3-09-1084/12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2009, Jõhvi 3-09-1084 V.L kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile ettekirjutuse tegemiseks
2. juuli 2009 V.L, Narva Linnavalitsuse esindaja Sergei Solodov ning KÜ Tallinna mnt. 42 esindaja Jelena Matušs Resolutsioon 1.Jätta V.L kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Mõista V.L-lt menetluskuluna välja Narva Linnavalitsusele 152 (ükssada viiskümmend kaks) krooni ja KÜ Tallinna mnt. 42 1152 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 19.05.2009 esitas V.L Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1) ning palus, et Narva Linnavalitsusele tehtaks ettekirjutus küttesüsteemi ebaseadusliku kasutamise lõpetamiseks, KÜ Tallinna mnt. 42 kohustamiseks omaniku kohustuste täitmisele, tema karistamiseks vastavalt ehitusseaduse § 68 lg 2 ja 14.08.2001 ehitusloa nr. 167 annulleerimiseks seoses 30.07.2007 ettekirjutuse nr. 1-12-657/07/16 mittetäitmisega. Kaebaja märkis ehitusseaduse § 3, § 60 lg 1 ja 61 sätestatule viidates, et 06.03.2009 ületas müra nende korteris normi, tema palus seda arvestada, kuid Narva Linnavalitsuse ametnikud varjavad korteriühistu ebaseaduslikku tegevust ja korteri nr. 166 omanike seisund on juba kaheksa aastat ohus. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses (tl. 29-31) kaebusega ei nõustutud ning märgiti, et KÜ Tallinna mnt. 42 on teostanud küttesüsteemi esialgse seisundi taastamistööd ja kasutab seda seaduslikult, alus ettekirjutuse tegemiseks puudub, müratase kaebaja korteris jääb eluruumidele esitatavate nõuete piiridesse, korduvmõõtmiste teostamiseks ei 1 1 ole ta juurdepääsu taganud ning on arusaamatu, mis ajendab teda probleemi lahendamist takistama. Veel märgiti, et kuna korteriühistu pole ehitise omanik, ei saa ehitusseaduse § 68 lg 2 rakendada, ettekirjutuse nr. 1-12-657/07/16 täitmine lõpetati seoses katlamaja mittekasutamisega ning ehitusloa tühistamise taotlused on kaebaja halduskohtule varem juba esitanud. Kolmanda isikuna kaasatud KÜ Tallinna mnt. 42 kirjalikus vastuses (tl. 77-78) ei nõustutud samuti kaebusega, viidati ehitusseaduse § 72 lg 2 sätestatule ja korteriühistu otsusele viia vaidluse põhjuseks olev elamu tagasi keskküttele ning märgiti, et kuna elamu on aastal 1972 käiku antud õiguslikel alustel, on ka küttesüsteemi kasutamine seaduslik. Veel viidati halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 2 ja märgiti, et ehitusloa kohta on juba olemas jõustunud kohtuotsus. Kohtuistungil jäi V.L oma kirjalike väidete ja nõuete juurde, esitas kokku 359,90 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude ning selgitas, et peab ebaseaduslikult kasutatava küttesüsteemi all silmas elamu ehitamisel rajatud ja praeguseks ümber ehitatud soojussõlme. Seejuures ta väitis, et müra pole lõppenud ja lisaks on korter nüüd ka külm ning ütles, et soovib vigade väljaselgitamist ja kõrvaldamist, kuid korteriühistu ja linnavalitsus pole midagi teinud. Narva Linnavalitsuse esindaja Sergei Solodov palus kaebust mitte rahuldada, esitas 297,24 krooni suuruse sõidukulu hüvitamise nõude ja märkis, et tegemist pole ehitustööga, kuid küttesüsteemi taastamise projekt on korteriühistul olemas. KÜ Tallinna mnt. 42 esindaja Jelena Matušs palus samuti kaebus rahuldamata jätta, esitas kokku 1326,13 krooni suuruse õigusabi ja sõidukulu hüvitamise nõude ning selgitas, et abonentsõlmed olid igas trepikojas juba elamu ehitamise ajal, neid on ainult uuendatud. KOHTU PÕHJENDUSED Ehitamise alused ja kord on kehtestatud ehitusseaduses, mille § 2 lg 5 p 4 ja lg 10 kohaselt loetakse ehitamiseks ka ehitise toimimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, kommunikatsioonide ja konstruktsioonielementide kogumi - ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmist või terviklikku asendamist. Nõuded enne 22.07.1995 rajatud ehitistele on kehtestatud sama seaduse § 72 lg 2 ning nende kohaselt on oluline vaid see, et ehitis oleks rajatud õiguslikul alusel ja kasutusel vastavalt otstarbele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Narvas Tallinna mnt. 42 asuv korterelamu on ehitatud enne nimetatud kuupäeva, mõeldud toimima ja ka toimis tsentraalsel keskküttesüsteemil ning et 14.08.2001 väljastatud ehitusloa nr. 167 (tl. 15) alusel rajati elamusse küll gaasikatlamaja, kuid sellel pole kehtivat kasutusluba ja käesoleval ajal katlamaja ei tegutsegi. Seega on selge, et katlamajale antud kasutusloa kehtetuks tunnistamine Tartu Halduskohtu 30.11.2006 kohtuotsusega nr. 3-06-1708 pidi kaasa tooma endise keskküttesüsteemi taastamise. Vastava projekti (tl. 105-118) kohaselt tuli selleks paigutada olemasolevatesse soojussõlmedesse soojusvahetid ja ventiilid. Seda, et taastamise käigus vahetatigi välja ainult soojusvahetid, mõned ventiilid, arvesti ja täiendati isolatsiooni kinnitas kohtuistungil ka tunnistajana üle kuulatud Ellen Uusküla (tl. 95) ning miski kohtule esitatust ei anna võimalust järeldada, et tegelikult on endise keskküttesüsteemi taastamise käigus toimunud ehitusseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut ja seega ka kasutusluba vajav tehnosüsteemi muutmine või kogu tehnosüsteemi samaväärsega asendamine. Kaebusele lisatud müra mõõtmise protokoll nr. IL2009/05 (tl. 10-12) näitab küll kaebaja elukohaks oleva korteri 166 elutoas normist 2,2 dB suuremat müra, kuid Tehnilise järelevalve Amet on tema avalduse alusel olukorra üle kontrollinud, tuvastanud täiendavate meetmete rakendamise ega ole leidnud alust ettekirjutuse tegemiseks ja väidab, et tal pole põhjust kahelda soojussõlme projekti ja tehniliste näitajate nõuetele vastavuses (tl. 32). 15.04.2009 on korteriühistu soovinud teha korteris 166 uue müra mõõtmise (tl. 38, 40, 44). Planeeritud mõõtmiste päeval koostatud akti kohaselt ei lasknud korteri 166 elanikud kedagi korterisse (tl. 39). Kuna aktil on ka kahe politseiametniku ja Tervisekaitseinspektsiooni proovivõtja allkirjad, pole halduskohtul mingit alust arvata, et tegemist oli korteriühistu esimehe või juhatuse liikmete pahatahtliku valega. 2 2 Ehitusseaduse § 68 lg 2 näeb ette juriidilisest isikust ehitise omaniku vastutuse oma kohustuste eiramise eest. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 ja § 6 lg 1 kohaselt on see ühistu üksnes korteriomanike poolt korteriomandite ühiseks majandamiseks ja liikmete ühiste huvide esindamiseks loodud mittetulundusühistu, mis võib omada vaid põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Ehitis, selle osad ja seadmed on korteriomandi esemeks, nende suhtes ei saa korteriühistu kanda omaniku kohustusi ega vastutust. V.L väidetest ja kohtutoimikusse esitatud ulatuslikust kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul korteriühistu tegevusega, kuid seejuures on tal jäänud tähelepanuta asjaolu, et korteriühistu ei ole avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev asutus ning tema ja korteriomanike vahelised suhted ei allu halduskohtu kontrollile. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 2 kehtestatust tulenevalt saab kohustava ettekirjutuse tegemist halduskohtu vahendusel nõuda vaid siis, kui haldusorgan on keeldunud vastava haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest. V.L kaebuse aluseks olev 18.03.2009 koostatud järelepärimine (tl. 5) ei sisalda taotlust 14.08.2001 välja antud ehitusloa nr. 167 kehtetuks tunnistamiseks ja selle kohta 20.04.2009 antud vastuses (tl. 7) pole vastavat keeldumist. Kaebuse vastava taotluse juures viidatud Narva Linnavalitsuse 30.07.2007 ettekirjutus nr. 1-12-657/07/16 (tl. 13) käsitleb ainult kasutusloa taotluse esitamise tähtaega ja selle menetlus on endise küttesüsteemi taastamise tõttu üldse lõpetatud (tl. 57). Ühtegi muud ehitusseaduse § 28 lg 1 loetletud alust, millest lähtuvalt saaks kohalik omavalitsus ehitusloa kehtetuks tunnistada, pole kaebaja kohtule nimetanud ning neid ei nähtu ka kohtutoimikusse esitatud tõenditest. Lisaks jääb kaebuse vastav taotlus üldse arusaamatuks, sest ehitusseaduse § 28 lg 3 kohaselt peab ehitusloa kehtetuks tunnistamisel taastama selle alusel ehitamisele eelnenud olukorra, mis antud juhul tähendakski juba toimunud elamu endise keskküttesüsteemi taastamist. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole ühelgi V.L poolt esitatud nõudel alust ning need tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse põhjendamatusest tulenevalt jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt rahuldamata ka kaebaja poolt riigilõivu, postiteenuste ja bussipiletite eest tasumisega kantud kokku 359,90 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõue (tl. 2, 3, 95 ja 124). Kuna pole tõenäoline, et Jõhvi kohtumaja ja vastustaja või kolmanda isiku asukoha vaheline kaugus Narva linnas saab ületada 50 kilomeetrit ning sõiduauto küttekulu sajale kilomeetrile olla enam kui 10 liitrit, on põhjendatud lugeda mõlema menetlusosalise sõidukuluks esitatud maksedokumentide (tl. 126-127) alusel 152 krooni. Need summad ja KÜ Tallinna mnt 42 poolt kantud 1000 krooni suurune õigusabikulu (tl. 128-129) tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt välja mõista kaebajalt. Raili Randlane Kohtunik 3 3 Kohtuotsus jõustus 10.02.2010 Riigikohtu 10.veebruari 2010 määruse nr 3-7-1-3-557 alusel, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri 2009 kohtuotsusega nr 3-09-1084 otsustati:
4. jätta V.L apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.juuli 2009.a otsus muutmata
5. jätta V.L menetluskulu tema enda kanda. Jätta Narva Linnavalitsuse taotlus menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta kolmanda isiku KÜ Tallinna mnt 42 menetluskulu väljamõistmise taotlus läbi vaatamata
6. tagastada menetlusosaliste nende poolt apellatsioonmenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid nende asjassepuutumatuse tõttu Mare Krull Kohtunik 4 4