← Eesti

3-08-1472/64

Obsah (5)§ 10§ 4§ 3§ 12§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009. a, Tallinn Haldusasja

) § 4 lg 2 alusel Haapsalu Veskiviigi sadama (valdaja Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ) akvatooriumi piirid. Korralduses märgiti ühtlasi: „Sadama valdajal tuleb teenindatavate veesõidukite süvise määramisel arvestada Vabariigi Valitsuse

  1. veebruari
  2. a korraldusega nr 71 „Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramine“ määratud Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire.“ AS Evore esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Veeteede Ametile taotluse sadamapassi kinnitamiseks ja vaide sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni 26.03.2008 aktile. 19.06.2008 vaideotsuse alusel koostas sama komisjon 15.07.2008 sadama laevaliikluseks avamise akti nr 61 muudetud kujul, milles viidati asjaolule, et osad kaid on paigaldatud Veeteede Ametiga kooskõlastamata (majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 1 lg 2), ning otsustati, et Veeteede Amet teeb majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku sadamapassi kinnitamiseks pärast avastatud puuduste kõrvaldamist või siis sadama puudusteta osas. Veeteede Ameti 16.07.2008 kirjaga nr 6-1-3/1897 kooskõlastati Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ esitatud Haapsalu Veskiviigi sadama kaide projekt märkustega. Veeteede Ameti 28.07.2008 kirjaga nr 5-6-5/1724 teatati viitega meresõiduohutuse seaduse § 48 lg-le 1, et Veeteede Amet ei kooskõlasta ujuvkaide paigutust Suur-Holmi sadamas, mis on näidatud Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ ja Haapsalu Maamõõdubüroo OÜ joonistel, sh töö nr T-34-
  3. Veeteede Amet leidis, et projektis näidatud rajatised sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. Seega kahjustavad projektis näidatud rajatised meresõiduohutust. AS Evore on sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni aktid, vaideotsuse ning Veeteede Ameti 28.07.2008 kirja nr 5-6-5/1724 vaidlustanud halduskohtus (haldusasi nr 3-08-1424), taotledes samas haldusasjas ka majandus- ja kommunikatsiooniministri kohustamist sadamapassi kinnitamiseks.
  4. AS Evore kaebuses taotleti Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korralduse nr 285 tühistamist „ulatuses, milles see takistab Veeteede Ametit Suur-Holmi sadamat liikluseks avamast, kaebuse esitajal Suur-Holmi sadamat kasutamast ja piirab Suur-Holmi sadama akvatooriumi kasutamist“ ning vastustaja kohustamist andma vastavas osas uus korraldus, „mis välistaks Suur-Holmi sadama liikluseks avamise ja Suur-Holmi sadama ning akvatooriumi kasutamise takistamise“. Sa- 2

(18)3-08-1472 muti taotles kaebuse esitaja Veeteede Ameti 16.07.2008 kooskõlastuse nr 6-1-3/1897 tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendused: 1) Veeteede Amet on suuliselt avaldanud kaebuse esitajale seisukohta, et Suur-Holmi sadamale ei anta sadama laevaliikluseks avamise akti (

§ 10lg 2) Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korralduse nr 285 tõttu.

Samuti keeldub Veeteede Amet kooskõlastamast Suur-Holmi sadamas asuvaid ujuvkaisid põhjendusega, et need takistavad Veskiviigi sadama kasutamist. Ilma sadama laevaliikluseks avamise aktita ei ole võimalik sadamat laevaliikluseks kasutada. Kuna kaebuse esitaja kasutab sadamat majandustegevuseks ning sellest tegevusest tulu saamiseks, rikub selline keeldumine kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust (PS § 31) ning, kuivõrd kaebuse esitajal pole sadamat võimalik kasutada ka oma tarbeks, ka omandi vaba kasutamise õigust (PS § 32). See tähendab, et Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korraldus nr 285 riivab kaebuse esitaja õigusi. Veskiviigi sadama akvatoorium piirab Suur-Holmi sadama ja seal asuvate kaide senist reaalset kasutust, takistades kai kasutamist sildumiseks. Veskiviigi sadama akvatooriumi moodustamisega soovitakse mh saavutada olukorda, kus tekib kolmas isik, kelle huvides kaebuse esitaja akvatooriumi kasutamise õigust piiratakse; 2) Korraldus nr 285 on õigusvastane, kuna kaebuse esitajale ei antud võimalust esitada omapoolseid seisukohti Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramiseks ega kaasatud teda muul moel menetlusse. Korraldus on ka ebaproportsionaalne, sest Veskiviigi sadama akvatooriumi on võimalik määrata ka sel viisil, mis kaebuse esitaja õigusi ei piira; 3) Samadel põhjendustel vaidlustab kaebuse esitaja Haapsalu Veskiviigi sadama kaide paigutuse kooskõlastamise Veeteede Ameti 16.07.2008 kirjaga nr 6-1-3/

  2. Tallinna Halduskohtu 10.11.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti AS-lt Evore Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 23 137 krooni ja 83 senti. Kohtuotsuse põhjendused kokkuvõtlikult: 1) Kaebuse esitaja on märkinud, et ta jäeti korralduse nr 285 andmise menetlusse kaasamata põhjusel, et selleks ajaks ei olnud Veeteede Amet veel avaldanud seisukohta, mille kohaselt Veskiviigi sadama territooriumi selline määramine mõjutab kaebuse esitaja õigusi. Seega leiab kaebuse esitaja ka ise, et Veskiviigi sadama akvatooriumi määramine tema õigusi ei puudutanud. Sadamaseadusest, meresõiduohutuse seadusest ja nende seaduste alusel vastuvõetud õigusaktidest ei tulene, et sadama akvatooriumi määramisel oleks kaebuse esitaja kui sadama valdaja naaberkinnistu valdajana tulnud haldusmenetlusse kaasata. Vaidlus puudub selles, et Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire, mis määrati kaebuse esitaja soovide kohaselt, vaidlustatud korraldusega ei muudetud. Seetõttu ei tulenenud ainuüksi asjaolust, et Veskiviigi sadama akvatooriumil on Suur-Holmi sadama akvatooriumiga ühest küljest ühine piir, kohustust Suur-Holmi sadama valdaja menetlusse kaasamiseks; 2) Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja pidi olema Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramise menetlusse kaasatud nt hea halduse põhimõttest lähtuvalt, on põhjendamatu kaebuse väide haldusakti õigusvastasusest HMS § 40 lg 1 rikkumise tõttu. Kaebuse esitaja on 11.06.2008 esitanud Vabariigi Valitsusele oma seisukohad Veskiviigi sadama piiride määramise korralduse eelnõu kohta ja seega on ta saanud oma arvamust avaldada (tl 73). Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, nagu oleks kaebuse esitaja saanud Vabariigi Valitsusele saanud avaldada vaid soovi ärakuulamise võimaldamiseks koos põhjendusega ärakuulamise vajalikkusest seisukohtade avaldamiseks, ja eriti küsimuses, mis puudutab Veskiviigi akvatooriumisse sissesõidutee kulgemist läbi kaebaja akvatooriumi, kaebajale võimalust seisukohti esitada 3

(18)3-08-1472 antud ei ole. Selles küsimuses seisukohti avaldas kaebuse esitaja juba 28.04.2008 Vabariigi Valitsusele saadetud kirjas (tl 72). Asja arutamisel on selgunud, et Veskiviigi sadama akvatooriumi määramise menetlusega samaaegselt toimus menetlus Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride muutmiseks eesmärgiga taastada Haapsalu Tagalahe üldkasutatava veetee lõik, mis oli Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramise korraldusega määratud Suur-Holmi sadama akvatooriumiks. Ka nähtub asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest, et kaebuse esitaja taotles 07.04.2008 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt Holmi 14 kinnistu ees oleva veeala eraldamist Evore OÜ akvatooriumi koosseisu, leides, et olukorras, kus kavandatakse Suur-Holmi sadama akvatooriumi vähendamist ja eraldamisel on veeala moodustamisjärgus olevale Veskiviigi sadamale, oleks võimalikuks lahenduseks Suur-Holmi sadamalt äravõetava akvatooriumiosa kompenseerimine Veskiviigi sadamale eraldatava akvatooriumi arvelt selliselt, et kaebuse esitajale eraldataks Holmi 14 kinnistu esine veeala (tl 74). Suur-Holmi sadama akvatooriumi Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisel muudetud ei ole, kuigi Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 22.04.2008 avaldatud seisukohas jätkuvalt leidnud, et Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramisega eraldati sadama akvatooriumiks Tagalahe kaguosa sildumiskohtadele juurdepääsu tagava üldkasutatava veetee osa (tl 117-118). Kohtuistungil seletasid vastustajad, et kaebuse esitaja arvamusega Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisel arvestati korralduse eelnõule tingimuse lisamisega, mille kohaselt tuleb sadama valdajal teenindavate veesõidukite süvise määramisel arvestada Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiridega. Sellele seletusele kaebuse esitaja asja arutamisel vastu ei vaielnud. Lisaks tuleb märkida, et kaebuse esitaja on oma 28.08.2008 kaebuse täpsustuses (tl 21-22) esile toonud, et tema esindaja on tegutsenud kaevatava korralduse menetluses eesmärgiga kehtestada kaevatav korraldus lisatingimusega, mille kohaselt arvestataks Veskiviigi meresadama akvatooriumi määramisel Suur-Holmi meresadama senise akvatooriumiga. Kaebuse esitaja väide, et ta ei saanud avaldada seisukohta selles, et Veskiviigi akvatooriumi tõttu ei saa kaebaja paigaldada oma akvatooriumisse ujuvkaisid, on esitatud alles kirjalikult esitatud kohtukõneteesides. Ujuvkaide paigutuse projekt tuleb esitada enne tööde algust vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrusele nr 26 kooskõlastamiseks Veeteede Ametile. Vabariigi Valitsus ei pidanud ja ei saanud akvatooriumi piiride määramisel, mis antud juhul toimus kõigiti vastavalt kaebuse esitaja soovidele, arvestada võimaliku hilisema ehitustegevusega sadamateenuste pakkumise õiguse tekkimiseks toimingute sooritamisel. Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisel ei lahenda Vabariigi Valitsus

§ 10

lg 2 alusel moodustatud komisjoni poolt Suur-Holmi sadama laevaliikluseks avamise aktis väljatoodud puuduste kõrvaldamise küsimusi. Kaebuse esitaja selgituse kohaselt on ta sadama mitteavamise, ujuvkai mittekooskõlastamise ja sadamapassi mittekinnitamise vaidlustanud haldusasjas nr 3-08-1424; 3) Kaebuse esitaja väidab, et Veeteede Ameti suulise seisukoha järgi ei saa korralduse nr 285 tõttu väljastada Suur-Holmi sadama liikluseks avamise akti. Sadamaseadusest ega selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 17.03.1998 määrusest nr 63, millega kinnitati „Sadama laevaliikluseks avamise kord“, ei tulene, et sadama laevaliikluseks avamine või sellest keeldumine toimub suulise otsustuse alusel. 15.07.2008 aktist nr 61 ei nähtu ühtegi viidet, mis annaks avastatud puudusi seostada korraldusega nr 285. Sadama laevaliikluseks avamise akti nr 61 15.07.2008 redaktsiooni kohaselt on Suur-Holmi sadam laevaliikluseks avatud ning ei nähtu, et korraldus nr 285 muudaks võimatuks sadamapassi väljastamise kaebuse esitajale. Kohus nõustub Veeteede Ametiga, et sadamapassi kinnitamine majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt vastavalt

§ 10lg-le 3 on teostamata sadamavaldaja enda tegematajätmiste tõttu; 4

(18)3-08-1472 4) Kaebuse kohaselt takistab korraldus nr 285 Suur-Holmi sadama ja seal asuvate kaide kasutamist, mille tõendamiseks on esitatud Suur-Holmi sadamakapteni kirjalik arvamus, mille kohaselt võib Veskiviigi sadama ujuvkai jääda ette tugevas tuules manööverdavatele Suur-Holmi kai äärde poordiga silduvatele või lahkuvatele üle 12 m pikkustele väikelaevadele (tl 23). Käesolevas haldusasjas ei käsitle kohus väiteid, mis seonduvad Suur-Holmi sadama akvatooriumisse paigutatud ujuvkaide kooskõlastamata jätmisega Veeteede Ameti poolt, sest nende ujuvkaide kooskõlastamata jätmise õiguspärasus selgitatakse välja teises haldusasjas. Ujuvkai olemasolust Veskiviigi sadamas pidi kaebuse esitaja olema teadlik juba sel ajal, kui esitas Vabariigi Valitsusele taotluse Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramiseks, sest kõnealune kai on seal asunud pikema perioodi jooksul enne Veeteede Ameti poolt 16.07.2008 Haapsalu Veskiviigi sadama kaide paigutuse kooskõlastamist. Kaebuse esitaja teadlikkust ujuvkaist SuurHolmi sadama akvatooriumi piiride määramise taotlemisel kinnitavad Haapsalu Linnavalitsuse 26.03.2004 otsusega nr 105 kinnitatud Suur-Holmi sadama kaide asendiplaan (tl 85-86), Haapsalu projekteerimisbüroo poolt
  1. a juulis koostatud joonis „Suur-Holmi sadama asendiplaan sildade ja ujuvvahendite paigutusega“ (tl 87-88) ja augustis 2007 OÜ Lotrell koostatud hüdrograafiliste mõõdistustööde aruande lisa 4 (tl 89), millel on ujuvkai tähistatud. Samuti on vastustaja väitel ujuvkai tähistatud
  2. a merekaartidel. Seega pidi kaebuse esitaja ette nägema ujuvkaist tulenevaid võimalikke Suur-Holmi sadama laevaliikluse piiranguid ning on Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride määramisel pidanud laevade ohutuks manööverdamiseks piisavaks veeala, mis tema taotluse alusel sadama akvatooriumiks ka eraldati. Kaebuse esitaja viidatud sadamakapteni arvamuses toodud seisukohti ei kinnita vastusena Veeteede Ameti arvamusele, et kaide ja väikelaevade paigutus ei taga laevaliikluse ohutust SuurHolmi sadamas manööverdamisel (tl 93), AS Evore omanik V. Siilatsi 14.07.2008 e-kirja (tl 91) p-des 2 ja 3 esitatud seisukohad. Asja arutamisel on selgunud, et väikseim vahemaa Suur-Holmi sadama „A“ kai ja Veskiviigi sadama ujuvkai vahel on 25 m ja maksimaalne vahemaa 32,5 m, seega märkimisväärselt suurem kui oli kõne all viidatud kirjas. Kaebaja ei ole tõendanud, et arvestades Veeteede Ameti 16.07.2008 kirja nr 6-1-3/1897 p-s 2 Veskiviigi sadamale antud soovitusi veesõidukite paigutamiseks, ei oleks kaide vahele jääv veeala piisava suurusega kõigi veealale pääsevate väikelaevade ohutu manööverdamise tagamiseks. Kaebaja tellimisel Haapsalu Projekteerimisbüroo OÜ
  3. a juulis koostatud „Suur-Holmi sadama asendiplaanist sildade ja ujuvvahendite paigutusega“ ei nähtu väidetud laevade paigutust Suur-Holmi sadama „A“ kai äärde. Kaebuse esitajal on pikemaid väikelaevu võimalk ankurdada Suur-Holmi sadama ujuvkaide külge, mis ei külgne Veskiviigi sadama akvatooriumiga. Seega ei takista Veskiviigi sadama ujuvkai Suur-Holmi sadama „A“ kai kasutamist; 5) Seega ei riku vaidlustatud haldusaktid kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ega omandiõigust. PS § 19 lg 2 näeb, ette, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Kaebuse esitaja omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive aluseks on Veskiviigi sadama valdaja samasugused õigused ning pole tuvastatud asjaolusid, mille põhjal tulnuks kolmanda isiku õiguste arvel eelistada kaebuse esitaja õiguste kaitset; 6) Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Tõendamist ei ole leidnud õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine sellega, et kaebuse esitaja valduses oleva sadama akvatooriumi kõr- 5
(18)3-08-1472 vale määrati Veskiviigi sadama akvatoorium. Kaebuse esitajal puudus alus eeldada, et Haapsalu Tagalahe piirkonnas jääb ta ainsaks sadamavaldajaks; 7) Läbisõidu vajadus Suur-Holmi sadama akvatooriumist teise sadamasse suundumiseks Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramata jätmise aluseks olla ei saanud, sest meresõiduohutuse seadusest, sadamaseadusest ega muudest õigusaktist ei tulene, et sadama valdaja ei pea teise sadamasse suundumiseks sadama akvatooriumist läbisõitu tagama. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS Evore apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Väited: 1) Kohtuotsusest ei selgu, kas ja kuidas on kavandatud Veskiviigi sadama akvatooriumi moodustamisel sellele juurdepääs ning kas ja kuidas see riivab Suur-Holmi sadama kasutamist ning kas ja kuidas on arvestatud Veskiviigi sadama akvatooriumi moodustamisel ja sinna kaide kooskõlastamisel Suur-Holmi akvatooriumis asuva ajaloolise kai senise kasutusega; 2) Kaebuse esitajal on õigus nõuda, et Veskiviigi sadamale juurdepääsuks vajalik laevatee ei läbiks kaebaja akvatooriumi. Kui korraldus nr 285 seda õigust ei kaitse ega arvesta, rikub korraldus kaebuse esitaja õigusi.

§ 4

lg 1 kohaselt on sadama akvatoorium määratud selle ja ainult selle sadama funktsioonideks. See tuleneb sättest nii keeleliselt kui on kooskõlas ka sätte mõttega. Sellega on üheselt selge, et läbisõitu sadamast tagama ei pea ning selline kohustus oleks erandlik sadama moodustamise lisatingimuse või sadamavaldajate eraõigusliku kokkuleppe küsimus. Isikul, kellele määratakse akvatoorium, tekib õigustatud ootus selle akvatooriumi kasutamiseks vastavalt sadamaseadusele ja selle § 4 lg-le

  1. Apellanti on hoitud selles ootuses alates
  2. a, mil ta alustas akvatooriumi taotlemist ja kohalik omavalitsus kooskõlastas akvatooriumi piirid. Halduskohtu seisukoht läbisõiduõiguse talumise kohustuse kohta on otsitud. On ilmne, et sadamaid ei ole võimalik meresõitjatele ja keskkonnale ohutult opereerida ja arendada, kui kolmandatel isikutel on üleüldine võimalus sealt läbipääsu nõuda. Apellant ei eeldagi, et ta jääb ainsaks sadamavaldajaks piirkonnas. Apellandi tegevus on suunatud sellele, et naaber taotleks oma kaile kasutusluba ning viiks ta tehnilise seisukorra vastavusse kehtivate õigusaktidega, tagamaks meresõiduohutust ning kai kasutajate turvalisust. Kohus on apellandi kohtuistungil esitatud selgitused jätnud tähelepanuta. Suur-Holmi sadamast loodesse jääb sügavam veeala, kuhu pääseb ilma Suur-Holmi sadamat läbimata. Sinna on mõtet üle 2 m süvisega alustele sadamaid rajada. Näiteks asub kohe apellandi sadama kõrval Westmeri sadam, mille kaid ulatuvad sama kaugele kui apellandi kooskõlastamata jäänud kaid. Apellant on eeldanud, et kuna Suur-Holmi sadamast kagu pool sügavamat ala ei ole (ega olnud seal ka ühtegi kasutusloaga kaid, silda vms seaduslikku rajatist), siis ei ole vaja sinna ka juurdepääsu läbi tema akvatooriumi ala. Kui sinna süvendada sügavam ala, siis on ostrabekas süvendada ka täiendav juurdepääs. Sarnaselt talitas ka apellandi kaldakinnistu õiguseellane. Apellandi kaldakinnistu õiguseellase poolt on süvendatud nii sadamabassein kui ka juurdepääsutee sellele. Seda küsimust on Vabariigi Valitsus kaalunud kahel korral ja jõudnud apellandi arvates samale seisukohale. Halduskohut on üksnes sadama avamise akti nr 61 esitamisega eksitatud. Sadama avamist tuleb vaadata koos kaide kooskõlastamisega. Kaebuse esitaja on esitanud tõendi kaide kooskõlastamisest keeldumise kohta (tl 25), mis seob üheselt kaide mittekooskõlastamise ja seega sadama kogu 6

(18)3-08-1472 mahus sadamateenuse osutamiseks mitteavamise Veskiviigi akvatooriumi moodustamisega ja juurdepääsuga sellele. Sadama avamisena tuleb käsitada selle avamist täies mahus, mitte osaliselt. Kaebuse esitaja väidetest ja tõendist ilmneb üheselt, et oluline osa Suur-Holmi sadamast jääb avamata põhjusel, et on vajalik juurdepääs Veskiviigi sadamale. Sadama avamise akt nr 61 ja kaide mittekooskõlastamine toimetati kaebajale kätte üheaegselt ja nende ajaline erinevus on näiline. Sadama avamist ja kooskõlastuse menetlemist on venitatud kuni Veskiviigi akvatooriumi moodustamiseni, et tuua seda ettekäändeks mitteavamisele/kooskõlastamisele. Kaebaja on tegutsenud sadama avamise eesmärgiga alates
  1. a, akvatooriumi kinnitamise oli kaebaja sunnitud saavutama kohtu kohustava otsuse abil. Sadama avamise menetlust alustas kaebaja
  2. a alguses, ujuvkaid kooskõlastas kaebaja
  3. a suvel kohaliku omavalitsusega ning on kooskõlastamist taotlenud Veeteede Ametilt alates märtsist
  4. Kohtulahend on vastuoluline. Halduskohus, leides, et vaidlustatud korraldus ei riiva apellandi subjektiivseid õigusi, on möönnud samas apellandi õiguste puutumust, leides et Vabariigi Valitsus ei lahenda Suur-Holmi sadama avamise küsimusi, riive aluseks on kolmanda isiku õigused, mis kaaluvad üles kaebaja õigused, ja vaidlustatud korralduse tegemisel arvestati apellandi huvidega (mis tähendab, et apellandi õiguste riive küsimus tõusetus). Vastustajad on selgelt seisukohal, et vaidlustatud korraldusega tekkis Veskiviigi akvatoorium, mille teenindamiseks on vajalik läbipääs Suur-Holmi akvatooriumist ning mille tõttu tuleb osad kaid Suur-Holmi akvatooriumis jätta sadamategevuseks avamata. Nõustuda ei saa halduskohtu põhjendusega, et kaide mittekooskõlastamise küsimus Veskiviigi akvatooriumi tõttu lahendatakse teises haldusasjas. Kui selles teises haldusasjas jääb ainsaks põhjenduseks, et mittekooskõlastamine on kehtiv, kuna on olemas kehtiv Veskiviigi akvatoorium, millele tuleb tagada juurdepääs ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud, siis kaebaja õigused Veskiviigi akvatooriumi suhtes jäävad kaalumata ja kaitseta. Subjektiivsete õiguste riivet või selle võimalikku ohtu tunnistab juba vaidlustatud korraldus ise, nähes ette sõnaselgelt Suur-Holmi sadama akvatooriumiga arvestamise kohustuse. Kui halduskohus leidis nagu kaebajagi, et juba

§ 4

lg 1 välistab võimaluse, et Veskiviigi akvatooriumi valdajal on õigus nõuda läbipääsu Suur-Holmi akvatooriumist, siis oleks halduskohus seda võinud selgelt põhjendada. Kui haldusorgani tegevus haldusakti õigustoime realiseerimiseks toob kaasa piiranguid isikule tema ettevõtluses või piirab seda, on olemas isiku subjektiivsete õiguste riive. Käesoleval juhul on Veeteede Amet suuliselt väljendanud seisukoha, mille kohaselt ei ole võimalik seoses Veskiviigi sadama akvatooriumiga anda Suur-Holmi sadama avamiseks kooskõlastust. Veeteede Amet on pädev realiseerima vaidlustatud korralduse sisu meresõiduohutuses sh Suur-Holmi sadama avamisel ja ujuvkaide kooskõlastamisel. Efektiivse õiguskaitse seisukohast polnud põhjendatud nõuda, et apellant pidi ootama Veeteede Ameti seisukoha formaliseeritud väljendust ning võimaldama tekkida kolmandal isikul õiguskindluse haldusakti sellise sisu suhtes, mida Veeteede Amet pidi ka kolmandale isikule asjaoludest nähtuvalt olema väljendanud. Antud juhul toimetatigi kaebajale 28.07.2008 dateeritud kirjadega kätte sadama laevaliikluseks avamise akt nr 61, mille kohaselt tuli osad kaid kooskõlastada Veeteede Ametiga, ja Veeteede Ameti kiri nr 5-65/11724, mille kohaselt ei ole võimalik Suur-Holmi sadamas kooskõlastada kaide paigaldust, kuna seda ei võimalda juurdepääs Veskiviigi sadama akvatooriumile. Halduskohtu seisukoht, et Vabariigi Valitsus ei saanudki arvestada hilisema ehitustegevusega Suur-Holmi sadamas, on väär, sest haldusorgan peab arvestama kõikide võimalik tagajärgedega haldusakti välja andes. Vaidlustatud korraldus takistab ujuvkaide „E“, „F“, „G“ ja „H“ kooskõlastamist ja avamist, samas on nende ujuvkaide paigaldamine lõpetatud ja nende seadustamist 7

(18)3-08-1472 taotletud enne vaidlustatud korralduse väljaandmist. Sealjuures ei ole veeteel ehitustöid teostatud ning järgitud on Veeteede Ameti juhiseid, sest paigaldustööd viidi lõpule väljaspool navigatsioonihooaega. 2) Vastavalt HMS § 40 lg-le 1 tuleb menetlusosaline ära kuulata. Kohtupraktika on seisukohal, et ärakuulamisõiguse rikkumine on sedavõrd tõsine rikkumine, et HMS § 58 ei kuulu rakendamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.05.2006 lahend 3-3-1-23-06 p 15, 25.11.2003 lahend 3-3-1-70-03 p 19, 17.11.2003 lahendit 3-3-1-74-03 p 24). Halduskohtu seisukoht, et 11.06.2008 Vabariigi Valitsusele esitatud seisukohad kujutavad endast ärakuulamist, on samuti ekslik. Isiku taotlus enda ärakuulamiseks pole samastatav isiku ärakuulamisega. Vastupidine seisukoht paneks isiku, kes aktiivselt tegutseb enda õiguste kaitsmisega ning soovib tagada enda ära kuulamise, halvemasse olukorda. Küsimuses, kas moodustada akvatoorium, mille juurdepääsuks on Veeteede Ametil õigus mitte kooskõlastada Suur-Holmi sadama akvatooriumi kaisid, ei ole kaebajat ära kuulatud, sest kaebaja ei osanud sellist asjade käiku ja haldusakti realiseerimist ette näha. Ärakuulamisõiguse üks eesmärk on see, et menetlusosalised saavad menetluse tulemusest sarnaselt aru ning aktsepteerivad seda, mis vähendab potentsiaalseid vaidluseid; 3) Haldusakti proportsionaalsuse eelduseks on haldusakti vajalikkus - vahend on vajalik, kui ei ole teisi leebemaid vahendeid määratletud eesmärgi saavutamiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2002 lahend 3-3-1-32-02 p 21). Korraldus nr 285 toob kaasa selle, et Veeteede Amet keeldub kooskõlastuse andmisest SuurHolmi sadamas eksisteerivatele ujuvkaidele (tõendab Veeteede Ameti 28.07.2008 kiri nr 5-65/1724, tl 23), mis takistab sadama täies mahus (so koos kaidega „E“, „F“, „G“ ja „H“) avamist. Korralduse eesmärki - Veskiviigi akvatooriumi moodustamine ja sadama kasutamise võimaldamine - saaks saavutada ka viisil, mis võimaldab Suur-Holmi sadamat kasutada vastavalt

§ 4

lg-le 1 täies mahus - juurdepääs Veskiviigi akvatooriumile läheb ümber Suur-Holmi akvatooriumi ning vajadusel juurdepääsu teed süvendataks vms. Proportsionaalsuse nõude seisukohast tuleb kaaluda ka konkureerivaid hüvesid. Antud juhul on kaalutavad hüved sildumiskohad. Suur-Holmi sadamas kaide „E“, „F“, „G“ ja „H“ mitteavamise tagajärjeks on üle 2 m süvisega alustele ca 30 sildumiskoha kaotus. Sealjuures on need sildumiskohad juba rajatud ca nelja-aastase investeerimistegevuse tulemusena ja olid valmis ohutuks kasutamiseks 2008. a suvehooajal. Veskiviigi sadama akvatooriumi moodustamisega kaasneb võimalus luua üle 2 m süvisega alustele paar sildumiskohta, mida kinnitas Veeteede Ameti esindaja kohtuistungil. Sealjuures on need sildumiskohad ja ohutud tingimused veel loomata; 4) Antud juhul oli tegemist Suur-Holmi sadama kaile „A“ ohutu juurdepääsu säilitamise diskretsiooniotsusega, mille puhul tuleb kaaluda erinevaid huvisid ja hüvesid ning esitada haldusaktis sellekohased põhjendused. Ei akvatooriumi moodustamisel ega kaide kooskõlastamisel ei ole kaalutud kai „A“ juurdepääsu ohutuse küsimust ega kuulatud selles küsimuses apellanti ära. Kaile „A“ juurdepääsu mõjutavaid asjaolusid hinnati ebaõigesti. Halduskohus leidis ebaõigesti, et apellant pidi olema teadlik ujuvkai olemasolust Veskiviigi sadamas juba sel ajal, kui esitati taotlus Suur-Holmi sadama akvatooriumi määramiseks, ja ette nägema sellest tulenevaid võimalikke piiranguid, ning 25 m vahemaa kai „A“ ja ujuvkai vahel tagab ohutuse. On oluline erine8

(18)3-08-1472 vus, kas tegemist on üksnes kai mõju arvestamisega või tegemist akvatooriumiga, mis ulatub kaile „A“ märkimisväärselt lähemale ning mis

§ 4

lg 1 kohaselt on määratud üksnes selle sadama funktsioonideks – antud juhul siis Veskiviigi, mitte Suur-Holmi sadama funktsioonideks. Kai asumine Veskiviigi akvatooriumi alal on oluline muutus seoses juurdepääsuga kaile. Veskiviigi akvatooriumi ja kai „A“ vahel puudub manööverdamiseks vajalik 25 m vahemaa. Apellant on olnud järjekindlalt seisukohal, et ebaseaduslik ujuvkai kujutab ohtu kai „A“ juurde sildumisel. Küsimus tõusetus rõhutatult seoses sellega, et apellandil on nüüd akvatoorium, mida ta soovib laevaliikluseks avada ning võtta sellega vastus ohutu sildumise eest. Apellandil pole varem olnud midagi vaidlustada, sest Veskiviigi akvatooriumi alal asetseval kail puudus õiguslik alus. Kuna reaalselt paigutasid ujuvkaid sinna Veeteede Ameti inimesed, oli viljatu nõuda Veeteede Ametilt nende kõrvaldamist. Ebaseaduslikust kaist ja sellele ebaseaduslikult lisatud ujuvkaist ei saa tekkida õiguspärast ootust nende ümber Suur-Holmi sadama kaile „A“ juurdepääsu takistava akvatooriumi moodustamiseks. Samuti on selgusetu, mille alusel seob halduskohus

  1. a joonisel oleva kai vaidlustatud haldusaktis kooskõlastatud ujuvkaiga ning teeb järelduse, et nende mõjud on samaväärsed. Kooskõlastatud kai mõjutab märkimisväärselt rohkem juurdepääsu kaile „A“ kui reaalne olukord aastal
  2. Kooskõlastuskirjast nähtub, et kooskõlastatud on rannaga risti paiknev kai ja loodepiiri juurde sildumispoid (tl 90), mida ühestki varasemast dokumendist ei ole olnud võimalik tuletada või ette näha. Jääb selgusetuks halduskohtu viide, kuidas ei kinnita apellandi seisukohti V. Siilatsi seisukohad ning mis tähendus on neil on antud asjaga seonduvalt. Selgusetuks jääb kohtu põhjendus, et üle 12-meetriseid aluseid on võimalik ankurdada Suur-Holmi sadama ujuvkaide külge, mis ei piirne Veskiviigi sadamaga. Viidatud ujuvkaisid ei kooskõlastatud seetõttu, et on tarvis juurdepääsu Veskiviigi akvatooriumile. Lisaks on SuurHolmi kai A oma merepõhjaga seotud konstruktsiooniga suurematele alustele oluliselt ohutum kui ujuvkaid. Kohtuotsusest ei selgu, mille alusel on tehtud järeldus, et Veskiviigi akvatooriumis kooskõlastatud kai ja Suur-Holmi kai „A“ vaheline manööverdamisruum on vähemalt 25 m ning üle 12-meetrine väikelaev (nt 20-meetrine alus) seal ohutult silduda saab. Kai „A“ on oma tugeva konstruktsiooni tõttu mõeldud just suurematele väikelaevadele. Selliselt on kavandatud kaide elektrivarustus. Sealjuures ei ole takistuseks möödapääs Suur-Holmi merepoolsest ujuvkaist isegi siis, kui seal on ankurdatud väikelaevad, sest võimalikud suuremad väikelaevad on kaatrid, mille süvis ei ole suur, ca 1,5 m.
  3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramine ei riku AS Evore õigusi. Kohtuotsus ei ole vastuoluline. Kohus on selgelt väljendanud, et vaidlustatud haldusakt ei riiva apellandi ettevõtlusvabadust ega omandiõigust. Lugedes kohtuotsuse põhjendusi tervikuna, järeldub, et kohus ei leidnud, et apellandi õigusi oleks riivatud Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramisega, vaid kohus leidis, et Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ-l on samasugune õigus akvatooriumi määramisele nagu apellandil ning apellandil ei ole õiguspärast ootust, et tema jääb ainsaks sadamavaldajaks antud piirkonnas. Apellandi seisukoht, et Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramise tõttu ei kooskõlastanud Veeteede Amet apellandi valduses olevas akvatooriumis paiknevaid ujuvkaisid, on ekslik. Apellandi akvatooriumis paiknevate ujuvkaide kooskõlastamine ja Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramine on eraldiseisvad küsimused. Veeteede Amet lähtub kaide kooskõlastamisel meresõiduohutusest ning isegi siis, kui apellandi akvatooriumi kõrvale ei oleks moodustatud teist akvatooriumi, tuleks ikkagi kaide kooskõlastamisel hinnata meresõiduohutust tervikuna, mitte ainult konkreetse akvatooriumi raames. Apellatsioonkaebusest jääb mulje, et apellant järeldab nagu annaks akvatooriumi piiride määramine viimasele õiguse tegutseda akvatooriumi piiride sees oma äranägemisel, õigusakte järgimata. Veeteede Amet on ujuvkaide kooskõlasta9

(18)3-08-1472 mise otsustamisel lähtunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrusest nr 26, mille § 2 lg 1 kohaselt tuleb hüdrotehniliste tööde projekt esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks enne tööde algust. Sätte mõte on välistada olukord, kus alles pärast hüdrotehniliste tööde tegemist selgub, et neid ei oleks tohtinudki teha. Apellant aga on toiminud vastupidiselt, olles 2007. a juulis-augustis paigaldanud akvatooriumisse ujuvkai (sulgedes läbipääsu tema sadamast kagu poole ja mitte ainult Haapsalu Veskiviigi sadamasse, vaid takistanud kagu poole suunduvat laevaliiklust üldiselt) ning hiljem hakanud sadama passistamise menetluses taotlema kai kooskõlastamist. Kuna Haapsalu Tagalaht on madal, keskmine sügavus lahes on 1 m ja lahte läbiv sügav kanal jääb Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride sisse, saavad pärast ujuvkai paigaldamist Suur-Holmi sadamast kagu poole sõita vaid madala süvisega laevad. Väites, et Suur-Holmi sadama ujuvkaide mittekooskõlastamise ja mitteavamise tagajärjeks on ca 30 sildumiskoha kaotus, leiab apellant, et tema sadamas asuvate sildumiskohtade arv kaalub üles selle, et kõrvalkinnistu omanikul puuduks võimalus sadama rajamiseks. Veeteede Amet on kohtumenetluses selgitanud, et apellandi väited kaikohtade arvu vähenemisest on oletuslikud ning konkreetne sildumiskohtade arv oleneb Tagalahe hüdrogeoloogilistest tingimustest, mistõttu võib sildumiskohtade arv olla pidevas muutumises; 2) Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korraldusest nr 285 ei tulene keeldu Suur-Holmi sadama akvatooriumist läbi sõita.

§ 4

lg 1 kohaselt on akvatoorium piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.

§ 4

lg-st 1 ei nähtu, et akvatooriumi võib kasutada ainult selle konkreetse sadama funktsioonideks, vaid seda kasutatakse samuti laevaliikluseks ehk sätte mõtte kohaselt on lubatud läbi akvatooriumi ka sõita. Akvatooriumi piiride määramine ei ole võrdsustav omandiõiguse üleandmisega - tulenevalt veeseaduse § 5 lg 2 p-st 1 on sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad riigi omandis, AÕS § 159 lg 1 järgi on avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu avalik, merepõhi on riigi omandis. Seega on väär apellandi eeldus, mille kohaselt tuleb akvatooriumi kasutada ainult tema sadama funktsioonideks. Suur-Holmi sadama ja Veskiviigi sadama akvatooriumidel on ühest küljest ühine veepiir, mistõttu peab ükskõik kumba sadamasse silduv alus paratamatult manööverdama teise sadamavaldaja akvatooriumi hulka kuuluval veealal. Halduskohtu istungil märkis Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ esindaja, et Suur-Holmi sadama „A“ kai külge silduva aluse manööverdamine Veskiviigi sadama akvatooriumil on lubatud ning vastavuses õigusaktide ja meretavaga. Õigusaktid ei keela määramast ühist piiri omavaid akvatooriume (mõlemad, nii SuurHolmi sadama kui Haapsalu Veskiviigi sadama akvatoorium määrati taotletud koordinaatidega) ja praktikas on seda mitmel korral ka tehtud, samuti määratud akvatooriume nii, et üks akvatoorium asub teise akvatooriumi sees (nt Paljassaare sadama valdaja AS Tallinna Sadam taotlusel on määratud Paljassaare sadama akvatooriumisse teiste sadamate valdajate akvatooriume (Lahesuu ja Hundipea sadama akvatooriumid), millesse sisenemisel tuleb läbida Paljassaare sadama akvatoorium). Seega on väär apellandi arusaam nagu tekiks vaid sadama valdajal õigus akvatooriumi kasutada. Arusaamatuks jääb apellandi väide, et kolmandate isikute poolt akvatooriumi läbimine muudab võimatuks sadamate meresõitjatele ja keskkonnale ohutu opereerimise; 3) Apellandi väide sadama osaliselt avamise lubamatusest ei ole õige, samuti on väär väide nagu oleks Veeteede Amet avaldanud apellandile suuliselt seisukohta, et sadama laevaliikluseks avamise akti, milles ei oleks välja toodud puudusi, ei ole apellandile võimalik väljastada just vaidlustatud korralduse andmise tõttu. Komisjoni 15.07.2008 aktis nr 61 nimetatud kaide „E“, „F“, „G“ ja „H“ Veeteede Ametiga kooskõlastamise nõue on siiani täitmata. Sadamapassi väljastami10

(18)3-08-1472 ne, mis oleks võimalik sadama mittevastavusteta osas, eeldaks apellandi poolt asjakohase taotluse esitamist, mida apellant teinud ei ole. Ujuvkai kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega ei saa asendada Veeteede Ameti kooskõlastust, kuna meresõiduohutuse tagamisega seonduvad küsimused on Veeteede Ameti pädevuses; 4) Tekkinud on olukord, kus apellant, olles saavutanud sadama akvatooriumi piiride määramise vastavalt taotletud piiripunktidele ja teadlik, et akvatooriumi sisse jäi Tagalahe sügavam veeosa, mis võimaldab juurdepääsu kagu pool asuvatele sildumiskohtadele, on juurdepääsu sulgenud eelnevalt kooskõlastamisele kuuluva, kuid apellandi poolt teadlikult kooskõlastamata jäetud hüdrotehnilise rajatisega, nõuab nüüd rajatise tagantjärele kooskõlastamist, väites, et kõrvale määratud akvatoorium rikub seetõttu tema õigusi. Küsimus ei ole selles, kas Haapsalu Veskiviigi akvatooriumi piirid määrati või mitte, vaid hoopis selles, et hüdrotehniliste rajatise kooskõlastamisel tuleb vaadelda meresõiduohutust tervikuna, mitte ainult konkreetse akvatooriumi sees. Halduskohus on õigesti leidnud, et määrates Suur-Holmi akvatooriumi piire, ei saanud Vabariigi Valitsus arvestada hilisema ehitustegevusega apellandi poolt. Vabariigi Valitsusel oli õigus eeldada, et igasuguse akvatooriumis läbiviidava tegevuse puhul lähtutakse õigusaktide nõuetest; 5) HMS § 40 lg 2 järgi peab haldusorgan andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, kui sooritatav menetlustoiming võib kahjustada isiku õigusi. Kuna Haapsalu Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramine apellandi õigusi ei rikkunud, ei pidanud akvatooriumi piire määrav haldusorgan apellandi poole enne korralduse andmist pöörduma. Faktiliselt sai apellant ärakuulamisõigust realiseerida, esitades Vabariigi Valitsusele enne vaidlustatud korralduse andmist 28.04.2008 ja 11.06.2008 oma seisukohad. Ka kohtus ei selgitanud apellant, mida oleks ta soovinud Vabariigi Valitsusele esitatud kirjalikele seisukohtadele lisada. Väide, nagu oleks apellant kirjalikes pöördumistes avaldanud vaid soovi ärakuulamisõiguse realiseerimiseks, mitte arvamust ja vastuväiteid, ei ole õige, sest kohtumenetluses on apellant nimetanud sisuliselt neidsamu asjaolusid, mida ta käsitles ka kirjalikes dokumentides; 6) Veskiviigi sadama akvatoorium ei koorma Suur-Holmi sadama „A“ kai juurdepääsu. Veeteede Ameti pädevuses on meresõiduohutusega seonduvate küsimuste hindamine ja viimane on Haapsalu Veskiviigi kaisid kooskõlastades leidnud, et Veskiviigi sadama kai ja Suur-Holmi sadama kai „A“ vaheline veeala on ohutu mõlema kai kasutamiseks. Apellandi järeldus kaide vahele jääva veeala mitteohutusest on ilmselt tingitud

§ 4lg 1 väärast tõlgendusest.

Tegelikult võib Suur-Holmi kai „A“ külge silduv alus manööverdada Veskiviigi akvatooriumile jääval veealal. Suur-Holmi akvatooriumi piirid määrati sadama valdaja enda taotletud koordinaatidega, taotleja ei avaldanud soovi, et kai „A“ juurde peaks jääma veel mingis ulatuses vaba vett, millel manööverdada. Veeteede Amet kooskõlastas 16.07.2008 Haapsalu Veskiviigi sadama kaide paigutuse märkustega, mille kohaselt tuleb suurima süvise määramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korraldusest nr 285 ja veesõidukid paigutada selliselt, et oleks tagatud piisav läbipääsuruum, mille minimaalne laius on projekteerimisjuhendite järgi 1,5-2,5 suurima aluse pikkusest. Seega saab mõlemas akvatooriumis asuvaid kaisid ohutult kasutada, sildudes laevadega, mille mõõtmed seal sildumist võimaldavad. Sildumiseks annab loa sadamakapten, kes peab arvestama laeva süvist, mõõtmeid ja reaalset olukorda akvatooriumis. Sadama eeskirjas on märgitud veesõidukite maksimaalsed mõõtmed, milliseid on sadam võimeline vastu võtma; 7) Apellant, taotledes korralduse tühistamist ulatuses, milles see takistab Suur-Holmi sadamat liikluseks avamast ning vastustaja kohustamist andma uus korraldus, mis välistaks apellandi sa11

(18)3-08-1472 dama liikluseks avamise ning sadama ja akvatooriumi kasutamise takistamise, ei ole näidanud, millised Veskiviigi akvatooriumi piiripunktide koordinaadid tema õigusi rikuvad ja missugustes koordinaatides oleks Veskiviigi akvatooriumi piiripunktid pidanud olema määratud. 6. Veeteede Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Sadama akvatoorium ei muutu veealaks, mille kasutamise õigus on ainult antud sadamat külastavatel alustel. Apellant moonutab

§ 4lg-t 1.

Senise praktika kohaselt on Vabariigi Valitsus korduvalt eraldanud sadama akvatooriume, millel on ühine piir ja/või on ühe sadama akvatooriumisse pääsemiseks vajalik teise akvatooriumi läbimine. Nt ei pääse Lahesuu ja Hundipea sadamasse, läbimata Paljassaare sadama akvatooriumi. Kalevi Jahtklubi sadamasse sisenemisel läbitakse Pirita Jahtklubi akvatoorium (väljasõit toimub üldkasutataval veetee alal) ning aluste manööverdamisel eeldatakse naabersadama akvatooriumisse sisenemist. Pärnu suuremate sadamate ja sildumiskohtade koondumise eel ühe omaniku kätte oli teatud kaikohtadele/sadamatele võimalik juurde pääseda ainult läbi Pärnu sadama akvatooriumi osaks oleva Pärnu merekanali ja jätkuvalt on Pärnu jõel ja suudmealal arvukalt sildumiskohti ja legaliseerimisel olevaid sadamaid, milleni ei ole võimalik jõuda teisiti kui Pärnu sadama akvatooriumi läbides. Sellist praktikat järgiti ka Suur-Holmi sadama puhul. Veeteede Ameti argumente, kes soovitas jätta vähemalt osa Haapsalu Tagalahe üldkasutatavast veeteest väljapoole Suur-Holmi sadama akvatooriumi piire, kuna sadamavaldaja võib hakata takistama laevaliiklust senisel üldkasutataval veeteel, ei peetud tõsiseltvõetavateks. Akvatooriumide eraldamine selliselt, et eeldatakse akvatooriumist teistesse sadamatesse suunduvate laevade läbimist, on levinud praktika ka teistes riikides (Nt Inglismaal Cowes ja River Hamble sadamate akvatooriumisse pääsemiseks on ainuvõimalik tee läbi Southamptoni sadama akvatooriumi, ida poolt saabuv ja sinnapoole lahkuv liiklus toimub omakorda läbi Queensi sadama akvatooriumi. Läbi Le Havre’i sadama akvatooriumi Prantsusmaal toimub kogu Seine‘i jõele suunduv liiklus mitmetesse sadamatesse, sealhulgas Roueni sadamasse. Saksamaal toimub läbi Kieli sadama akvatooriumi lisaks Kieli kanalisse suunduvate laevade liikluse liiklus mitmetesse teistesse sadamatesse, näiteks Holtenau ja Rendsburg, ning samasugune olukord on ka Kieli kanali teises otsas, Brunsbrüttelis. Weseri jõele suunduv liiklus toimub läbi Bremenhaveni sadama akvatooriumi. Hollandis toimub laevaliiklus läbi Amsterdami ja Rotterdami sadama akvatooriumide teistesse sadamatesse.); 2) Sadama legaliseerimise protsessi algatamisest apellandi poolt on Veeteede Amet avaldanud seisukohta, et vaidlusalast akvatooriumi ala läbib Haapsalu Tagalahe laevatee. Seega pidi apellandile olema selge, et akvatooriumi taotlemisel sellistes piirides, nagu määratud, jääb akvatooriumi piiridesse ka Haapsalu Tagalahe laevatee. Ei saa kuidagi rääkida apellandi õigustatud ootusest selles suhtes, et laevaliiklust läbi akvatooriumi ei toimu; 3) Apellandi seisukoha järgi on mistahes sildumiskohtade avamine või sadamate legaliseerimine Suur-Holmi sadamast kagus tema õigusi riivav, kuna sellisel juhul on vajalik Suur-Holmi sadama koormamine. Põhiseaduse § 19 2. lause kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ja kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ja järgima seadusi, ja § 32 2. lõike 3. lause kohaselt ei või omandit kasutada üldiste huvide vastaselt; 4) Väide, et sadama avamisena tuleb vaadelda selle avamist täies mahus, ei põhine seadusel ja on vastuolus sadamate avamise praktikaga. Tavapäraselt on sadamavaldaja huvi võtta olemasolev või valminud kai võimalikult kiirelt kommertskasutusse; seejärel vaatab sadamate laevaliikluseks avamise komisjon üle järgnevalt valminud sadama osad/kaid ning nende vastuvõtmisel täiendatakse sadamapassi ja teisi sadama dokumente vastavalt. Selline praktika on toimunud nt Sillamäe sadama, Muuga sadama, Paldiski sadamate ja Pärnu Jahtklubi puhul; 12

(18)3-08-1472 5) Suur-Holmi sadama mitteavamise põhjuseks täies mahus on Haapsalu Tagalahe laevateele laevateed sulgevate ujuvkaide paigutamine apellandi poolt. Kaide sellisel paigutamisel ei järginud apellant õigusaktide nõudeid, vaatamata sellele, et Veeteede Amet sellele selgesõnaliselt tähelepanu juhtis. Veeseaduse § 18 lg-st 7, asjaõigusseaduse § 160 lg-st 2 ja meresõiduohutuse seaduse §-st 811 tuleneb keeld takistada veeliiklust sõltumata sellest, kas veeliiklus toimub sadamasse sadamaseaduse mõttes või sildumiskohale, mis pole läbinud sadamaseaduse kohast legaliseerimismenetlust. Seega ei muutunud Veskiviigi sadama akvatooriumi määramise järel õiguslik olukord Suur-Holmi sadama suhtes. Seega on meelevaldne apellandi katse siduda Veskiviigi sadama akvatooriumi küsimust Suur-Holmi sadama ebaseaduslike kaide küsimusega; 6) Kaebuse esitaja väited Suur-Holmi sadamas kaotatud sildumiskohtade arvu kohta võrreldes Veskiviigi sadamas olemasolevate kaide arvuga on spekulatiivsed ega vasta tegelikkusele. Haapsalu Tagalahe hüdrogeoloogilistest tingimustest tulenevalt on tegelikud sügavused lahes pidevas muutumises. Sellest tulenevalt peavad sadamavaldajad arvestama, et deklareeritud sügavuste tagamiseks tuleb akvatooriume regulaarselt süvendada. Kuna Veskiviigi sadama akvatoorium on oluliselt suurem kui Suur-Holmi sadama akvatoorium, on Veskiviigi sadama valdaja võimalused suurendada kaikohtade arvu oluliselt suuremad kui kõrvalasuval Suur-Holmi sadamal. Selgelt ei ole ratsionaalne akvatooriumi süvendamine vähem kui kahe meetrini ehk tõenäoline ja võimalik on just üle kahemeetrise süvisega aluste kaikohtade suurenemine. Veskiviigi sadama valdaja seisukohalt vaadatuna oleks äärmiselt küsitav, kui Veeteede Amet lubaks sulgeda piisavate sügavustega senise laevatee osa, mistõttu kolmanda isiku akvatoorium muutub ligipääsmatuks. Väide 30 üle 2 m sügavusega aluse kaikohast on praeguse hetke seisuga tõenäoliselt ebaõige ka seetõttu, et kuna Suur-Holmi sadamast kagu suunas liikuvad alused, sealhulgas ka Suur-Holmi sadama „A“–kai äärde suunduvad alused, on olnud sunnitud kasutama madalat mereala väljaspool Suur-Holmi sadama akvatooriumi, on põhjasetted liikunud sadama akvatooriumisse; 7) Vale on apellandi väide, et kai paigutamisel on järgitud Veeteede Ameti juhiseid. Suur-Holmi sadama sadamakapten informeeris Veeteede Ametit 17.07.2007 kavandatavatest töödest ekirjaga. Vastuses sellele informeeris Veeteede Amet 30.07.2007 sadamavaldajat vajadusest esitada enne tööde algust tööde projekt ning kohustusest paigutada sillad sellisel moel, et veeliiklus ei oleks takistatud ja tööde teostamise ajal oleks tagatud veeliikluse ohutus. Neid juhiseid sadamavaldaja eiras; 8) Veeala Veskiviigi sadama kai ja Suur-Holmi sadama kai vahel on ohutu mõlema kai kasutajatele. Algselt olid need kaid projekteeritud ja ehitatud ühe sadama osadena. Arvesse võttes olemasolevat vee- ja kaldaala, ei olnud tolleaegsel objekti tellijal – kalurikolhoosil „Lääne Kalur“ – põhjust projekteerida ja ehitada kaisid selliselt, et need oleksid meresõitjatele ohtlikud. Pole loogiline, et kaidevahelise veeala kasutamine muutus ohtlikuks selle tulemusel, et kaid said erinevad omanikud, Veskiviigi sadama valdajale määrati akvatoorium ja ta endapoolse kai legaliseeris. Kohut eksitav ja vale on apellandi väide, et „A“-kai äärde suunduvad ja sealt lahkuvad alused võivad kasutada ainult veeala, mis on Suur-Holmi sadama akvatooriumi osaks. Avalik veekogu on avatud laevaliikluseks kogu ulatuses ja seda on lubatuks pidanud ka Veskiviigi sadama valdaja A. Reivik, kinnitades seda kohtuistungil. Kaebuse esitaja seisukohad on vastuolulised – kui haldusasjas 3-08-1424 väitis kaebaja, et seal vaidlusalune ujuvkai on vajalik suurte aluste ohutuks sildumiseks, siis käesolevas asjas väidab kaebuse esitaja, et suurte aluste sildumine selle kai ääres on ohtlik ning ainuvõimalik ohutu kai on „A“-kai. 7. Haapsalu Vana Jahtklubi OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 13
(18)3-08-1472 1)

§ 4

lg-st 1 ei tulene, et akvatooriumi võiks kasutada üksnes selle sadama laevaliikluseks. Uue sadamaseaduse eelnõu (kolmanda isiku viidatud eelnõu jõustus seadusena 10.07.2009) § 2 p 15 defineerib sadama sissesõidutee mõiste, mis on “veetee osa, mis võimaldab laeval konkreetsesse sadamasse siseneda ja sadamast väljuda ning kus selleks on vajalik korraldada laevaliiklust. Sadama sissesõiduteena käsitatakse ka sadama jagunemisega kaheks või enamaks sadamaks tekkivate sadamate ühist sissesõiduteed ja sissesõiduteed, kus sadamasse sissesõit toimub läbi teise sadama akvatooriumi.” See näitab, et seadusandja eesmärgiks on võimaldada kolmandate isikute valduses olevate sadamate akvatooriumi kasutamist sadamasse sissesõidutee kaudu. Seetõttu ei saa apellandil olla tekkinud mistahes õiguspärast ootust selleks, et kolmandad isikud temale määratud akvatooriumi kunagi läbisõiduteena kasutama ei hakka; 2) Kohtu järeldus, et apellant on haldusmenetluses ära kuulatud, on õige. 11.06.2008 esitas apellant oma kirjalikud seisukohad, millega on ka arvestatud. Pealegi pole apellant täpsustanud, milliseid vastuväiteid oleks ta kaevatava korralduse andmise menetluses soovinud esitada ning kuidas oleksid osundatud vastuväited mõjutanud asja otsustamist; 3) Kaevatav korraldus on proportsionaalne. Väide, et haldusorgan pidanuks kaaluma alternatiivi määrata Veskiviigi sadama akvatooriumi määramist väiksemas mahus, mille korral tekiks juurdepääs Suur-Holmi sadamale kahe sadama vahelt, mida vajadusel süvendada, on asjakohatu. Kuna Suur-Holmi sadama kaid, millele osundas apellant, on paigaldatud Veeteede Ametiga kooskõlastamata, on kohatu kaaluda nende rajatiste kasutamise võimalust. Apellandi osundatud alternatiiv määrata Veskiviigi sadamale akvatoorium, mis võimaldaks seni kooskõlastuseta SuurHolmi sadama kaide „E“, „F“, „G“ ja „H“ kasutamist, rajaneb põhjendamatul oletusel, et osundatud kaid tulevikus kooskõlastatakse. Väite osas, nagu jääks apellant kaevatava korralduse kehtestamisega ilma võimalusest rajada ligi 30 sildumiskohta, osundab kolmas isik apellandi esitatud Suur-Holmi meresadama sadamakapteni kirjalikule arvamusele, mille kohaselt võib “Veskiviigi sadama ujuvkai […] jääda ette tugevas tuules manööverdavatele Suur-Holmi kai äärde poordiga silduvatele või lahkuvatele üle 12 m pikkustele väikelaevadele.” Sellest nähtub, et Suur-Holmi meresadama kasutamiseks puuduvad mistahes takistused väiksemate väikelaevade osas. Väide, et apellant kaotab üle 2 m süvisega aluste sildumiskohad, ei tähenda seda, et väiksemate ja madalama süvisega aluste sildumiskohad kaoksid. Kolmas isik nõustub ka Veeteede Ametiga, et apellandi võimalus võtta Suur-Holmi sadamas vastu 30 alust, mille süvis on üle kahe meetri, on oletuslik ega rajane tõenditel; 4) Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid, sh Veeteede Ameti 15.07.2008 akt nr 61, valesti. Tõenditest nähtub üheselt, et Suur-Holmi sadama sadamapassi kinnitamine ei seondu kaevatava korralduse kehtestamisega, vaid apellandist sõltuvate puudustega Suur-Holmi sadama kaide kooskõlastamisel; 5) Kohtuotsus pole vastuoluline. Kohus on kokkuvõttes järeldanud, et kaevatava korraldusega ei lahendata Suur-Holmi sadama avamise küsimusi ega rikuta seega ka apellandi õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 8. Väidet, et Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korraldusega nr 285 Haapsalu Veskiviigi sadama piiride määramine puudutab apellandi õigusi, põhjendab apellant kokkuvõtlikult järgmiselt. Korraldusega määratud piiridega akvatooriumisse peab pääsema läbi apellandi valduses oleva Suur14

(18)3-08-1472 Holmi sadama akvatooriumi, kuid korralduse andmise ajal kehtinud

§ 4

lg-st 1 tulenevalt puudub kolmandatel isikutel õigus nõuda apellandi valduses oleva sadama akvatooriumi kasutamist juurdepääsuks muudele sadamatele. Veskiviigi sadama akvatooriumi tõttu väheneb SuurHolmi sadamas oleva kai (nn „A“-kai) kasutamisvõimalus, kuna kai ja Veskiviigi sadama akvatooriumi piiri vahele ei jää piisavalt „vaba veeala“ „A“-kaid kasutavate laevade manööverdamiseks. Veskiviigi sadama akvatooriumi määramise tõttu sellistes piirides on Veeteede Amet keeldunud kooskõlastamast Suur-Holmi sadamas asuvaid ujuvkaisid „E“, „F“, „G“ ja „H“, mistõttu ei ole osutunud võimalikuks nende kaide osas Suur-Holmi sadamat laevaliikluseks avada. 9. Apellandi seisukoht õiguste riivest seoses kolmandate isikute poolt akvatooriumi kasutamisega läbipääsuna Veskiviigi sadamasse ei ole arusaadav. Korralduse nr 285 regulatsioon seisneb Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määramises

§ 4lg 2 alusel.

Korraldusega ei antud Suur-Holmi sadama akvatooriumile teistsugust õiguslikku tähendust võrreldes

§ 4lg-s 1 sätestatuga ega reguleerita Suur-Holmi sadama akvatooriumi kasutamist.

Kui nõustuda apellandiga, et kolmandatel isikutel pole juba

§ 4

lg-st 1 tulenevalt õigus kasutada Suur-Holmi sadama akvatooriumi läbipääsuks Veskiviigi sadamasse, ei muuda korraldus nr 285 selles osas midagi. 10. Apellandi tõlgendus

§ 4lg-st 1 on samas ebaõige.

Korralduse nr 285 andmise ajal kehtinud

§ 4

lg 1 sätestas: „Akvatoorium on piiritletud, püsivalt veega kaetud ala, mida kasutatakse laevaliikluseks või muuks sadama funktsionaalseks tegevuseks.“ Sellest määratlusest ei tulene, nagu minetaks akvatooriumi koosseisu hõlmatud vee-ala õigusliku režiimi, mis tuleneb avalikule veekogule asjaõigusseadusest või veeseadusest. Vaidlust ei ole selles, et Suur-Holmi sadama akvatooriumiga hõlmatud vee-ala kuulub avaliku veekogu hulka asjaõigusseaduse § 159 mõttes. AÕS § 159 lg-st 2 ja veeseaduse § 18 lg-st 1 tulenevalt võib avalikku veekogu liiklemiseks kasutada igaüks, kui seda seaduse vm õigusaktiga ei piirata.

§ 4lg 1 ei ole selline „seadus“.

Akvatooriumi määratleb seadus seoses sadamaala piiritlemisega (

§ 3

), millega piiritletakse sadama valdaja kohustused ohutu laevaliikluse ja korra kindlustamisel sadamas (vt

§ 12

). Sadama akvatooriumi määratlemine ei kõrvalda sadama valdajalt mh AÕS § 160 lgst 2 tulenevat kaldaomaniku kohustust hoiduda avalikus veekogus rajatiste ehitamist, mis võiksid takistada veesõidukite liiklemist. Alates 10.07.2009 kehtiva

§ 4

lg 6 täpsustab, et sadama pidaja peab tagama läbipääsu akvatooriumist ilma selle eest tasu saamata, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse; läbipääsu ei pea tagama, kui see toob läbipääsu võimaldamiseks kohustatud sadama pidajale kaasa ebamõistlikke kulutusi. Eeltoodust nähtub, et apellandi kohustus tagada Suur-Holmi sadama akvatooriumist läbisõit ei sõltu sellest, kus kulgeb Veskiviigi sadama akvatooriumi piir, vaid sellest, kas Suur-Holmi sadama akvatoorium hõlmab veeala, mis on vajalik pääsemaks Veskiviigi sadamasse. Eeldades, et juurdepääsutee Veskiviigi sadamale on võimalik ka väljaspool Suur-Holmi sadama praegust akvatooriumi, pole apellandi õiguste seisukohalt vahet, kas see juurdepääsutee kulgeks läbi Suur-Holmi sadama akvatooriumini ulatuva Veskiviigi sadama akvatooriumi või Veskiviigi sadama akvatooriumi ja Suur-Holmi sadama akvatooriumi vahele jääva vee-ala. Seega ei anna väide Veskiviigi sadama kasutajate poolt Suur-Holmi sadama akvatooriumi läbimisest apellandile iseenesest õigust nõuda Veskiviigi sadama akvatooriumi piiri nihutamist kaugemale Suur-Holmi sadama akvatooriumist. Kehtiva

§ 8

p 8 kohaselt keeldutakse akvatooriumi määramisest, kui taotletav akvatoorium või sadamasisese laevaliikluse korraldus ei taga läbipääsu akvatooriumist, kui see on ainuvõimalik tee piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse või kui ilma veesõidukit ohtu seadmata 15

(18)3-08-1472 või kahjustamata ei ole võimalik jõuda piirnevasse või ühise sissesõiduteega sadamasse, ning sama seaduse § 9 lg 4 sätestab, et määratud akvatooriumi piirid vaadatakse üle, kui olemasoleva akvatooriumi kõrvale taotletakse teise akvatooriumi määramist ning taotletava akvatooriumi piiripunktid piirnevad või kattuvad olemasoleva akvatooriumi piiripunktidega või olemasoleval ja rajataval sadamal on ühine sissesõidutee. Nende sätete kohaselt olnuks korralduse nr 285 andmisel asjakohane kaaluda hoopis Suur-Holmi sadama akvatooriumi vähendamist. Kokkuvõttes ei sõltu korraldusega nr 285 määratud Veskiviigi sadama akvatooriumi piiridest apellandi kohustus võimaldada Suur-Holmi sadama akvatooriumi kasutada ka sellistel laevadel, mis ei kasuta Suur-Holmi sadama teenuseid.
  1. Apellandi väide, nagu takistaksid korraldusega nr 285 määratud Veskiviigi sadama akvatooriumi piirid Suur-Holmi sadamas asuva kasutusloaga kai („A“-kai) kasutamist, põhineb seisukohal, nagu ei võiks kaid sildumiseks kasutavad laevad siseneda manööverdamiseks Veskiviigi sadama akvatooriumisse, mis on ebaõige (vt käesoleva otsuse eelmine punkt). Seetõttu ei mõjuta „A“-kai kasutamist see, kui kaugele on sellest kaist tõmmatud naabersadama akvatooriumi piir. Korralduse nr 285 puutumust apellandiga ei näita ka apellandi väide, et Veskiviigi sadama akvatooriumis asetsevad ujuvkaid takistavad eelnimetatud Suur-Holmi sadama akvatooriumis asuva kai kasutamist. Veskiviigi sadama akvatooriumi piiride määratlemine ei ole õiguslikuks aluseks sellesse akvatooriumisse konkreetse rajatise, sh ujuvkai püstitamiseks.
  2. Pole alust ka arvata, nagu mõjutaks Veskiviigi sadama akvatooriumi piirid korraldusega nr 285 määratud kujul Suur-Holmi sadamas asuvate ujuvkaide kooskõlastamist Veeteede Ameti poolt. Sõltumata sellest, kust kulgeb Veskiviigi sadama akvatooriumi piir, on Suur-Holmi sadama valdaja kohustatud tagama oma sadamaalal meresõiduohutuse ja seda ka ehitustegevuse aspektist (vt kuni 10.07.2009 kehtinud

§ 12

lg 1 p 6, kehtiva

§ 4lg 5).

Veeteede Ameti 28.07.2008 kirjas nr 5-6-5/1724 on mittenõustumist Suur-Holmi sadama ujuvkaide paigutusega põhjendatud meresõiduohutuse tagamisega – projektis näidatud rajatised sulgevad veeliikluseks ainsa sügavama veeala Haapsalu Tagalahel ning Tagalahe kaguosas asuvatesse sildumiskohtadesse suunduvad veesõidukid on sunnitud liiklemiseks kasutama sellest itta jäävat ohtlikku madalamat veeala. Apellant ei ole seletanud, kuidas sai kooskõlastuse tulemust mõjutada Veskiviigi sadama akvatooriumi piiri asukoht.

  1. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Vabariigi Valitsuse 25.06.2008 korraldus nr 285 ei puuduta kaebuse esitaja õigusi. Sel põhjusel tuleb kaebus selle korralduse peale jätta rahuldamata sõltumata apellandi muudest väidetest. II
  2. Kaebuse esitaja taotles ka Veeteede Ameti 16.07.2008 kooskõlastuse nr 6-1-3/1897 tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Nimetatud kirjaga (tl 28, 90) kooskõlastas Veeteede Amet Veskiviigi sadama kaide paigutuse. Õigusvastasuse tuvastamist taotles kaebuse esitaja juhul, kui kohus leiab, et tegemist pole haldusakti, vaid toiminguga, millele järgneb ehitusõiguse andmine kohaliku omavalitsuse poolt. Kaebuse esitaja väitis, et tugineb kooskõlastuse vaidlustamisel samadele põhjendustele mis korralduse nr 285 vaidlustamisel, märkides täpsemalt, et kaebuse esitajale kuuluva sadamakai ja sadama ohutu kasutus on takistatud kooskõlastatud ujuvkaide tõttu.
  3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määruse nr 26 § 1 lg-st 2 ja § 4 lg-st 2 nähtuvalt on ehitustegevuse kooskõlastamine Veeteede Ameti poolt menetlustoiming ehitusloa andmise menetluses. Toimingut ei saa kohus tühistada. Toimingu õigusvastasuse tunnistamine 16

(18)3-08-1472 on võimalik tingimusel, et kaebuse esitajal on selleks HKMS § 7 lg 1 teise lause mõttes põhjendatud huvi. Ka põhjendatud huvi esinemiseks on nõutav, et vaidlustatud toiming rikuks kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Menetlustoimingute vaidlustamisel tuleb silmas pidada järgmist. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Sellest sättest tulenevalt on Riigikohus leidnud (vt 18.02.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02, p 5), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga; erandina on menetlustoimingu vaidlustamine õigustatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise veaga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane; enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Need tingimused ei ole antud juhul täidetud. Nagu märgitakse kaebuse esitaja esitatud sadamakapteni kirjas (tl 23): „/---/ kaide asetus ja veesõidukite liiklemise turvalisus on kavas lahendada detailplaneeringuga, mis oleks loomulik, sest võimaldaks kõigi asjaosaliste huvide kooskõlastamist.“ 16. Sõltumata eelmises punktis märgitust ei ole tõendatud, et Veeteede Ameti kooskõlastus oleks sisuliselt ebaõige. Veeteede Amet selgitas halduskohtule (vt 01.10.2008 vastuse tl 78-82 p 1.7), et minimaalne vahemaa Suur-Holmi sadama „A“-kai ja Veskiviigi sadama ujuvkai vahel on 25 m ja maksimaalne 32,5 m ning kaide vahele jääv veeala on piisava suurusega, tagamaks kõigi veealale pääsevate väikelaevade ohutu manööverdamise tingimusel, et Veskiviigi sadam järgib 16.07.2008 kirjas 61-3/1897 antud soovitusi veesõidukite paigutamisele. Apellatsioonkaebuses leitakse (tsitaat): „Halduskohtu otsusest ei selgu kuidagi, mille alusel on tehtud järeldus, et Veskiviigi akvatooriumis kooskõlastatud kai Suur-Holmi kai A vaheline manööverdamisruum on vähemalt 25 meetrit /---/“ (apellatsioonkaebuse p 2.48). Apellant ei ole esitanud vastuväiteid eeltoodud Veeteede Ameti arvandmetele. Apellandi põhiväiteks on olnud hoopis, et Veskiviigi akvatooriumi ja kai „A“ vahele ei jää manööverdamiseks vajalikku 25 m ala (vt apellatsioonkaebuse p 2.44, kus märgitakse: „Kui tõepoolest oleks vaidlustamatult selge, et kai A juurde manööverdamiseks on tagatud 25 m vett, siis oleks see oluline antud küsimuse lahendamisel, kuid Veskiviigi akvatooriumi ja kai A vahel sellist ruumi ei ole.“) Apellandi väited kaide vahemaa ja selle piisavuse osas on ebaselged. Apellandi esitatud Suur-Holmi sadamakapteni 25.08.2008 kirjas (tl 23) märgitakse, et Veskiviigi sadama ujuvkai võib ette jääda tugevas tuules manööverdavatele Suur-Holmi kai äärde poordiga silduvatele või lahkuvatele üle 12 m pikkustele väikelaevadele, kes peavad teostama kiire pöörde, et olla kaidega risti. Antud väide ei tõenda iseenesest Veskiviigi sadama ujuvkaide lubamatust meresõiduohutuse seisukohalt. Apellandi esindaja V. Siilats seletas vastuseks Veeteede Ameti küsimusele (vt tl 93 pöördel), kus avaldati kahtlust, kas Suur-Holmi sadama sildade ja ujuvvahendite paigutuse projektijoonise kohaselt sildumiskohtade vahele jääv manööverdusruum vastab üldlevinud projekteerimisjuhendites soovitavatele suurustele (tavaline suurus sildumiskohtade ridade vahele jääva läbipääsutee laiuse jaoks on 1,75 kordne suurima seda kasutava aluse pikkus), 14.07.2008 kirjas (tl 91): „Tänapäeva väikelaevadele jäetakse maailma parimates väikesadamates vaid ühe väikelaevapikkuse jagu manööverdamisruumi. Väikelaevade vööridevaheline annab lisaruumi juurde. Väikelaevade paigutuse otsustab sadamakapten, aga ka väikelaevajuht. /---/ Sadamakapten osutab vajadusel sildujatele abi.“ Vaidlust ei ole selles, et sadama eeskirja ja/või sadamakapteni igakordsete otsustega reguleeritakse, millised laevad, millistel tingimustel, millises sadamaalas silduvad ja manööverdavad ning milliseid ettevaatusabi17
(18)3-08-1472 nõusid tarvitusele võetakse ohutuse tagamiseks (vt Veeteede Ameti 01.10.2008 selgituste p 1.8, kus märgitakse samuti, et sadama omaniku V. Siilatsi selgituste kohaselt sisaldab Suur-Holmi sadama eeskirjas märgitud sildumisteenus ka väikelaevade abistamist manööverdamisel sadama kaatriga). Seetõttu ei saa üksnes asjaolust, et teatud ilmastikutingimuste korral võib teatud mõõtmetega aluse teatud viisil ja kohas toimuv manööverdamine sadamas osutuda ohtlikuks, järeldada sadamarajatiste vastuolu meresõiduohutuse nõuetega. Apellant ei ole näidanud, et üle 12 m pikkusi väikelaevu, kui selliseid Suur-Holmi sadamas teenindatakse, poleks võimalik ankurdada selles sadamas mujal. III
  1. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  2. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, jääb rahuldamata ka apellandi taotlus vastustajatelt 47 600 krooni menetluskulude väljamõistmiseks.
  3. Kolmas isik esitas taotluse apellandilt kolmanda isiku kasuks menetluskulude summas 18 683 krooni ja 33 senti väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 7 kohaselt on kolmandal isikul õigus taotleda apellandilt enda menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulude kandmine seoses käesoleva apellatsioonimenetlusega on tõendatud taotluse lisaks oleva advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid OÜ 30.01.2009 arvega nr 43, sellele lisatud tööaruandega ning 09.11.2009 maksekorraldusega. Taotlus kuulub rahuldamisele. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.