kohtul tuvastada Murru vangla toimingute (kaebajalt nõusoleku blankettidele allkirja võtmine- haldusasja nr 3-07-2585 tl 27-30) õigusvastasus; tuvastada avalik-õigusliku suhte puudumine, s.t. et vastustajal ei ole kaebaja suhtes nõudeõigust vastustaja poolt Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo OÜ arvete nr 2252, 2445 alusel kantud kulutuste kogusummas 1 273, 46 krooni ja mõista vastustajalt välja 24 krooni, mida viimane on võtnud kohtuvälise nõude põhisummas 1273, 46 krooni katteks maha arvestanud kaebaja isikuarvelt, koos intressiga 6 % aastas arvestatuga alates 17.11.2007. Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja taotleb kohtult riigi õigusabi tasu väljamõistmist summas 9599,30 krooni (sisaldab käibemaksu). VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et Murru vangla ja A.S.i vahel on avalik-õiguslik suhe. Kaebaja ja vastustaja õigussuhte avalik-õiguslik iseloom tuleneb sellest, et vastustaja on avaliku võimu kandja. Vastavalt Murru vangla põhimääruse § 1 lg 3 järgi esindab vangla oma ülesannete täitmisel riiki. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Viidatud sätte lõige 2 näeb ette, et tõlgi kasutamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusoaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Seega on tõlgi kaasamise eelduseks menetlusosalise taotlus, kes peab aga arvestama sellega, et tõlgi kaasamise kulud kannab eelduslikult tema. Vastavalt
lõikele 1 Justiitsministeeriumile saadetav kiri ning edastatav vaie peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega. Vastavalt sama seaduse § 491 lõikele 2 vangla saadab võõrkeelse kirja või vaide enne Justiitsministeeriumile edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping. Sama seaduse § 491 lõike 6 kohaselt tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne kirja või vaide vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist arvestab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord tehakse enne allkirja võtmist kinnipeetavale vangla poolt teatavaks. Sama seaduse § 491 lõike 7 kohaselt kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium annab kinnipeetavale oma vastuses võõrkeelsete dokumentide menetlusse mittevõtmise põhjendused ning selgitab Justiitsministeeriumile edastatavate dokumentide tõlkimise protsessi. Sama seaduse § 491 lõike 8 kohaselt kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Õiguskantsler on märkinud oma ettepanekus nr 7-1/060511/0701815 Tartu vanglale (www.oiguskantsler.ee/.files/239.pdf), et vangla ja kinnipeetava vahel puudub eraõiguslikule lepingulisele suhtele omane privaatautonoomia. 3 Seega ei saanud kaebajale tagada võimalust valida erinevate teenusepakkujate vahel. Seadusandja on andnud vanglale kohustusliku tegevusjuhise:
lõike 6 kohaselt tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav, s.t et kinnipeetav peaks katma tõlketeenuse kulud ka siis, kui tema isikuarvel pole rahalisi vahendeid.
lõike 8 kohaselt kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Sätestatud kord annab võimaluse kinnipeetaval tasuda tõlkekulud hiljem vastavalt võimalusele.
mõte on, et igal juhul võimaldataks kinnipeetavale kirja või vaide tõlkimine, mida Murru vangla on käesoleval juhul ka teinud.
annab vanglale õiguse küsida kinnipeetavalt nõusolekut tõlkekulude kandmiseks. Vastustajal on kaebaja suhtes nõudeõigus Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo OÜ arvete nr 2252, 2445 alusel kantud kulutuste hüvitamiseks kogusummas 1 273, 46 krooni. Vangla täidab tõlketeenuse vahendamisel seadusandja poolt kehtestatud avalik-õiguslikku kohustust ehk haldusülesannet. Vastustaja pole ära kasutanud kaebaja õigusaktide mittetundmist, riigikeele mittevaldamist ega erakorralisi vajadusi. Kaebajale oli igal juhul tagatud vajalike tõlketeenuste osutamine. VangS § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Arvestades kaebaja suurt esitatud kaebuste hulka Murru vangla vastu, ei saa väita, et kaebaja poleks vangistust käsitlevate õigusaktidega tutvunud. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 11.01.2006 soovitus Euroopa Vanglareeglistiku kohta (Rec
S ei sätesta ka erisusi kinnipeetavale, mille kohaselt kinnipeetava tõlketeenused tuleks tasuda vanglal. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja T. E., et kaebaja sai väga hästi aru, millele ta alla kirjutas, seega on kaebaja väited tema eksitusse viimise kohta alusetud. Vastustaja palub kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste kohtule antud suulisi selgitusi (sh kaebaja vande all antud seletus), tunnistaja ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: 4 Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Kinnipeetav A.S. ei ole erandiks ning ka temale on selgitatud vanglasse saabumisel õigusi ja kohustusi, samuti antud teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Viimase osas võib öelda, et kinnipeetav A.S.il on piisavalt kogemusi kaebuste jms esitamisel nii haldusorganitele kui ka kohtule. EV Põhiseaduse (PS) § 52 sätestab, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Käesoleva sätte lõige 2 näeb ette, et tõlgi kasutamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusoaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (
) § 47 kohaselt kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul. Õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile (lisa 11), vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.
§-s 491 on sätestatud Justiitsministeeriumile saadetava võõrkeelse kirja ning vaide tõlkimine, mille lõike 1 kohaselt Justiitsministeeriumile saadetav kiri ning edastatav vaie peavad olema riigikeelsed või koos riigikeelse tõlkega/…/. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et vangla saadab võõrkeelse kirja või vaide enne Justiitsministeeriumile edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping. Lõige 6 sätestab, et tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne kirja või vaide vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist arvestab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord tehakse enne allkirja võtmist kinnipeetavale vangla poolt teatavaks. Lõike 7 kohaselt kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium annab kinnipeetavale oma vastuses võõrkeelsete dokumentide menetlusse mittevõtmise põhjendused ning selgitab Justiitsministeeriumile edastatavate dokumentide tõlkimise protsessi. Lõikes 8 on öeldud, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Kohus leiab, et käesoleval juhul
Lõige 6 sätestab üheselt, et tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav. See on üldpõhimõte, millest erandiks on olukord, kus kinnipeetava arvel puuduvad rahalised vahendid või need ei ole piisavad tõlketeenuse eest tasumiseks. Sellisel juhul kannab tõlkekulud vangla, mis aga ei tähenda, et vanglal oleks seadusest tulenevalt keelatud kokkuleppel kinnipeetavaga maha kanda tõlketeenuse summa, kui kinnipeetava arvele peaks raha laekuma. Tõlketööde teostamine vangla arvel ei ole kinnipeetavale mingi erisoodustuse võimaldamine ning seda ei näe ette ka seadus või muud õigusaktid. Samas tehakse kinnipeetavale teatud mööndusi, kui kinnipeetaval hetkel puuduvad rahalised vahendid, kuid ta vajab tõlketeenust oma õiguste ja huvide kaitsel haldusmenetluses või kohtus, siis sellisel juhul tasub tõlketöö(de) eest vangla, kellel on kokkuleppe korras (nõusoleku olemasolul) õigus kinnipeetava arvelt tõlketeenuse 5 tasu maha kanda. Kohus nõustub vastustajaga, et tõlketööde teostamise ja tasumise kokkuleppe (kirjalik nõusolek), mis on sõlmitud vangla ja kinnipeetava vahel, näol ei ole tegemist eraõigusliku suhtega, kuna vangla ja kinnipeetava vahel puudub eraõiguslikule lepingulisele suhtele omane privaatautonoomia, mistõttu ei saa kinnipeetav ka valida erinevate teenusepakkujate vahel jms. Murru vangla ja Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo OÜ vahel on sõlmitud leping, mis kinnipeetavaid vähimalgi määral ei puuduta, kuid mis tagab vangla kaudu (vahendusel) kinnipeetavatele tõlketeenuse osutamise ja selle kättesaadavuse, kui nad seda vajavad. Kaebaja arusaam tõlketeenuse tasuta osutamisest kinnipeetavatele on ekslik, kuna seadus ei sätesta selle tasuta teenusena, nagu seda on kinnipeetavate kirjade edastamine, mis on adresseeritud õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile (lisa 11), vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule ning mis erandkorras saadetakse vangla kulul (üldjuhul kirjade edastamine toimub kinnipeetava enda kulul) vastavalt VsEK §-le 47. VsEK § 491 lg 8 sätestab, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava kirja või vaide tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla, kuid samas puudub klausel selle kohta, et seda tehakse eranditult vangla kulul. Seega on igati mõistlik ja kohane küsida enne tõlketeenuse osutamist kinnipeetavalt, kas ta on nõus kandma tõlkekulud, et kinnipeetav oleks sellest teadlik ja sellega nõustuks. Kinnipeetav A.S. on mõnda aega vanglas töötanud, kuid vastustaja esindaja kinnitusel on temale tehtud tööpakkumised kaebaja poolt tagasi lükatud soovimatusest vanglas tööd teha. Kinnipeetav saab vanglasiseselt kasutada tasuta üksnes neid teenuseid, mida näeb ette seadus või õigusaktid. Kui aga kinnipeetav soovib vanglas kasutada seadusega lubatud tasulist teenust, siis tuleb selle eest ka endal tasuda. Üheks kinnipeetava sissetulekuallikaks on töötasu, mis laekub kinnipeetava arvele tööperioodi jooksul regulaarselt ning mis võimaldab kinnipeetaval kasutada seadusega lubatud tasulisi teenuseid. Sellel on ka kasvatuslik mõju, kuna tasulisi teenuseid saab endale lubada töötav kinnipeetav, mis peaks stimuleerima kinnipeetavat vanglas tööd tegema (on kinnipeetavaid, kes loobuvad (keelduvad) vanglatööst ning kes lihtsalt ei soovi vanglas töötada). Käesolev kohtuvaidlus on taandunud sätte tõlgendamise tasandile. Kaebaja pool leiab, et
lg 8 alusel tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetava arvel ei ole raha, vastustaja seevastu väidab, et nimetatud säte ei anna alust mõista seda kaebajaga sarnaselt, st et kinnipeetava, kelle arvel puudub raha, tõlketeenuse eest tasub vangla oma kulul. Kinnipeetaval rahaliste vahendite puudumine ei ole püsiv nähtus, see olukord võib mingil ajal muutuda ning kinnipeetava arvele laekuvad rahalised vahendid (näit. sugulaste jm isikute rahalised ülekanded, töötasud jne) ning kui vangla ja kinnipeetav lepivad kokku, et tõlketööde tasu kantakse kinnipeetava arvelt maha, kui raha laekub tema arvele, siis ei ole selles midagi ebaseaduslikku. Kohus nõustub vastustajapoolse tõlgendusega. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla tõlketeenuse vahendamisel täidab seadusandja poolt kehtestatud avalik-õiguslikku kohustust ehk haldusülesannet. Kohus ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks vastustaja ära kasutanud tema poolt õigusaktide mittetundmist, riigikeele mittevaldamist ja erakorralisi vajadusi ning loeb selle paljasõnaliseks ja põhjendamatuks. Tunnistaja T. E. kohtule vande all antud ütluste kohaselt tema töökohustuste hulka kuulub kinnipeetavatele vanglasiseste dokumentide kirjalik või suuline tõlkimine, tunnistaja valdab vene keelt. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta on tõlkinud kinnipeetavale A.S.ile need kokkulepped (kirjalikud nõusolekud) tõlketööde teostamise osas ning selgitanud tasumise korda, mille kohta on võtnud kaebajalt allkirjad. Kuna A.S. on sage 6 pretensioonide ja kaebuste esitaja, siis ei saanud see olla temale teadmata, talle on alati selgitatud tõlkimise korda ja protseduuri läbiviimist. Tunnistaja kinnitas, et mõlemal korral, nii 11.04.2007 kui ka 06.08.2007 tõlkis ta kaebajale kinnipeetava allkirja blankettide sisu, samuti justiitsministri määruse nr 72 lisa, tõlkis ja ka selgitas nende sisu kaebajale. Tunnistaja väitel tõlgib ta suuliselt ladusamalt kui kirjalikult, samas kirjalike tõlgete tegemise kohustust tal ei ole. Tunnistaja kinnitas kohtule, et tõlkis kaebajale, et kui kinnipeetaval raha arvel ei ole, siis laseb tõlkida vangla, hiljem, kui kinnipeetava arvele laekub raha, siis arvatakse tema kontolt raha maha tõlketöö eest, nii sai A.S.ile tõlgitud, kolm korda veel selgitas tunnistaja seda kaebajale. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses ning tunnistajal puudub põhjus kaebaja vastu (vale)tunnistusi anda, samas kaebaja ise ei ole väitnud, et tunnistajal oleks midagi isiklikult tema vastu. Kaebuse esitaja soovis anda oma seletuse vande all, mida kohus ka võimaldas. Kaebaja väitel ta ei teadnud, milliste kirjade tõlkimise eest peab ta maksma. Kaebaja väitis, et temale ei teatatud, et ta peab maksma tõlgete eest, temale ei tutvustatud ka seadust. Kaebaja sõnul T. E. ütles, et kui temal raha ei ole, siis maksab tõlgete eest vangla ning et teda ei teavitatud sellest, et tema arvelt kantakse see maha. Kaebuse esitaja väitis, et kui teda oleks teavitatud sellest, siis ei oleks ta allkirja andnud ning oleks loobunud kaebuse esitamisest. Kaebaja väitel temale selgitati vaid, et kui raha ei ole, siis maksab vangla ning et tema pöördumised peavad minema tõlkebüroo kaudu, rohkem ei öeldud midagi. Kohtu hinnangul kaebaja seletus ei ole veenev ning ta mäletab valikuliselt vaid seda, mis on temale soodsam. A.S. on piisavalt kogenud asjaajamisel erinevate asutustega ja kohtuga. Viimasel ajal on ta hakanud esitama kaebusi eesti keeles (kirjutatud kas tema enda või kellegi teise poolt), kuid mitte tõlkebüroo kaudu tõlgituna. A.S. ei ole isik, kes kergekäeliselt millelegi alla kirjutaks, teadmata selle sisu, pigem vastupidi, kui ta millestki aru ei saa, siis ta selgitab välja ja veendub dokumendi sisus enne, kui sellele oma allkirja annab. 11.04.2007 ja 06.08.2007 allkirjadest nähtub, et selles viidatakse justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 (§ 491) ning asjaolule, et vangla edastab kirja/vaide tõlkimisele ning seejärel võtab kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha tõlkimise kulud vastavalt tõlkebüroo poolt esitatud arvele. Nende kahe allkirja sisu on sarnane ning mõlemas on toodud ühe lehekülje tõlkimise tasuks 167, 50 krooni. A.S. on oma nõusoleku andnud nii 11.04.2007 kui ka 06.08.2007, mida tõendavad tema poolt antud allkirjad. Kohtu arvates ebausutav on kaebaja väide, et temale ei tõlgitud ega selgitatud allkirjade (kirjalike nõusolekute) sisu tervikuna, sellekohane kaebaja väide on paljasõnaline ning tõendamata. Tunnistaja T. H. ütlustega on tõendatud, et A.S.ile tõlgiti allkirjade (kirjalike nõusolekute) sisu tervikuna ja lisaks ka selgitati neid sisuliselt. Kohus kordab, et puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Siinkohal vajab äramärkimist, et kui kaebajale oleks midagi arusaamatuks jäänud, oli tal võimalus asja täpsustada ja ebaselguse või mittenõustumise tõttu loobuda allkirjade (nõusoleku) andmisest. Samas mõlemas allkirjas on märgitud summa numbrites, mis on tõlkimatagi üheselt arusaadav. Samuti on ebaveenev kaebaja väide, et temale tõlgiti ainult see osa, mis puudutab vangla poolt tõlketööde eest tasumist ja jäeti tõlkimata osa, mille kohaselt tema arvelt kantakse see vastavalt allkirjas (nõusolekus) toodud tariifile maha ( 1 leht 167, 50 krooni). Sellisele osalise tõlke väitele puudub mõistlik põhjendus. Kohus leiab, et puudub riive kaebaja põhiõigustele, kaebaja sellekohaste väidetega kohus ei nõustu. Samuti leiab kohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. 7 Kohus on seisukohal, et kaebus avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks on põhjendamatu ning puudub alus nimetatud nõude rahuldamiseks. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtukulude hüvitamise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega. Elle Kask Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.