Obsah (14)

§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 187§ 413§ 468§ 163§ 138§ 172§ 175

Tsiviilasi nr 2-08-83697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2009. a Ta

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE 05.12.

1. a esitas OÜ Aktiva Finants (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Margo Lehtsalu (kostja) vastu 19.05.
2. a sõlmitud Tele2 mobiiltelefoniteenuste lepingu ja Tele 2 järelmaksulepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudes, kogusummas 5 321,76 krooni (põhinõue 2 661,38 krooni ja viivisenõue 2 660,38 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 5 321,76 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2 500 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega ja kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.10.
3. a (tl 45). Muu hulgas kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule kirjalikult ei vasta ja kohtuistungile ei ilmu, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ja kellele on teada kohtuistungi toimumise aeg, ei ole kohtule kirjalikult vastanud ja kohtuistungile ilmunud. 30.11.2009. a esitas hageja kohtule taotluse (tl 47), milles muu hulgas palus kostja kohtuistungile ilmumata jätmise korral teha asjas tagaseljaotsus ning mõista otsusega kostjalt välja ka hageja menetluskulud.

§ 413

lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Arvestades hageja taotlust, hagiavalduses toodut ning hagiavaldusele lisatud kirjalikke tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tegemist on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega. Kostja kohustus osutud teenuste eest tasuma talle esitatud arvete alusel. Kohtule esitatud arvete (tl 14-23) kohaselt võlgneb kostja hagejale Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu (tl 8) ja Tele2 järelmaksulepingu (tl 9) alusel osutatud teenuste eest kokku 2 176,40 krooni. 20.11.

1. a arve (tl 12-13) sisaldab leppetrahvi summas 500 krooni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 16.12.
2. a seisuga on kostja võlgnevus talle väljastatud arvete alusel 2 661,38 krooni, mis on hageja põhinõue. Võlateatisest (tl 30) nähtub, et summa 2 661,38 krooni 2 koosneb telefonimaksetest summas 224,95 krooni, kõneteenustest summas 1 936,43 krooni ja leppetrahvist summas 500 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue ei ole põhinõue, vaid kõrvalnõue, vaatamata selle arvel esitamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv. Seega on hageja põhinõue õiguslikult põhjendatud rahuldada kostjale esitatud arvete järgi 2 176,40 krooni ulatuses. Põhinõudelt arvutatav viivis on eeltoodust tulenevalt 5 922 krooni (2 176,40 × 0,15 % ×1814). Lähtuvalt hagiavaldusest on hageja viivise suuruse sidunud põhinõude suurusega. Seega on kostjalt väljamõistetav viivis 2 176,40 krooni. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikest 1, § 82 lõikest 1, § 101 lõike 1 punktidest 1 ja 6, § 108 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1 ja arvestades hageja nõuet ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (tl 8-30), peab kohus õiguslikult põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4 352,80 krooni (põhinõue 2 176,40 krooni ja viivisenõue 2 176,40 krooni), jättes kostjalt hageja kasuks välja mõistmata leppetrahvi 500 krooni. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 163lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Margo Lehtsalu kanda jääb 82 % ja OÜ Aktiva Finants kanda jääb 18 % menetluskuludest (4 352,80 / 5 321,76 × 100 %).

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 krooni (tl 34), hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 3), teadaande avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni (tl 43) ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulud 2 500 krooni (tl 33), kokku seega 2 550 krooni. Menetluskuluks

§ 138

lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (esindajate kulud). Hageja kinnitusel esitas ta 29.12.

1. a Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi nr 2-06-44105), mis jäeti 12.11.
2. a määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tulenevalt

§ 172

lõikes 9 sätestatust jätab kohus kostjalt välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni. Hageja nõue on põhjendatud 350 krooni ulatuses (250 + 100). Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 000 krooni. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1 350 krooni (350 + 1 000).

§ 1741

lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 107 krooni (1 350 kroonist 82 %). Kohtunik 3